10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katsikenee
Õppematerjali autor
(6) Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel. (7) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 4 lõike 4 alusel võib haridus- ja teadusminister määrusega kehtestada erineva õppeaastate arvu, kohustuslike õppeainete loendi ja õppetundide arvu erivajadustega õpilaste koolides õppivatele õpilastele. § 19. Hindamine (1) Hindamise eesmärk on: 1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul; 2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 3) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks. § 20. Kujundav hindamine
Punktis neli mainitud individuaalse õppekava koostamine on HEV õpilaste puhul kohati väga vajalik. Liikumispuudega õpilasel võib sätestada nominaalse õppeaja pikkuseks põhikoolis 10 aastat, mis kergendab paljude liikumispuudega õpilaste põhikooli läbimise protsessi. Sama kehtib ka kõnepuudega, kuulmispuudega, nägemispuudega õpilaste kohta. Lisaks on võimalik kasvatusraskustega laste koolis teatud ainete mitte õpetamine, mis omakorda vähendab õpilaste õppekoormust. § 19. Hindamine (1) Hindamise eesmärk on: 1) toetada õpilase arengut; 2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul; 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; (3) Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet
2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4.1.Kujundav hindamine........................................................................................ 9 1.5.Koolid ja klassid..................................................................................................... 9 1.6.Õppeaasta algus ja lõpp...................................................................................... 10 1.7.Koolivaheajad...................................................................................................... 10 1.8.Kus toimuvad tunnid?...........
Tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase; Eestis 9 klassi ning see on kohustuslik alates 7. eluaastast kuni 17. eluaastani); 3) keskharidus (hariduse II tase; Eestis 3 aastat ja see tähendab üldkeskharidust ehk gümnaasiumiharidust või kutsekeskharidust; Eestis vähemalt 3 a); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). Hindamine - jaguneb hinde panemiseks (numbriline hindamine) ja hinnangu/ tagasiside andmiseks Hindamispõhimõtted - millises süsteemis hindamine toimub, koolis nt viiepallisüsteemis; milliste kriteeriumite alusel toimub hindamine. Hindamisviis - meetod õpiväljundite omandamise kontrollimiseks nt tasemetöö, lõpueksam ja riigieksam on standartiseeritud hindamisviisid. Huvitegevus - koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
muu raske haigusega õpilasele, kellele väikeklassis õpe ei ole andnud tulemusi, kuid kes ei vaja terviseseisundist tulenevat koduõpet; õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Kooli õppenõukogu pädevus&tegutsemise kord e Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord Millised üld? Oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine ja juhtimine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine; õpilastele tugi ja mõjutusmeetmete rakendamine, üld seoses õpilase õpingute jätkamise ja kooli lõpetamisega. Kes osalevad tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälteenamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid
suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele." Need põhimõtted on samad, mis ilma erivajadusteta õpilaste õpetamisel. Aga järgmised lõiked on mõeldud juba lihtsustatud vaid õpe õpilastele. Eriti hea ja oluline on § 2 lõige 3: 2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Selle aluseks on iga lapse arengutaseme ja -võimaluste hindamine. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi." 2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. Kooli õppekava koostatakse nii, et õpilased omandaksid igapäevases elus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid