Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile (1)

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile
Eesti ajaloo õpik II osa.

Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960.
Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.]

Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus )
Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946

EKP ja selle juhid.
Eesti Kommunistlik Partei: Partei juhiks oli I sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi . Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Parterijuhid: Nikolai Karotamm 1944-1950 [ajalehe ` Kommunist ` vastutav toimetaja juuli- aug 1940], Ivan (Johannes) Käbin 1950- 1978, Karl Vaino 1978-1988 ja Vaino Väljas 1988-1990.

EKP VIII pleenum 1950. aastal.
1950. aasta märtsipleenumi otsuste alusel N. Karotamm tagandati ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroost, 1949. aasta märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsionalistide varjamise eest" ning juunikommunistid kõrvaldati Ivan Käbini juhitava Venemaa eestlaste võimugrupeeringu poolt võimult Eesti NSV-s.
EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum toimus 21. – 26. märts 1950 ja on tuntud peamiselt Eesti kunstnike, kirjanike ja haritlaste massilise kodanlikuks natsionalistiks nimetamise ja selle eest karistamise poolest. Selle otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridus - ja kultuurisüsteemis ning loomingulistes liitudes. Tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EKP VIII pleenum oli murranguline sündmus, millele olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele : ENSV said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteiga; ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus ; stalinistlik ideoloogia valitses; rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabati kultuurivaldkonda. Kiirendav tegur Eesti venestamisel. Süüditused ei kadunud kuskile ning olid aktuaalsed kuni 1980a. II pooleni.

Üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s, selle tagajärjed.
Kollektiviseerimine- 1946 ilmnes suund kolhooside loomisele. 1947 loodi Eestis 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja olid paremal järjel. Kulakuks said 2700 talu ning neile oandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise vorme. 1948 hakkasid sellele talupojad vastu ja alles jäi 195 kolhoosi. Talupoegade vastupanu murti küüditamisega. Peale seda suurendati maksukoormust, kõrvale jäänud talude asutamine ühismajanditesse või majapidamise likvideerimine, sp läksid talupojad linna. Igal aastal pidid kolhoosid kohustlikus korras andma riiginormina enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhooside töötasu oli väga väike. Kollektiviseerimise algul loodi peaaegu igas külas või paari-kolme küla kohta omaette kolhoos . Väikeste, oma küla ühismajandite loomine oli vähem valulisem, sest saadi abi ja toetust. Aga 1950 hakati neid hävitama. Tagajärg: talupojad läksid linna. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus, kariloomade arv ja tervaviljasaagid langesid.
Üliindustrialiseerimine- NSVL majanduse eesmärgiks oli rasketööstuse eelisarendamine. Eesti NSVs pandi põhirõhk põlevkivi -, masina- ja kergetööstusele. 1945 võttis Kaitsekomitee vastu otsuse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningradi tagamaaks - Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ja tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. 1948 valmis Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Keskused Sillamäe ja Kohtla-Järve said linnaõigused. Sillamäele rajati salajane sõjatehes, kus elasid sissetoodud võõrtöölised peredega. Paldiskist sai samuti kinnine linn. Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati ettevõtteid. Tööstus tootis seadmised põlevkivi- ja naftatööstusele, elektrimootoreid jne. Arenes ka kergetööstus, nt taastati puuvillakombinaat. Tagajärg: linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis nõudis ehitusmatejalide tootmist ja töökäsi. Kadus lõplikult erasektor . Väikeettevõtted riigistati 1947.

Eesti NSV kultuurielu .
NSV KULTUURIPOLIITIKA OLEMUS: ENSV aegse kultuuripoliitika peamine eesmärk „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“ kultuuri juurutamine . Suhtuti eestlaste kultuuripärandisse algusest peale lähtudes klassiprintsiibist. Kogu vaimuelu sfäär NSV ajal oli kord vähemal- rohkemal määral ideoloogilise surve all. Eriti raske oli J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Surve tugevnes uuesti Brežnevi ajal[1970 II pool]. Olenemata valitseva režiimi liberaalsusest ja rangusest, ei kadunud tsensuur . Ühiskondliku rahu tagasid endiselt julgeolekuorganid (KGB).
ENSV pol. ja majand eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg (kuid mitte täielik), lääne arengust ei tohtinud keegi midagi teada.
NSV kultuuripoliitikule oli isel eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Puhastati raamatukogud n-ö kodanliku ühiskonna pärandist; hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti mõned üksikud aastakäigud ajalehti ja ajakirju. Sellele kõigele lisandus kogu ühiskonda hõlmav propaganda , mis pidi aitama allutada vaimset sfääri valitseva režiimi kontrollile.
HARITLASED: Paljud eestlasest haritlased põgenesid läände, karte NSV võimu. Kes koju jäid sattusid ideoloogilise terrori ohvriks: aktiivset loometeguvust piirati või sunniti sellest loobuma . Nõuti varasema loomingu ümberhindamist, edasi võis kirjutada üksnes sotsialistlikust realismist .
1950a. keskpaigas algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles hakkas olulist rolli mängima uus põlvkond haritlasi. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Uut kultuurielu ilmestasid vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid.
KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [ Vikerraadio , Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile.
MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele.
KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus . Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga. Hakati korraldama noorte suvepäevi (1957), et juurutada välja leeris käimist. Ilmalikud matused ja pulmad said pidulikkust juurde. Taheti õhutada vaenulikkust kiriku suhtes.
HARIDUSOLUD: Likvideeriti sõjajärgne haridussüsteem . Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem, hakati lähtuma NSV pedagoogika tõdedest. Humanitaaralad ja nende õp sattusid ideoloogilise surve alla. Süvendatult hakati õpetama NSVL ajalugu. Tunnusjooneks sai klassivõitlus ning vene ja eesti rahva ajalooline sõprus. Vallandati paljud EV aegsed õpetajad, st kooliõpetuse tase langes. ENSV kehtestati alguses 7-kl ja alates 1959 .a 8-kl kooliharidus. 1970.a. muudeti keskharidus kohustuslikuks. KÕRGHARIDUS : Uute ainetena hakati kõikidele õpilastele õpetama kommunistliku partei ajalugu ja teadusliku kommunismi. Isel- üliõpilaskonna kasv: 1945- 3700 õpilast 1985- 23500 õpilast. Kaotati Pallas 1950 ning avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut.
VAIMNE VASTUPANU VENESTAMISELE: 1968 a. Tšehhoslovakkia sünd lõpetasid liberaalse ajajärgu kogu NSVL. Kultuurielus asendus optimism pessimistiga, tugevnes kultuurielu administreerimine , tsensuur kakskeelne propaganda. 1970a. vastupanuliikumise tekke aeg, kandjaks rahvuslikult meelestatud haritlaskond. Suurenes protest valitseva režiimi vastu.

Eesti NSV rahvastik , muudatused rahvastiku koosseisus , selle põhjused.
1 750 000 eestlast: riiki tulid võõrtöölised, kes organiseeritult värvati ehitus- või põlevkivitööstusesse. Peaaegu 200 000 välismaalast tuli Eestisse. Enamasti tuldi Venemaalt. 1959 oli ¼ Eesti elanikkonnast moodustanud muulased. Inimesed asusid elama linnadesse, sest tööstus arenes. 1953 oli üle poole elanikkonnast linnas.

Vastupanuvormid nõukogude võimule.
1) metsavendlus – Saksa sõjaväes teeninud mehed, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad. Kohalikud aitasid. Ründasid julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel, rööviti kauplusi jne. 2) õpilasmalevad 3) noorte rühimutsed nt noorte salaorganisatsioonid põranda all.

Tähtsamad sündmused N. Karotamme, J. Käbini ja K.Vaino ajal.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 34 allalaadimist

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12-klassile #1

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12-klassile #2

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12-klassile #3

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12-klassile #4

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12-klassile #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

JohhannaMp Õppematerjali autor

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12.klassile koos vastustega.

haldusjaotus EKP ja selle juhid EKP VIII pleenium üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s selle tagajärjed Eesti NSV kultuurielu. majand kultuurielu keskkomitee pleenum karotamm ensv

Sarnased õppematerjalid

doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid

Ajalugu

doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine

Ajalugu

doc

Eesti NSV Liidus

............................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse

Ajalugu

docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu

doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimeheks sai 1940. a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad

Ajalugu

doc

ENSV sõjajärgsed aastad

ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.

Ajalugu

docx

EESTI NSV 1945-1985

NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le

Ajalugu

doc

Nõukogude Eesti

Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur

Ajalugu

Rohkem sarnaseid