Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

Kontrolltöö ajalugu a osa

kes olid aaria rassist madalam rass. See aga tähendas, et alam rass tuli kõrvaldada, et aaria rassi saaks tööle rakendada. D. 1. Selle kirjutisega lootis Buhharin säästa oma pere. 2. Kirja sisu ei ole siiras, see on pigem Stalinit moosiv. E. 1. Plakat on pühendatud Hispaania kodusõjale. 2. Konfliktis osalejateks olid Hispaania vabariiklased ja F.Franco pooldajad. Konflikti põhjuseks oli 3. Konflikti traagika seisnes selles, et miljon tsiviilisikut hukkus. 4. Konflikti peetakse II maailmasõja „peaprooviks“: katsetati relvi ja relvasüsteeme. Kontrolltöö B A. 1. Pöördepunktiks totalitaarse režiimi kehtestamisel kommunistide poolt Venemaal sai Asutava Kogu jõuga laialiajamine 6. jaanuaril 1918. aastal. Olulisemad märgid demokraatia puudumisest Nõukogude Venemaal väljendusid veel: a) üks partei; b) juhikultus(Lenin); c) kehtestati diktatuur. 2. Kodusõja ja interventsiooni ajal nõukogude võimude poolt rakendatud majanduspoliitikat nimetatakse sõjakommunismiks

AJALUGU – II MS

AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises.

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)

12. klassi ajalugu

Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel

ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Saksamaa Juht: Adolf Hitler Partei süsteem: Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) Sisepoliitika: Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (mingil määral rahvuslus). Kehtestati eraelu kontrollivad seadused. Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).

Venemaa 1917-1953

Bolsevike rahastamises tuuakse tavaliselt välja kolm allikat: 1) rikkad idealistid, kes uskusid, et bolsevikud tõesti loovad võimule tulles uue paradiisi, tuntuim neist oli "Iskra" rahastaja Savva Morozov (1862-1905). 2) röövimised, sh pangaröövid ja väljapressimised Kaukaaasias Jossif "Stalin" Dzugasvili (1878-1953) juhtimisel. Tuntuim neist oli juulis 1907 toimunud pangarööv, mis väidetavalt tõi bolsevikele sisse veerand miljonit rubla (tollal tohutu summa). 3) I maailmasõja ajal said bolsevikud väidetavalt raha Saksa valitsuselt. Sakslaste eesmärk oli õõnestada Venemaa valitsuse kandepinda ja seega toetati neid, kes võisid streike jms korraldada. See nõrgestas Venemaad ja oli seega sakslastele kasulik. Lenini ja sakslaste vahendajaks olevat olnud teiste seas ka eestlane Aleksander Kesküla (1882-1963). Veebruarirevolutsiooni järel aitasid sakslased Leninil Venemaale jõuda, lootes, et tema tulek suurendab seal segadusi ja vastuolusid

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku