Kordamine kunstiajalugu 20. saj (0)

1. Impressionistlikku maalikunsti iseloomulikud jooned:

• Jäädvustas kunstniku hetkemeeleolust sõltuvaid tundeid.
  
• Tööd valmisid üsna kiiresti. Olid lühikesed, komakujulised pintslitõmbed ja hajutatud kontuurid.
  
• Tehti enamasti vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses). Kujutati maastikke, suurlinnapilte, kohvikustseene ja lillepilte.
  
• Oluline koht oli teadusel , eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitas valgus ja värviprobleemid.
  
• Oli fotolik kompositsioon (poolikud kehad jms)
  

2. Impressionistid pöörasid palju tähelepanu valgusele ja õhule, sest nad tahtsid võimalikult täpselt anda edasi hetkemeeleolu ja kuna maale tehti enamasti õues, oli valgusel ja õhul selle edasi andmisel väga tähtis roll. (?)
3. Impressionismis ei olnud traditsioonilist kompositsiooni. Kompositsioon oli fotolik – nt sageli olid maalidel poolikult peale jäänud inimesed.
4. Impressionistlikud maalikunstnikud ja nende kuulsad tööd:

• Claude Monet - "Eine vabas looduses“, " Impressioon . Tõusev päike“, "Moonipõld" ja "Udu Londonis"
  
• EdouartManet - "Eine murul" ja " Olympia "
  
• Auguste Renoir -"Loož", "Akt päikese käes", "Kiik"
  

5. Rodini tuntuim skulptuur on „Mõtleja“. Ta skulptuurid on omapärased, sest ta loobus klassikalistest siledatest vormidest ning tegi krobelise ja varjundirohke pinnaga kujusid.
6. Cezanne üritas lähendada looduses olevaid vorme geomeetrilistele kujunditele. Ta looming pani aluse kubismile.
7. Gaughini looming on omapärane, sest ta kasutab intensiivseid värve ja tugevaid kontuure. Ta kujutab oma maalidel enamasti Tahiti põlisrahvast ning nende kombeid ja kultuuri.
8. Vincent van Gogh püüdis oma maalidel edasi anda meeleolu ja tundeid. Ta pani aluse postimpressionismile. (?)
9. Fovismi iseloomulikud jooned:

• Värvid olid väga puhtad, neid ei segatud ja need asetsesid maalil suurte laikudena.
  
• Maalid olid tasapinnalised ja mõjusid jõuliste ja metsikutena.
  
• Maalid pidid edasi andma kunstniku meeleolu, mis objekti vaatamisel tekkis. Üldiselt üritati vaatajat rõõmustada.
  

10. Tuntuim fovistlik kunstnik on Henri Matisse. Tema loomingu eesmärk oli polnud maalida seda, mida ta nägi, vaid seda mida ta tundis.
11. Ekspressionismi iseloomulikud jooned:

• Väljendas kunstniku tundeid, mõtteid, mis olid enamasti rahutud ja ühiskonnakriitilised.
  
• Maalidel oli dramaatiline valgus
  
• Maalid ei pidanud olema ilusad. Nad tegid just vastupidi ja deformeerisid inimesi ja objekte oma töödes.
  
• Kasutati üldistatud ja nurgelist joonist ning teravaid kontraste ja „poriseid“ värve.
  

12. Ekspressionistlikud kunstnikud : Ernst LudwigKirchner, FrancMarc, Vassili Kandinsky , August Macke , Paul Klee ,
13. Muutused Eesti kunstielus 20. saj alguses:

• Arenes välja rahvuslik kunstielu.
  
• 1919. aastal asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.–30. peamine kujundava kunsti õppeasutus.
  
• IXX ja XX sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika.
  
• 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne.
  
• Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism.
  
• Eesti kunsti oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi.
  

14. Ants Laikmaa loomingu mõjututasid impressionism ja postimpressionism. Ta maalis nii kohalikke talupoegi kui ka Eesti tuntuid inimesi. Tema tuntuimad tööd on: "Marie Underi portree“, "Autoportree", "Lääne neiu", " Vigala taat", "August Kitzbergi portree".
15. XX sajandi silmapaistvaim loodusmaalija Eestis oli Konrad Mägi. (Tegelikult mul pole õrna aimu ka, googlel ka mitte.)
16. Kristjan Raud ammutas oma loomingulisi ideid Eesti rahvapärimustest ja talurahva elust.
17. Kristjan Raua loomingut iseloomustavad:

• Rasked nurgelised vormid
  
• Väljendusrikkad siluetid
  
• Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve
  
• Loomingu aluseks rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel .
  

Tema maalid: „Kalevipoja surm“, „Pesu“, „ Laotus “ tsüklist „Inimene ja öö“
18. Jaan Koorti tuntuim skulptuur on „Metskits“.
19. Kubismi iseloomulikud jooned:

• Inimkehad on lahutatud erinevateks vormideks
  
• Esemeid kujutatakse korraga mitmest vaatenurgast
  
• Määrav oli eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile.
  
• Kogu figuuri ümbritsev ruum oli jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudus.
  

20. Kubismi rajajaks võib pidada PabloPiccassot, kelle eeskujuks oli Paul Cèzanne, kes püüdis oma kunstis nähtavaid esemeid lähendada geomeetrilistele kujunditele ja maalis pildile esemeid korraga mitme nurga alt vaadatuna.
21. Kollaaž on kujutavas kunstis mitmesuguste materjalide (näit. paberi‑ v. riidetükkide, etikettide) aluspinnale kleepimine, värvide kõrval.
22. Futurism tuleb itaalia keelsest sõnast futuro, mis tähendab tulevikku.
23. Futurism sai alguse Itaalias, kus kunst oli veidi maha jäänud ja taheti järele jõuda.
24. Futuristid arvasid vana kunst on kõlbmatu ja kultuuritraditsioonid hüljati.
25. Futuristid püüdsid maalidel edasi anda liikumist:

• Kujutades asju mitmekordselt
  
• Lammutades nähtav objekt kildudeks ja need piirjooni hägustades kokku pannes
  

26. Futurism ( funktsionalism ) arhitektuuris:

• Kasutati uusi materjale (teras, klaas, betoon ..)
  
• Uued konstruktsioonid ( ripp -konstruktsioonid..)
  
• Ekspressiivsed vormid ehk siis hoone välimus andis märku selle otstarbest
  
• Loobuti ornamendist/kaunistustest, rohkem hakkas kaasa rääkima hoone värv ja materjal
  
• Kujunesid uued proportsioonid
  

27.Abstraktsionistliku kunsti rajajaks peetakse Vassili Kandinskyt.
28. Abstraktsionism erines eelvevatest vooludest selle poolest, et kui teised üritasid ikkagist mingil määral maalima kujutada, siis abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast.
29. Abstraktsionistid püüdsid oma teostega väljendada alati mingit sügavamat, peidetud mõtet (või kajastada tundeid, suhtumist , meeleolu.)
30. Abstraktsionismi ekspressionistlik suund:

• Fantaasiaküllas
  
• Kaunid värvid
  
• Mõnikord ka vihjeid päris maailmale
  

Abstraktsionismi geomeetriline suund:

• Pearõhk on geomeetriliste kujundite kasutamisel
  
• Maalil on hästi läbimõeldud kompositsioon
  

31. Geomeetrilise abstraktsionismi väljapaistvaim esindaja on KazimirMalevitš. (?)
32. Naivismi iseloomulikud jooned:

• Maaliti enda lõbuks
  
• Tööd olid lapsikult kohmakad, aga püüdsid tegelikkust täpselt ja detailirohkelt jäljendada
  
• Ei kasutatud perspektiivi, õhu ja valguse kujutamisvõtteid, ega arvestatud anatoomiaga.
  
• Sõltumatu traditsioonidest, lähtub kunstniku isiksusest.
  

33. Tuntumad naivistis Prantsusmaal: Henri Rosseau
Gruusias: NikoPirosman (Nikolai Pirosmanašvili),
Eestis: Paul Kondas , Jaan Oad
34. Dadaismi iseloomulikud jooned:

• Ründasid Lääne kultuuri alustalasid
  
• Vägivallasesid ja tegid skandaale
  
• Tavaesemetest tehti kunstiteosed
  
• Ühendati omavahel juhuslikke elemente
  
• Hajutati piire kunstiliikide vahel
  
• Uued tehnikad – merz , kokkukleepimine, fotomontaaž
  
• Paljud teosed tekkisid juhuslikkuse läbi
  
• Esitati ready -made kunsti pähe vabrikutooteid
  

35. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, et sõda on halb.
36. Dadaistide eesmärk oli luua šokeerivaid teoseid ntkokkukutsutud publikule mõttetuid, seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata või kakofoonilist muusikat esitada. Sündmust kajastati  dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides.
37. MarcelDuchamp eesmärk oli inimesi üllatada ja panna neid asjadele teistmoodi vaatama. Duchampilt pärineb mõiste ready-made, mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst.
38. Dadaist John Heartfield tõi kunsti fotomontaaži (?)
39. Sürrealistid toetusid Sigmund Freudi seisukohtadele.
40. Sürrealismi iseloomulikud jooned:

• üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist
  
• lähtuti sageli unenägudest ja hallutsinatsioonidest
  

Kunstnikud: Salvador Dali, JoanMiró, René Magritte , Max Ernst,
41. Esimene suund kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks  üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid.
Teine ehk veristlik (ladina k. veritas -tõde) suund, mis kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid,  kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad , kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne .