SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTID TALLINNAS (0)

SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTIDTALLINNAS
Autor: Anu Palmi
Sissejuhatus
Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse saksakeelse ajakirja Jugend (e.k ’noorus’) järgi juugendiks. Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud historitsismile iseloomulikud jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda.
Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest , aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli.
Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased.
Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas.
Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 )
Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani.
Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome.
Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike hoonete projekteerimist, ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna.
Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913
Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan.
1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine.
Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist lähima paarikümne aastaga kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks.
Tõenäoliselt oleks Eliel Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal.
Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevürk uatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus “city“ asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama  taga ja tramm kesklinnas tunnelis. Madalate puitagulite asemel kerinuks samaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad.
Linna tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest väljakust- Raekoja ja Kolme Lõvi väljakust, mida ühendaks uus rajatav raekoda. ( Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse.

Tallinna VastastikuseKrediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone

Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912.
Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja.
Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. Majasõõrist ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsentreerib neid ühendav ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn.
Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse.
Algselt kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal.
Kui Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel korrusel asusid ärid ja pangaruumid, siis ülemistel korrustel olid väiksemate korterite kõrval ka kuuetoalised esinduskorterid parkettpõrandate, vannide, gaasipliitide, õhupuhastuseadmete ja telefonidega. Majas oli keskküte ja kolm lifti. Saja aasta eest tähendas see kõik tõelist luksust.

Vineeri-Mööblivabriku klubi
Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja . See ehitati 1904 .–1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt (sajandi alguse töölissöökla-rahvamaja).
Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd kinni müüritud) , selle kohal kitsas püstnišš töömeest kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab esikülje madal eendosa laia kolmeukselise sissepääsu ja nelja kitsa aknaga kummalgi pool, mida varem koondasid madalad kolmnurkviilud. Fassaadi vormirikkust täiendavad dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses vertikaalnišis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad klaasruudustikud.
See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Vana-Lõuna 37 juugendstiilis töölissöökla-rahvamaja ümbritses väike aed.
Kokkuvõte
Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua.
Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas.
Eliel Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks
Kasutatud kirjandus:

Raamatud:

Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, “Valgus“
Eesti Kunstiajalugu , 1977, “ Kunst “
Internet:
 
http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/3614/
http://rooma.postimees.ee/030705/esileht/170323_1.php
http://www.estonica.org/et/pildid/Krediitpanga_hoone_Tallinnas/
http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/V%C3%A4ljaspool_m%C3%BC%C3%BCre/
http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kunst/Kultuuride_ristteel/
http://jaakjuske.blogspot.com/2012/05/sajandi-eest-valmis-revali-koige.html
http://jaakjuske.blogspot.com/2010/11/tallinn-saja-aasta-eest-ja-parast.html
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6475:viru-v-ljak-kui-edasiarendamisv-imaluste-paljusus&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3021
http://www.kul.ee/
http://www.finland.ee/public/default.aspx?contentid=183129&nodeid=40600&contentlan=13&culture=et-EE
http://uudised.err.ee/index.php?06188397
http://web.zone.ee/juugend/juugeesti/juugeesti.html
http://web.zone.ee/juugend/elulood/Saarinen.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ajalugu
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/tallinna-arajaanud-suurehitised.d?id=32553603
http://www.tallinnapost i
http://rooma.postimees.ee/161205/lisad/kinnisvara/180403.php
mees.ee/26919/veerenni-asumi-suda-oli-lutheri-vabrik