KUJUNDAV HINDAMINE Tallinn 2015 SISUKORD KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE...................................3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE
neile enselegi märkamata üle ebamugavusstooniks. Siinkohal pean silmas just inimesi, kes on jõudnud elukaare keskele, jäänud ühte punkti oma eluga seisma ning elavad justkui paigal, staatiliselt. Samas leian, et strateegias on kirjas väga palju häid ideid ja plaane muutmaks üldhariduskoolide süsteeme. Näiteks tundub minu jaoks väga huvitav ja mõistlik punkt muutunud õpikäsituse juures. Nimelt hindamispõhimõtete muutumine, eriti kujundava hindamise rakendamine. Arvan, et selle mooduse kaudu on võimalik õpilast väga hea motiveerida ning hoida teda sellises seisundis ka kogu õpiprotsessi vältel. Seda eriti seepärast, et hetkel on levimas ühiskonnas trend, et mitte tulemus ei ole kõige tähtsam, vaid protsess ise. Lisaks on väga hinnatavateks väärtusteks ka erilisus, mitmekesisus, innovatiivsus ning ka nende omaduste propageerimiseks ja sünniks on loodetavasti rakendatav kujundava hindamise süsteem. Selleks, et
§ 9 ehk millisel juhul võib õppepuhkuse andmise edasi lükata Õpilase tunnustamise tingimused ja kord medaliga lõpetamine Mis on kooliastme hinne? Nt gümnaasiumi kursuse hinne; ei ole nt 4. või 11. kl vm suvaline hinne. Kuidas tunnustatakse põhikooli lõpetajat? Diplom või lõputunnistus või kiitusega lõputunnistus. Kiituskirja andmise tingimused otsustab kooli õppenõukogu. Õpilase hindamine ja üleviimine vt RÕK Mille alusel hinnatakse, millega võrreldakse? Kujundava hindamise korral vaadatakse õpilase arengut; muidu vastavust õppekavaga. HEV laste eritingimused põhikooli lõpueksamitel - nt abivahendid, koolieksam riigieksami asemel ! õpilaste toetamine nõrga või puuduliku hinde korral tunnistusel - ind. õppekava, tugisüsteem hinde/hinnangu vaidlustamine - 10 p jooksul kirjalik taotlus+põhjendus direktorile ! klassikursuse kordamajätmise tingimused § 7 (viis tingimust) § 7 lg 8 ehk puudumised Mitmendates klassides kujundav hindamine
normaliseerida. Õpilasi saab kaasata aktiivsesse eluviisi ka vahetundides, kui on puhkeaeg. Esimestes kooliastmetes saame kasutada teiste riikide kogemust. Et meetodid koolis tunni ja vahetunni liikumissõbralikumaks muutmiseks aitavad laste aktiivsust suurendada, kinnitab näiteks Soome kogemus, kus kooliõpilased on ligi kaks korda aktiivsemad kui Eestis (Matsi, 2015). Aktiivset akadeemilist kooli peaks toetama eakohase ning positiivset suhtumist kujundava kehalise kasvatuse tunniga. On palju andmeid selle kohta, et rohkem liikumist koolis, sealhulgas ka akadeemiliste tundide arvelt, parandab akadeemilist sooritust – siinkohal peab veel palju õppima ja mõtlema, mida paremini on õpetajad koolitatud, positiivsemad ning lastesõbralikumad, seda paremad on laste tulemused (Matsi, 2015). Kasutatud kirjandus: • Kruusimägi, T. 2014. URL= http://www.eok.ee/infokiri/tallinna-inglise-kolledzi-direktor-
Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist lähima paarikümne aastaga kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks. Tõenäoliselt oleks Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal. Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritud hoone valmis 19111912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.
Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linna tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest väljakust- Raekoja ja Kolme Lõvi väljakust, mida ühendaks uus rajatav raekoda. ( Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse. Tallinna VastastikuseKrediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse
väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse. Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse
Nad tegid just vastupidi ja deformeerisid inimesi ja objekte oma töödes. · Kasutati üldistatud ja nurgelist joonist ning teravaid kontraste ja ,,poriseid" värve. 12. Ekspressionistlikud kunstnikud: Ernst LudwigKirchner, FrancMarc, Vassili Kandinsky, August Macke, Paul Klee, 13. Muutused Eesti kunstielus 20. saj alguses: · Arenes välja rahvuslik kunstielu. · 1919. aastal asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.30. peamine kujundava kunsti õppeasutus. · IXX ja XX sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. · 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. · Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism. · Eesti kunsti oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi. 14. Ants Laikmaa loomingu mõjututasid impressionism ja postimpressionism. Ta maalis nii
käes, 25% pimedas ja 5% kasvavad võrdselt sõltumata valgusest. Valguse käes eelistavad enamasti -7- idaneda väikesemõõdulised seemned, mis peavad olema mulla pinna läheduses. Osad liigid vajavad idanemiseks täielikku pimedust, mis saavutatakse piisava sügavusega mullas. Mida lähemal on seeme mulla pinnale, seda suuremaks muutub valguse osakaal. Vesi- on taime elu ja kasvukeskkonna tingimusi kujundava faktorina suur tähtsus. Kõik taime kasvu ja arengut mõjutavad biokeemilised protsessid saavad toimuda ainult juhul, kui taimes on vajalik veesisaldus. Vesi on vajalik taime toitainete vastuvõtuks, nende kudedesse toimetamiseks ja ta täidab ka tänu oma suurele soojusmahutavusele temperatuuristabilisaatori ülesannet, ühtlustades nii mulla kui taime soojuskõikumist. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust.
)( ,,Lampsacus" inglise keeles ), kus ta suri. Teda olevalt, hoolimata tema insidentis, ka pärast surma austatud. Anaxagoras uskus, et kõik asjad olid alguses kohe olemas, Ta väitis, et materiaalne maailm on ühtne ja kõik sisaldub kõiges, kõiki aineoskesi, mis oilid alguses olemas, saab lõmpatult jagada, ta nimetab seda nähtus homöomeeriaks. Aga on ka olemas aine, mis ei segu teistega ja selleks on Anaxagorase järgi mõistus, mõistus on puhas aine, mis kutusub esile maailma kujundava liikumise. Archelaos Archelaos oli siis filosoof kes elas 5.- 4. sajandil e.Kr. Kreekas, ta oli Anaxagorase õpilane ja arvatavasti oli ka Sokratese õpetaja. Ei teata, kas Archelaos oli Ateena või Mileetose kodanik, igatahes ta oli esimene inimene, kes tõi natuurfilosoofia Jooniast Ateenasse, selle eest sai ta endale hüüdnime ,,Loodusfilosoof". Archelaosega lõppeb ka natuurfilosoofia, ta oli viimane, pärast teda toob tema õpilane, Sokrates filosoofiasse eetilise filosoofia.
aastat tagasi peeti seitsmeks surmapatuks kadedust, laiskust, uhkust, viha, liigsöömist, liiderlikkust ja pillamist ja ihnust, siis tänapäeval on meil vaba tahe neist lahti öelda, ent siiski ei luba meid selleks praegune ühiskond, mis neid patte lausa soosib. Nagu doktorandi artiklist järeldub, siis mitte alati ei ole meie vabal tahtel ja otsustamisvalikul positiivne tagajärg. Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ühiskondlikust olukorrast ja ühiskonna kujundava ju seal olevad inimesed. Seega mõju on vastastikune. Inimene mõjutab ühiskonda ja ühiskond mõjutab indiviidi. Vastavalt sellele kujuneb ka olukord. Indiviidi vaba tahte ja otsuse vabaduse kasutamine sõltub sellest kui haige või kui terve ühiskond on ning seoses sellega kujuneb ka vabaduse kasutamise tagajärg. On see siis positiivse või negatiivse mõjuga. Vabaduse liigid Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks, vastav eristus omistatakse tavaliselt
o Segab õpetamise toimingut o Segab õpilaste õiglusi õppida o On psühholoogiliselt v füüsiliselt ohtlik o On suunatud kooli või o õpilase vara lõhkumis v rikkumisele Ei pea olema nii.. Haudvaikus klassis Või siiski vahepeal peab? Alustada tuleb endast 09.11.2017 Hindamismudeli meeldetuletamine +Minitund Kirjelda kujundava hindamise protsessi Kuidas kasutada hindamismudeleid? Mis komponendid peaks Klassiprofiili koostamine (3-4liikmelised rühmad) Kirjelda klassi: Ülddidaktika ja kasvatustöö alused o Õpilaste arv o Suhted klassis o Õpilaste erialane tase o Õpilaste hoiakud õppetöö osaas ja motivatsioon o Erivajadused? Diferentseeritud grupid o Võimu ja autoriteedisuhted klassis
Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). Piaget leiab, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus (Saar 1997:17). Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria (1979) Ökoloogiline perspektiiv kui areneva inimese ja teda kujundava pidevalt muutuva keskkonna vaheline progressiivne kahepoolne sobitumine. Arenguprotsessi mõjutavad suhted erinevate keskkonnakoosseisudega, aga ka laiem sotsiaalne kontekst, milles need koosseisud sisalduvad. Ökoloogilise süsteemiteooria tähendus näitena noorukite delinkventsele käitumisele Delinkventne käitumine kui nooruki kohandatud reaktsioon teatud sotsiaalsele kontekstile. Nooruki käitumine kui tema isiklike kogemuste ja isiksuseomaduste ning
arendamist. Mida rohkem on inimesel mõtestatud kogemusi, seda ainulaadsem on ta subjektina. Subjektiks kujunemist toetavad isiksuslikud ressursid - aktiivsus, loogilisus, tasakaalukus, tahtelisus, konstruktiivsus, tolerantsus jne. Subjektsus - suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Indiviidilt oodatakse tegutsemist aktiivselt ühiskonnaprotsessides osaleva, tulevikku kujundava ja vastutustundliku kodanikuna. Inimese toimetulek kaasaegses maailmas sõltub tema aktiivsusest õppijana, valmisolekust õpisituatsioonis näha endas subjekti, aktiivset ning vastutavat mina. Subjekti mõiste on leidnud kasutust erinevates teadusharudes, näiteks filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, kasvatusteaduses, ka filoloogias. Kõige laiemas plaanis defineeritakse subjekti keskkonnas aktiivselt tegutseva, teadvust, tunnetust, tahet,
Kujundav ja kokkuvõttev hindmaine Üliõpilasi hinnatakse mitmetel põhjustel: et teha üliõpilaste vahel mingi sugune valik, et kontrollida nende vahelisi teadmiseid, kontollida nende motivatsiooni ja neid motiveerida, et rahustatda kõrgollolide usaldusväärtust ja taset. Tvalist- ja ebaõnnestunud hindamist nimetatakse hindamiseks. Kujundav hindamine kasutab õpitulemusi selleks et anda tagasisidet õppimise jooksul. Nii õpilased kui õpetajad soovivad teada õppimise edukusest. Kujundava hindamise abil saab muuta nii õpilast kui õpetjajat. Kujundav hindamine ja õpetamine kuuluvad täielikult kokku. (lk 170) Õppimine sõltub hindmaisest: tagasimõju Meile õppejõudele võib tunduda, et kavanadatud õppeväljundid on sidustataud õppe tugisammas, aga üliõpilsed näevad asja teisi. Üliõpilaste arvates määrab hindamise õppekava (Ramsden 1992: 187). Üliõpilased õpivad seda, mid anende arvates hinnatakse, seda nimetatakse tagasimõjuks
nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks? Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine? Kontuurettenihkeliikumine kulgeb piki töödeldud pinna kontuuri (lõikuri tipp on ümardusraadiuseta) või selle ekvidistantsjoont (lõikuri tipul on ümardusraadius, töödeldud pinda kujundava lõikeserva punkti asukoht võib muutuda tipu ümardusraadiusega kaare ulatuses). Ekvidistantsjoone kujundab lõikuri tipu ümardus-raadiuse tsenter, mille kaugus töötlemisega kujundatavast profiilist on kogu joone ulatuses võrdne tipu ümardusraadiusega. 86. Mis sihiline on radiaalettenihkeliikumine? Radiaalettenihkeliikumine on töödeldava tooriku raadiuse sihiline ettenihkeliikumine. 87. Mida mõjutab hambatõukepinkides sisselõiketeekonna pikendamine?
hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine. Keskastme klasside sobivad õpetajatele, kes on valmis pühenduma murdeealiste kasvatusprobleemide ja raskustele. Kooli vanem aste on kohane neile, kes näevad end pigem ainespetsialistide kui kasvatajatena. / Krull 2000/ Õpetaja kui klassi juht ja suunaja Edukaks õpetajatööks on vajalik õpilastega isiklikumal pinnal suhteid kujundava lähenemisviisi ehk strateegia teadvustamine. Üldist lähenemist klassi juhtimisele ja suunamisele nimetatakse õpetaja juhtimisstiili valikuks. Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel: o hoolimatu stiil- õpetaja annab suure vabaduse, varustab neid informatsiooniga ja loob materiaalsed tingimused õppimiseks, kuid ei tunne muret õppimisekäigu ega tulemuste pärast.
tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid tingimuseks on, et see hind vastaks nõudmisele ja rahuldaks ka ostjaid. Majanduse tegevusvaldkonnad Ühiskonna võib lihtsustatult jagada kolmeks koostoimivaks sektoriks: Ø avalik sektor; Ø ärisektor; Ø kolmas sektor. Avalik sektor tegeleb üldiste rahvuslike huvide kaitsmisega seda kujundava poliitika ja seadusandlusega. Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ehk riiklikud institutsioonid: Ø seadusandlikud asutused (Riigikogu) Ø keskvalitsus (ministeeriumid) Ø kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused) Ø muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.). Ärisektor ehk erasektor tegutseb erahuvides omaniku ehk algataja initsiatiivil. Nende eesmärgiks on läbi
õpetajat kui õpilast õppimise edenemisest, õppemeetodite ja õppekorralduse sobivusest ning puudujääkide kõrvaldamise vajadusest õppimisel. c) Diagnostiline hindamine (inglise keeles diagnostic assessment) selleks, et saada informatsiooni põhjuste kohta, miks õpilasel või õpilaste rühmal ebaõnnestus soovitud õpiväljundite saavutamine. d) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub
Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord määratakse kooli õppekavas.37 1.4.1.Kujundav hindamine Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja
§ 19. Hindamine (1) Hindamise eesmärk on: 1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul; 2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 3) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks. § 20. Kujundav hindamine (1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Kuid veel 100 aastat tagasi peeti seitsmeks surmapatuks kadedust, laiskust, uhkust, viha, liigsöömist, liiderlikkust ja pillamist ja ihnust, siis tänapäeval on meil vaba tahe neist lahti öelda, ent siiski ei luba meid selleks praegune ühiskond, mis neid patte lausa soosib. Nagu doktorandi artiklist järeldub, siis mitte alati ei ole meie vabal tahtel ja otsustamisvalikul positiivne tagajärg. Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ühiskondlikust olukorrast ja ühiskonna kujundava ju seal olevad inimesed. Seega mõju on vastastikune. Inimene mõjutab ühiskonda ja ühiskond mõjutab indiviidi. Vastavalt sellele kujuneb ka olukord. Indiviidi vaba tahte ja otsuse vabaduse kasutamine sõltub sellest kui haige või kui 8 http://www.postimees.ee/300107/esileht/arvamus/241950.php 9 http://www.postimees.ee/300107/esileht/arvamus/241950.php 10 http://www.tarbija24.ee/300107/esileht/arvamus/241950_1.php
voodi asemel see on asendamine. Kui laps pöörab nukku peaga allapoole, raputab seda ja ütleb, et puistab soola soolatossist need on veel keerulisemad asenduslikud tegevused. Sellel ajaperioodil ilmuvad esimesed katsed pöörata kujutustegevusele paberi peal joonistamise vormis. Esialgul lapsed joonistavad kritseldised, millised võivad tähendada mis tahes: kass, koer või inimene, igaüks lapsele tuttav objekt. Kolmandal eluaastal lapse joonistused leiavad juba rohkem sarnasust kujundava objektiga. 7 Teisel eluaastal taastab laps täiskasvanu tegevuseid esemetega, temal ilmuvad ainelised mängud jäljendamised. Need kujutavad endast esimesed sammud täiskasvanute normide ja vormide omastamisele, aga pärast kindlate isiklikute omaduste kujundamisele lapsel. Hiljem ilmub süzee-rollimäng. Selle ilmumine on seotud erinevate asjaoludega. Esiteks,
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul; 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; (3) Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras. § 20. Kujundav hindamine (1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja
Kliima iseloomustamisel tuleb vaadata ilmastikutüüpe ja variante koos nende esinemissagedustega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide jm. Järgi. Mida rohkem on neid elemente mõõdetud, seda paremini võib kliimat iseloomustada seega vaadeldakse aastakümnetega mõõdetavat ajavahemikku. 27. Makro-, meso- ja mikrokliima 28. Kliimat kujundavad tegurid. Küsimus kordub. Vaata küsimust 25. 29. Päikesekiirgus kliimat kujundava tegurina. Kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. Ekvaatorilähedased ja troopilised alad kuum kliimavööde Keskmiste laiuste alad paraskliima Polaaralad karm külm kliima Kreeka keelest tõlgituna tähendab sõna kliima kallet- see tuleneb aga sellest et mõisteti, et peamiseks kliimat mõjutavaks teguriks on päikesekiirte kaldenurk, mis määrab Päikeselt
3 määratleda kaasuse lahendamiseks vajalikud õigusaktid; 4 esitada kaasuse lahendamise olulised õigusliku sisuga hinnangud/arvamused viidetega asjakohastele õigusaktidele; 5 esitatud arvamuste põhjendatust ja selgust, sh kasutatud mõistete õigsust ja selgust. Konkreetne punktide arv ja hindamissüsteem (punktide teisendamine pallideks) avaldatakse eksamitöö juures. Kaasust hinnatakse soovitatavalt esimese eelistusena kujundava hindamise rakendamisel skaalal F-A vastavalt saadud punktidele, mille andmise tingimused sõltuvad konkreetsest kaasusülesandest. 4 Kohtunikueksami programm Kaasuste lahendamise juhendi eesmärgiks on anda üliõpilaste suunised õiguslike probleemide teoreetiliseks ja praktiliseks lahendamiseks. Metoodilised nõuanded Üldiselt teada olevad metoodilised nõuanded kaasuste lahendamiseks on kokkuvõtvalt alljärgmised.
langeb öösel, kui hingamisel eraldub CO2.*Kui vetikaid on väga rohkesti (vee õitsemine), võib pH tõusta >10. Sel puhul vabaneb vette ammoniaak (NH3), mis on kaladele mürgine. Troofsuse kaks mõistet - troofsus kui toiteainete sisaldus - oligotroofne, eutroofne, hüpertroofne tüüp; kõrvale on jäetud mujal maailmas kasutatav mesotroofne tüüp*troofsus kui akumulatsioonitüüp, aluseks põhilise keskkonda kujundava aine päritolu halotroofne, düstroofne, miksotroofne jne Tähtsamad järvetüübid (vähemalt 8), nende lühike iseloomustus - Oligotroofne e. vähetoiteline sisaldab vähe nii mineraal- kui orgaanilisi aineid, vähe biogeene, vesi hele ja läbipaistev, hapnikurikas, elustik haruldane ja seetõttu väärtuslik. Puhverdusvõime väike, tundlik välismõjude suhtes. Eutroofne e. rohketoiteline looduslikult, enamasti aga inimtekkeliselt
Sooritus = individuaalsed omadused x pingutus x organisatsiooni toetus - Sooritus - üksikute ülesannete või nende kompleksite lahendamine ja tõhusus. - Pingutus - organisatsiooni liikme soov, volmisolek ja keskendumine ülesannete täitmiseks. - Organisatsiooni toetus - võimalused ülesannete täitmiseks. - Sotsialiseerumine - inimese kujunemise protsess; ümritseva kultuuri, gruppi ja ühiskonna sotsiaalsete suhete ning indiviidi kogmuste kujundava mõju tulemus. - Kultuur - teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, mõtlemistüüpide ja uskumuste kogum, mis antakse põlvest põlve edasi. G. Hofstede faktorid, mille alusel kultuure diferenteerida: - võimudistants (mil määral võimu hierarhia kutsub esile psühholoogilist eemaldumist) - ebamäärasuse taluvus (kas ja kui palju püütakse hoiduda ebamääratest situatsioonidest) - individualism ja kollektivism (mil määral probleemide lahendamisel on esiplaanil
*Primaarsed (astronoomilised): Maa kui planeedi karakteristikud, seotud Maa orbiidi kuju ja asendiga. Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Kujundavad kliimat trevikuna, nende tõttu tekivad kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms 13.Hoovused kliimat kujundava tegurina . Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14.Inimtegevuse mõju maailma kliimale. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka
Info ja motivatsiooniprobleemide lahendamine turumajanduses: Situatsioonide ümberkujundamine sel moel, et dilemmastruktuuride vältimatu loogika funktsioneeriks nii, et tulemuseks oleks koostöökasud kõigile see on turumajanduse strateegia. Esmalt loob turumajandus igale indiviidile stiimuli hankida infot individuaalse kasu võimaluste kohta. Sel viisil lahendab turumajandus ühiskondliku koostegevuse infoprobleeme.. HINDADE KUJUNDAVA TURU MUDEL Kui keegi on pärast päevast rännakut valmis janu pärast pudeli vee eest maksma 100 krooni, siis on tegemist subjektiivse hinnaga tema individuaalse momendihinnanguga. Kui aga ta siis satub külapoodi, ostab ta sealt veepudeli ikka tavapärase 10 krooniga ehk objektiivse turuhinnaga. MUDEL Turunõudlus: Ühe kodumajandi nõudlus toidu- ja tarbekaupade, teenuste jms järele sõltub oluliselt paljudest (stiimul)teguritest, kasutatavast eelarvest, vajadustest ja võimalusest neid
oma ala hästi tundvate ja ausate riigiametnike poolt. Järelikult on parlamendil õigus ja ka kohustus seada mitmesuguseid hariduse, staaži jms nõudeid vahetult haldusvõimu teostavatele ametikohtadele kandidee- rijatele. Rahvasuveräniteedist tulenevalt ei ole selliseid nõudeid võimalik seada aga valitsuse liikmetele. Selle tulemusena omandavad ministrid eelkõige vaid poliitilise, s.t üldist riigivalitsemise ideoloogiat kujundava võimu ja nende pädevus teostada riigivõimu konkreetsetel üksikjuhtumitel kindlate ühiskonnaliikmete suhtes on piiratud. Seetõttu ei ole põhjendatud anda justiitsministrile menetlusosalise staatust ega ka prokuratuuri suhtes kehtivat devolutsiooniõigust (s.t õigust teatud prokuratuuri ülesandeid ise täita). Selle vastu räägib ka see, et arvatavasti ei hakkaks justiitsminister sellise õiguse andmisega isiklikult kriminaal-
*Primaarsed (astronoomilised): Maa kui planeedi karakteristikud, seotud Maa orbiidi kuju ja asendiga. Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Kujundavad kliimat trevikuna, nende tõttu tekivad kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms. 13. Hoovused kliimat kujundava tegurina. Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14. Inimtegevuse mõju maailma kliimale. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka
D IT Kolledz Tööpuuduse liigid Paljud töötuse määra tõlgitsemise ja statistiliste näitajatega seotud probleemid tulenevad püüdest eristada töötuse liike. Tsükliline töötus on tüüpiline majandusliku languse korral. Nõudluse kasv likvideerib tavaliselt tsüklilise töötuse. Struktuurselt töötuks loetakse inimest, kui ta on vales regioonis või puudub tal pakutavate töökohtade tarvis oskused. Reeglina ei õnnestu struktuurset töötust likvideerida nõudlust kujundava poliitikaga, sest loodavad töökohad ei pruugi vastata töötute kogemuste struktuurile. Friktsionaalne (hõõrde) töötus kehtib inimeste suhtes, kes ei tööta ajutiselt. Uue töö otsimine jne.. Osa friktsionaalsest töötusest on normaalne ja soovitatav, sest ta annab aega g pparema töö otsinguiks. g Tööpuudus täishõive korral ehk "loomuliku töötaoleku määr" on ähmane termin, mis
põhjusel ei saa oma eluga hakkama. Toimetulematuse põhjuseks võib olla kas vanadus, haigus(ed), invaliidsus, töötus, vanemliku hoolitsuse puudumine. Nendele inimestele antakse sotsiaalabi, toimib sotsiaalhooldus ja sotsiaalkindlustus (Vooglaid 1999). 20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID U. Bonfenbrenner kirjeldab lapse arengu näitel ökoloogilist perspektiivi kui areneva inimese ja teda kujundava pidevalt muutuva keskkonna vahelist kahepoolset sobitamist. Mikrokeskkond on esmane, milles laps areneb ja saab kogemusi. Bronfenbenneri arvates on mikrosüsteem see, mida laps kogeb ning mille üheks osaks on ta ka ise. Mikrosüsteemid on kodu ja klass. Kodu füüsiline vorm ja sisustus moodustab laste tegemistele ja kogemustele teatud raamistiku, mis võib olla neid innustav ja avastamisvõimalusi pakkuv, aga ka vähe arenguimpulsse andev.
Me anname kõik, ühel või teisel moel, hinnanguid terve elu jooksul kõigele ümberringi toimuvale. Kindlasti kuulub see ka õppimise sekka. Küll arvan, et hindamine võiks olla märkimisväärselt laiematähenduslik. Viiepalli süsteem on tänaseks oma aja ära elanud ega anna head infot ei õppijale ega lapsevanemale. Tänases koolisüsteemis räägime sisuliselt ju kolmepalli süsteemist, hinded 1 ja 2 on juba negatiivsed ning tähendavad põrumist. Kujundava hindamise idee looja Dylan Wiliam väidab, et kui õpilast õpetada tema võimekuse tasemel, tekib tal automaatselt ka motivatsioon. Sest igaüks on huvitatud arenemisest, kui talle luuakse jõukohased tingimused 4) Tasemeõpe: Loogiline oleks oodata, et tasemegruppides tunnevad nõrgemad õpilased ennast paremini. Nad õpivad koos kaaslastega, kes tunnevad ainet sama hästi kui nad ise, ega võrdle ennast õppimise käigus pidevalt nendega, kes aines kiiremini edasi liiguvad
aastal avaldatud ,,An Essay on the Principle of Population", mis ennustas ette 20. sajandi populatsiooniplahvatust ning tundis muret ressursside piiratuse pärast. Tema osaliselt põhjendamata hirm rajanes tõsiasjal, et rahvaarv suureneb geomeetrilises, kuid toiduvarud aritmeetilises progressioonis. Möödus rahutu poolsajand, enne kui 1859. aastal ilmus teos, mis lõplikult kinnitas individualismi staatuse maailma Jumala käe läbi kujundava printsiibina. Tegu on Ch. Darwini magnus opusega ,,The Origin of Species", mis võttis kokku tema ligi 30 aasta jooksul tehtud uurimuse liikide põlvnemisest ja pärilikkuse loodusseadusest: 1. Liikidel on suur paljunemisvõime ja järglasi sünnib rohkem kui neid täisealiseks saab. 2. Populatsioonid säilitavad mõõdukate kõikumiste piires oma suuruse. 3. Toit on piiratud, kuid enamasti suhteliselt stabiilne ressurss.
horisontaali. 28. Millised tunnused päranduvad mööda vertikaali ja millised mööda horisontaali? Vaata eelmise lpp. 29. Mis on domineerimise ja ko- ja semidomineerimise ning intermediaarsuse vahe? Domineerimine - tunnuse määrab ära ainult üks alleelidest, teine alleel jääb hübriidil avaldumata ehk varjatuks. Näide: tunnuseks on õie värvus: üks alleel määrab punase, teine valge värvuse ja heterosügoodil tulevad punased lehed. Intermediaarsus - alleelid on oma fenotüüpi kujundava toime poolest võrdväärse tugevusega ja seetõttu mõjutavad tunnuse kujunemist võrdselt. Näide: punase õiega taime (homosügoodi) ristamisel valge õiega taimega (homosügoodiga) on järglased kõik roosa õiega. Kodominantsus - alleelid on toime tugevuselt samuti võrdsed, kuid avalduvad mõlemad, praktiliselt teineteisest sõltumatult. Heterosügoodil on seetõttu mõlema esivanema tunnusevariandid samaaegselt olemas
või energiamahukus on toodangu mahu ja selle omahinna kujunemise analuusis kasutatavad tegurnäitajad. Kuid nad on ka ise ettevõtte töö tulemuslikkuse tähtsad näitajad ja teistes ulesannetes uuritakse nende kujunemist erisuguste tegurite (tööjõu ja materjali kvaliteet, tööaja, materjali- ja energiakadu, masinate töö- ja seisuaja suhe jms) mõjul. Toodangu mahtu vaadeldakse omakorda ettevõtte kasumi mahtu ja rentaablust kujundava tegurina. Järelikult, vastavalt juhtimisulesande pustitusele tuuakse välja tegevuse vahe- ja lõpptulemusi (tulemuste vektori ja eesmärksusteemi komponente) kajastavad näitajad ning tegurnäitajad neid tulemusi kujundavate nähtuste ja protsesside iseloomustamiseks. 4.Selgitage tegurite juhitavuse olemust ja tegurite jaotumist juhitavateks ja mittejuhitavateks
probleem, et koolijuhid peavad isegi suvevaheajal ministeeriumile sel teemal kirju kirjutama. 3.3 Tähelepanu andekatele 2.06.2006 Viire Sepp Äsja valminud strateegia "Teadmistepõhine Eesti 20072013" ellurakendamine sõltub suuresti sellest, mida tehakse või, paraku, sagedasti ei tehta andekate noorte arengu heaks üldhariduskoolis. Eesti koolinoorte aineolümpiaadidest osavõtnutega tehtud küsitlused osutavad rahulolematusele nivelleeriva ja "halli massi" kujundava õppesüsteemi suhtes. Tihti ei paku koolide õppe- ja ainekavad andekatele õpilastele piisavalt intellektuaalseid väljakutseid, andekad lapsed jäetakse ainetunnis sageli omapead, sest "nemad saavad niikuinii hakkama". Õpetajate ja koolijuhtide hulgas tehtud küsitlustest nähtub, et nendegi seas käibivad üldlevinud stereotüübid ja müüdid. Üsna levinud on ettekujutus andekast lapsest
tahteline. Tahe kujundab täiendava aktivatsiooni tegevusele, millel on muidu nõrk või vastuoluline motivatsioon. Tavaliselt seatakse just tahte abil motiivid hierarhiasse ning allutatakse ühele eesmärgile ning seega on tahe objekti enesekontrolli aluseks. Tahte psühhofüsioloogilised alused Rangelt võttes otsustab "tahtlikud" toimingud aju kui selline teavus kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega. Tahe ja motivatsioon. Tahte funktsioonid. Tahet kujundava motivatsiooni all mõistetakse kolme suhteliselt iseseisvat ja omavahel mitte päris kattuvat psühholoogilist fenomeni: 1. Motivatsioon kui aktiivsuse allikas, kui tegevusele ärgitaja, kui aktuaalsete vajaduste kogum. 2. Motivatsioon kui suundus (seletus)sellele, miks üks või teine tegevusjoon on valitud, ning siin on motivatsioon isiksuse laadi väljendajaks. 41 3
tahteline. Tahe kujundab täiendava aktivatsiooni tegevusele, millel on muidu nõrk või vastuoluline motivatsioon. Tavaliselt seatakse just tahte abil motiivid hierarhiasse ning allutatakse ühele eesmärgile ning seega on tahe objekti enesekontrolli aluseks. Tahte psühhofüsioloogilised alused Rangelt võttes otsustab “tahtlikud” toimingud aju kui selline – teavus kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega. Tahe ja motivatsioon. Tahte funktsioonid. Tahet kujundava motivatsiooni all mõistetakse kolme suhteliselt iseseisvat ja omavahel mitte päris kattuvat psühholoogilist fenomeni: 1. Motivatsioon kui aktiivsuse allikas, kui tegevusele ärgitaja, kui aktuaalsete vajaduste kogum. 2. Motivatsioon kui suundus (seletus)sellele, miks üks või teine tegevusjoon on valitud, ning siin on motivatsioon isiksuse laadi väljendajaks. 3. Motivatsioon kui eneseregulatsiooni vahend, kus tundmused , soovid, kiindumused
Vaata küsimust 25. skeem. mandrist idas ja lõunas. Atlandi õhumassid vaheline kokkupuutepind. On Päikesekiirgus kliimat kujundava Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste põhjustavad talvel sooja, suvel jahedaid ilmu olemas külm ja soe front. tegurina. tagajärjel
Esimesed koolipäevad on korra loomisel klassis otsustava tähendusega. Hea distsipliini saavutanud õpetajad pööravad suurt tähelepanu töö detailsele planeerimisele. Ettevalmistusse tööks klassiga peaks kuuluma ka õpilaste tundmaõppimine. Klassi liiga range kohtlemine võib põhjustada konflikiseisu õpilastega. Distsipliini kindlustamiseks klassis on vajalik nii käitumiskorra juurutamine kui alalhoidmine. Töö hoogsuse kindlustamine distsipliini kujundava faktorina kooliklassis Toimetulek klassiga tuleneb oskusest probleeme ennetada, mitte oskusest neid pärast kõrvaldada. Klassis kindlustab eduka käitumis- ja töökorra tegevuse hoogsus. See saavutatakse, kui õpetaja järgib klassiga töötades kindlaid põhimõtteid: hälbiva käitumise ennetamine tunnis; tunni edenemise ja tempo suunamine ja õpilaste tööle keskendumise kindlustamine. Hälbiva käitumise ennetamiseks: õpetaja „kohalolek”
Hübriidsetel sensoritel võib olla HisKa-domeenile lisaks Hpt-domeen (inglise keeles phosphotransfer), mida fosforüleeritakse. Sensor kannab signaali üle regulaatorvalgu vastuvõtvale domeenile, fosforüleerides regulaatorvalgu asparagiinhappe jäägi. Kahekomponentsed regulatsioonisüsteemid ei pea sugugi koosnema ainult kahest komponendist ning võivad koosneda fosforüleerimise signaalirajast, kus fosfaatjääk kantakse üle mitmele valgule, mis lõpuks jõuab vastust kujundava regulaatorvalguni. Sellisel juhul kasutatakse pigem mõistet fosforelee, millel fosfaatrühm liigub HisKa-lt vastuvõtjale, sellelt Hpt-domeeni kandvale valgule ja sellelt regulaatorvalgule. Fosfaatrühm liigub aminohapetejääkidelt His -> Asp -> His -> Asp. Näiteks Bacillus subtilis'e sporuleerumise histidiinkinaas (Kin) kannab fosfaatjäägi Spo0F-le, sealt liigub fosfaatrühm Spo0B-le ja viimaks jõuab transkriptsiooni regulaatorile Spo0A-le. Mitte ainult Kin ja Spo0B ei fosforüleeri
oli ka müstik ja poeet. Talle omistati retoorika leiutamist. Pluss imetegija. Anaxagoras- Oli suure Ateena riigijuhi Periklese lähedane sõber. Pidi Ateenast jumalateotamises süüdistatuna põgenema. Anaxagorase filosoofia kohaselt on materiaalne maailm ühtne, kõik sisaldub kõiges. Kõik antud kvaliteediga aineosakesed on lõpmatult edasi jagatavad nähtus, mida nimetab homöomeeriaks. Ainus teistega segunematu, puhas aine ja jõud on mõistus, mis on esile kutsunud maailma kujundava liikumise. Tema õpetusest leidub ka ideid astronoomia ja matemaatika alalt Demokritos -väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Huvitus kõigist loodusteadustest. Sofistid- õpetlased
Näiteks tööviljakus, põhivahendite tootlus, toodangu materjali- või energimahukus on toodangu mahu ja selle omahinna kujunemise analüüsis kasutatavad tegurinäitajad. Kuid nad on ka ise ettevõtte töö tulemuslikkuse tähtsad näitajad ja teistes ülesannetes uuritakse nende kujunemist erisuguste tegurite mõjul. Toodangu mahtu vaadeldakse omakorda ettevõtte kasumi mahtu ja rentaablust kujundava tegurina. Järelikult, vastavalt juhtimisülesande püstitusele tuuakse välja tegevuse vahe- ja lõpptulemusi kajastavad näitajad ning tegurinäitajad neid tulemusi kujundavate nähtuste ja protsesside iseloomustamiseks. 119. Selgitage tegurite juhitavuse olemust ja tegurite jaotumist juhitavateks ja mittejuhitavateks. Kuidas sõltub tegurite juhitavus juhtimistasandist ja otsustaja käsutuses oleva ajaperioodi pikkusest?
haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; · avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Tunnused: 1. tegemist sotsiaalselt kujundava tegevusega, inimeste sotsiaalne kooselu 2.orienteeritus avalikele huvidele 3.aktiivne, tulevikku suunatud tegevus . seaduste täitmine on ju aktiivne ja dünaamiline tegevus. Oma kodanike huvides ehitatakse nt koole, sildu, haiglaid jms. 4.konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamine. 5.ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle : riiklik järelvalve, teenistuslik järelvalve 6
3 määratleda kaasuse lahendamiseks vajalikud õigusaktid; 4 esitada kaasuse lahendamise olulised õigusliku sisuga hinnangud/arvamused viidetega asjakohastele õigusaktidele; 5 esitatud arvamuste põhjendatust ja selgust, sh kasutatud mõistete õigsust ja selgust. Konkreetne punktide arv ja hindamissüsteem (punktide teisendamine pallideks) avaldatakse eksamitöö juures. Kaasust hinnatakse soovitatavalt esimese eelistusena kujundava hindamise rakendamisel skaalal F-A vastavalt saadud punktidele, mille andmise tingimused sõltuvad konkreetsest kaasusülesandest. Kaasuste lahendamise juhendi eesmärgiks on anda üliõpilaste suunised õiguslike probleemide 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 4 Kohtunikueksami programm 252 teoreetiliseks ja praktiliseks lahendamiseks. Metoodilised nõuanded
annaabi.ee 
