zizzle
SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTID TALLINNASReferaat
Paldiski
2012
Sisukord
Sissejuhatus 2
Gottlieb Eliel
Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) 3
Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 4
Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone 5
Vineeri -Mööblivabriku klubi 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse
saksakeelse ajakirja
Jugend (e.k ’noorus’) järgi juugendiks.
Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud
historitsismile iseloomulikud
jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat,
eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö
Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes
stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus
varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest
erineda.
Juugendarhitektuuris
püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate
ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest
taimedest , aga ka geomeetrilistest vormidest
koosneva ornamendi ning
asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud
nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu
asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli.
Põhjamaadel
seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest
arhitektuurist ning
mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste
klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate
mitmepalgeliste
avade ja asümmeetriliste fassaadidega
korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona
palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille
autorid olid enamasti kuulsad välismaalased.
Selles
referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel
Saarineni ja tema projekte Tallinnas.
Gottlieb
Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 )
Gottlieb
Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai
kuulsaks oma
juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis
aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja
Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas
Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius,
Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani.
Saarineni
nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on
Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin
arvukad muud ehitised üle Soome.
Pärast
Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas
ühiskondlike hoonete projekteerimist, ning samal ajal töötas ka
arhitektuuriõppejõuna.
“
Arhitekti
Eliel Saarineni looming on rahvusvaheliselt tuntud üle kogu maailma
ning tema projekteeritud majad kujundavad ka tänase Tallinna
esindusrajoone,” ( Kaia Jäppinen )
Eliel
Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913
Tallinn
hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos
majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin,
tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas.
Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil
lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele
seadustele pidi
nii suurel linnal olema üldplaan.
1913.aastal
kuulutaski Tallinna
linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu
arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna
kasvuperspektiivi määramine.
Võitjaks
kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste
väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist
lähima paarikümne aastaga kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks.
Tõenäoliselt
oleks Eliel Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning
poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks
alles 1962. aastal.
Eliel
Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas
väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud
liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevürk uatus Lasnamäelt
Mustamäeni, uus “city“ asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga
targalt praeguse bussijaama taga ja
tramm kesklinnas tunnelis.
Madalate puitagulite asemel kerinuks samaselt Pariisi, Riia ja
Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist
linnamajad.
Linna
tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest
väljakust-
Raekoja ja Kolme Lõvi väljakust, mida ühendaks uus
rajatav
raekoda . ( Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike
objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli
koondatud eraldi piirkondadesse.
Tallinna
Vastastikuse Krediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone
Linna
uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti
leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel
Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse
Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912.
Kolmetasandiliste
pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna
kõige moodsam maja.
Kitsastesse
piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis
ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis
panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. Majasõõrist
ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsentreerib neid ühendav
ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse
sammastusega
kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn.
Hoone
sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab
suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur
paraadtrepp,pikad ja
kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil.
Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid
ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad
kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku
pehmejoonelisuse.
Algselt
kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan
Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist
dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal.
Kui
Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel
korrusel asusid ärid ja pangaruumid, siis ülemistel korrustel olid
väiksemate
korterite kõrval ka kuuetoalised esinduskorterid
parkettpõrandate,
vannide , gaasipliitide, õhupuhastuseadmete ja
telefonidega.
Majas oli keskküte ja kolm lifti. Saja aasta eest
tähendas see kõik tõelist luksust.
Vineeri-Mööblivabriku
klubi
Koos
Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega
otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku
rahvamaja . See
ehitati 1904.–1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas
Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi.
Silmapaistev juugendehitis,
unikaalne ka tüübilt (sajandi alguse
töölissöökla-rahvamaja).
Veidi
taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole.
Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd
kinni müüritud) , selle kohal
kitsas püstnišš töömeest
kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad
paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused
poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab esikülje
madal eendosa laia kolmeukselise sissepääsu ja nelja kitsa aknaga
kummalgi pool, mida varem koondasid madalad kolmnurkviilud. Fassaadi
vormirikkust täiendavad
dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba
paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses
vertikaalnišis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad
klaasruudustikud.
See
on üks paremaid juugendstiilis
ehitisi Tallinnas, esindades Soome
kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Vana-Lõuna
37 juugendstiilis töölissöökla-rahvamaja ümbritses väike aed.
Kokkuvõte
Juugendstiilis
ehitiste kohta on öeldud,et need on
muusika kivis, kus iga detail on
allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised
detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid,
freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada
igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks
püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua.
Soome
staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke
hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas.
Eliel
Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel
eeskujuks.
Kasutatud
kirjandus
Raamatud Internet
Kõik kommentaarid