Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka kriminaalmenetluse seadustikuga ja karistusseadustikuga, milledest lähtuvad ka prokurörid oma igapäevases töös. Iga süüdistusakti juurde pidin koostama ka riigi õigusabi andmise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. (lisa 3) Samuti koostasin määruseid siis, kui prokurör leidis, et kriminaalasjad tuleb ühendada kriminaalasjade ühendamise määrus (lisa 4) või hoopis lõpetada kriminaalasjade lõpetamise määrus (lisa 5). Määruste koostamine oli sarnane süüdistusakti koostamisele. Ühendamise määrusele tavaliselt eelneski süüdistusakti tegemine, kust sai juba kõik olulised andmed ka määruse koostamise jaoks. Määrusesse pidi kirjutama ka ühendamise või siis lõpetamise põhjuse ja konkreetsed seaduseviited nendele. Seega tuli ka
Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. Ülemkohtul Rootsis aga parlamendi poolt
Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks (raske seaduserikkumine karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või
karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS §-st 210 tulenevalt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas TMS §-s 207 sätestatut. Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82
riik kaitseb karistuse ähvardusel; · karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes; · kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus: · reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel; · üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus. Tsiviilõigus: · reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) aga ka mõningaid mittevaralisi suhteid (nt. autorlust); · üks suuremaid õigusharusid;
Opositsioon – ülejäänud. – KE, VABA, EKRE Valitsus – täidesaatev võim Ühepart. valitsus Koalitsioonivalitsus Valitsuse tööd juhib peaminister. Vastutab kogu täidesaatva võimu eest. Tal on valitsuskabinet e ministrid (14/15). Enamikel neist on oma ministeeriumid (11). -> inspektsioonid. Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö korraldaja. Portfellita minister – minister, kellel puudub ministeerium. Kohtusüsteem Eestis I aste – Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine Halduskohtud – haldusasjade esmane läbivaatamine II aste – Ringkonnakohus – tegeleb I-st astmest edasikaevatud asjadega III aste – Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega. Edasi saab kaevata ainult Euroopa Inimõigustekohtusse. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem (pigem oluline seaduses kirjapandu, pretsedendid vähem
Õigus ja õiglus 2. Mis on õigus? Mõiste kaks erinevat tähendust. Õigus on see, mida ütleb seadus ja mida kasutab kohus. Õigus on seotud väärtushinnangutega. Õigus on kellelegi kuuluv vabadus toimida viisil, mis kuulub talle millegi(õigusnorm, tava, sisetunne) põhjal. 3. Kuidas toimib õigussüsteem demokraatlikus riigis? 4. Kuidas toimib õigusmõistmine Eestis (skeem lk 31) 5. Mõisted: prokurör- seaduse täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel. Hageja- kohtu kaudu nõudja, kohtule avalduse esitaja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar notariaaltoiminguid (dokumendi allkirja vm tõestamine) sooritav isik. Inimõigused 1. Ajalugu millal tekib arusaam inimõigustest, olulisemad tähised. Inimõiguste mõiste tekib valgustusajal. 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 1789 Prantsusmaa Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 10.detsember 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon
Pank-mitmesuguseid rahatehing. sooritav ja sellega raharinglust korrald.krediidiasutus. Parlament.riigi või oma valitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandl.esinduskogu.peaminister-valitsusjuht.põhiharidus-1-9klass.Põhiseadus e.konstitutsioon-riikliku seadusandluse olulisim osa.Poliitika.ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus.President-valitav riigipea .Prokurör-seaduste täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel.Protestantism-reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust eraldunud kirikute ja usuvoolude ühin. nimetus.radikaal-põhjalike abinõude rakend.taotlev käremeelne isik poliitikas.Raha- väärtuste ostu,müügi ja hindamise ekvivalent.Rass-inimeste jaotus väliste tunnuste alusel.Regioon-ala,piirkond ,valdkond.Segionaalne-regioonile omane.Riigikogu-parlamendi nimetus eestis.Riik-kõige üldisemalt teostamise mehhanism.Seadus-norm,mis regul.inimeste ja riigi vahelisi suhteid
Viljandi, Jõgeva, Tartu ) Halduskohtud (Tallinna ja Tartu ) Kohtmajade juures: kinnistusraamatud ( register, kuhu märgitakse kinnisvara), abieluvara leping, pärimisleping, kriminaalhoolde ametnikud ( tegelevad enneaegselt vabastatud isikute jälgimine 2. astme kohus- Ringkonnakohus ( Tartu, Jõhvi ja Tallinn) Võimalus kaevata kassatsiooni korras 3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla! KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades. Menetluse asjaajamise keel eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi *Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu.
rahvusvahelise kuritegevusega ja erinevate riikide julgeoleku organite koostöö kriminaalasjades. Põhisuunad kus tehakse koostööd rahvusvahelistes kriminaalkohtu protsessides: õigus abi osutamine kriminaal asjades, isikute väljaandmine seoses menetlus toimingutega või kohtu otsuse jõustumisega, isikute välja andmine riikile, kes omab selle riiki kodakondsust kriminaalkaristuse kandmiseks ja kriminaalasjade üleandmine kohtuprotsessideks. Koostöö kriminaalasjades - Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteediks vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala ülesehitamise. Muu hulgas tähendab see liikmesriikide tihedat koostööd kriminaalõiguse valdkonnas. Rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades reguleerib ka hulk Euroopa Nõukogu kriminaalõiguse konventsioone. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon ja selle lisaprotokoll - konventsiooni
süüdistajal. Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on
-kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus
Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on
Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on
mõjutada karistust kohaldamata või on kohus leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud; koolikohustuse mittetäitja tulenevalt Eesti Vabariigi Haridusseadusest; tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet (Saame, 2008). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus ja põhimõtted mängivad olulist rolli, et mõjutada noort mitte toime panema uut kuritegu ja sundida last tajuma selget seost rikkumise ja sellele järgneva reaktsiooni vahel. Sellega seoses oleks vaja lühendada kohtueelse menetluse protsessi aega. Alaealiste õigusrikkujate puhul on hakatud üha enam kasutama alternatiivseid lahendusi ja järjest rohkem püütakse vältida täispikka kriminaalmenetlust
- kodakondsuse saamise võimalused - kodanikuõigused ja kohustused - välismaalaste võimalused riigis viibimiseks ja töötamiseks 3) Igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse printsiip 4) Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted (õpik lk 94-98, TV ül 78) - mõisted: tsiviilasi, kriminaalasi, hageja, kostja, hagi, advokaat, prokurör, rahvakohtunik. - Tsiviilasjade ja kriminaalasjade lahendamise erisused - Korrakohase kohtupidamise üldpõhimõtted, põhimõtted enne istungit, istungi ajal ja pärast istungit 6. Riik ja majandus 1) Turumajandus (õpik lk 119-123, TV ül 104) - mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted
Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt:
See kehtib nt terminitele kriminaalne, süüdistus ja tsiviilõigus. Need terminid ei tähenda alati sama nagu riiklikes süsteemides. Menetluste puhul, mis määravad kriminaalsüüdistuse, on protseduurid rangemad kui teiste kohtumenetluste puhul. Mõistel kriminaalne on konventsiooni kohaselt spetsiifiline tähendus ja see võib laieneda distsiplinaarsetele, administratiivsetele või fiskaalsetele menetlustele, kui need võivad viia asjassepuutuva isiku karistamiseni. Kriminaalasjade puhul on politsei ja vanglaametnike roll õiguste austamises ja kaitsmises tunduvalt suurem kui tsiviilasjades. Lisaks sõltub kohtuasjade ajavahemik osaliselt politseijuurdluse tõhususest. Euroopa Inimõiguste kohtu menetlus EIK on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud
on kehtinud, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. Mõjuvõimuga kauplemise süüdistuste kokkukukkumine nii riigikohtus kui prokuratuuris on pannud esitama küsimust nii riikliku süüdistuse kui ka seadusandja praagi kohta. Jaanus Tehver rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et mõjuvõimuga kauplemise sisutus väljendub eelkõige selles, et rakenduspraktika sellele normile on olnud minimaalne. "Kriminaalasjade arv on olnud tõesti väga väga väike ja sisuliselt oli [riigikohtus õigeks mõistetud endisest reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu eksliikme Mati] Eliste kaasus esimene kohtulahendini jõudnud kaasus üleüldse," märkis Tehver. Ta lisas, et kui üks karistusnorm korruptsiooni valdkonnas on kehtinud kuus aastat ja selle tulemus on üks jõustunud kohtulahend, viitab see sellele, et see norm ei tööta. See aga ei
aastani või siis kogu eluks. Alla 18-aastastele on max. vangistuse kestus 10 aastat. Väärteo eest on karistuseks alati rahatrahv, lisatrahve kohaldada ei tohi. Rahatrahv on väärteo eest kohaldatav karistus, rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus. Juriidilsele isikule karistusteks rahatrahv 50 000-25000000 krooni, sundlõpetamine, soovil ka lisatrahv(avalikkuse ette toomine). Tsiviil- ja haldusasjades algab mentlus sellega, kui isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse. Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette. Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib
· 1. Vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest · 2. Vanem isik astub otsesse seksuaalkontaki püüdes imiteerida või sooritades suguühet. Seksturism Seoses turismi kui majandusharu arenguga on uue tendentsina tekkinud poiste seksuaalne ärakasutamine välismaalaste poolt, mida näitab pederastiaga seotud kriminaalasjade kasv viimastel aastatel. Seksturism on pedofiilia väljenduse üks liike. Selle, kui himurad pedofiilid laste järgi, näitab lihtsasti ära see, et pedofiilid tihti peala sõidavad ringi välismaal ja otsivad endale ohvreid. Teatud riikide ligitõmme tugineb teatud teguritele, sealhulgas madal vanuseaste või taluvuspiir nõusolekuks seksiks lastega, ebapiisav seadusandlus või väheste ressurssidega seadusejärelevalve ja olemasolev seksitööstus. Samuti
arvamus süüdistuse põhjendatuse kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Võistlevuse printsiip. Uurimisprintsiip. Süütuse presumptsioon Võistlevuse printsiibi kohaselt on erinevatel isikutel kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt, ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud
nagu Eesti Vabariigi I ja II astme kohtutele kohustuslik Riigikohtu seisukoht mõne asja 27 lahendamisel. Kahe süsteemi vahel on ülisuured erinevused ka kohtukorralduse osas.Kui Eesti tunneb maa-, linna-, haldus-, ringkonnakohtuid ja Riigikohut, siis Inglismaa kohtusüsteemi kuuluvad 1) tsiviilasjade arutamiseks - maakonnakohtud I aste; - kõrgem kohus II aste, - Lordide Koda III aste; ja 2) kriminaalasjade arutamisel: rahukohtud I aste kergemate kriminaalasjade puhuks kuninglik kohus raskemate kriminaalasjade jaoks I astme kohus; apellatsioonikohus II astme kohus, kaebusi ei lahendata seaduse sisuliselt poolelt; Lordide Koda III astme kohus. Inglise kohtusüsteemi kuuluvad ka alaealiste asjade kohtud (arutavad kuni 17-aastaste õigusrikkujate asju; vägivaldsete surmajuhtumite uurimiskohtud (uuritakse ka
3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo § 35. Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse (1) Kahtlustatav on isik: vabadusekaotuse; - keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. uurija poolt on koostatud selle kohta määrus, (2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste - aga samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises alustamisest. kinni peetud käesoleva koodeksi §-s 1081 ettenähtud korras - või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend.
3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo koos kriminaalasjaga käesolevas koodeksis ettenähtud korras. toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse vabadusekaotuse; (2) Tsiviilhagejal või tema esindajal on õigus: esitada tõendeid ja 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. taotlusi; osa võtta kohtulikust arutamisest; paluda uurijat ja kohut tarvitusele võtta abinõud tema esitatud hagi tagamiseks; toetada 14 Page 15 of 24
2 ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG Mõistmaks paremini islami karistusõiguse ajalugu ja selle arengut, on vajalik selle erinevate perioodide uurimine ja tutvustamine. Islami karistusõiguse arengus eristatakse peamiselt kolme perioodi: enne koloniseerimist (VII-XIX sajanditel), koloniaalne (XIX keskpaik-XX sajand) ja postkoloniaalne (XX keskpaigast kuni tänapäev).8 2.1 Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut Enne koloniseerimise perioodi algust kasutati kriminaalasjade lahendamisel islami õigust. Piirkonniti oli selle kasutamine erinev, sest eri piirkondades tegutsevad õiguskoolkonnad tõlgendasid islami õigust erinevalt.9 Mediinas tegutses Malikiitide koolkond, mille rajaks oli Abu Abdallah Malik ibn Anas.10 Bagdadis tegutses Hanbaliitide koolkond, mille rajajaks oli Ahmad ibn Hanbal.11 2.2 Islami karistusõigus koloniaalajastul Koloniaalsel ajastul mõjutas islami õigust kõige rohkem kolonisaatorite õigus: kolonisaatorid
tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse;
§ 16. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu tegutsemise piirangud Eradetektiivil ja eradetektiiviühingul on eradetektiiviteenuse osutamisel keelatud: 1) teotada teise isiku au ja väärikust, rikkuda isikupuutumatust, eluruumi puutumatust ning kirjavahetuse- ja ärisaladust ning muid isiku õigusi ja vabadusi; 2) teha takistusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, asutuste ja ametiisikute tegevusele, sealhulgas riikliku kontrolli ja järelevalve teostamisele ning kriminaalasjade kohtueelsele menetlusele ja kohtumenetlusele; 3) teostada jälitustegevust jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) mõttes; 4) fotografeerida, filmida ja helisalvestada ameti- või muus ruumis, samuti eraterritooriumil ilma selle valdaja või omaniku kirjaliku loata;
tunnustamise. 5) Poolte võrduse printsiip Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. 6) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Poolte võrdsuse printsiibist tuleb eristada isikute võrdsust seaduse ees. Kui poolte võrdsuse printsiip nõuab poolte võrdset kohtlemist ühes õiguslikus vaidluses siis isikute seaduse ees võrdsuse printsiip nõuab, et võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid
kahjustab ta sellega advokatuuri kui terviku mainet ning satub peale avalikkuse pahameele ka organisatsiooni siseselt kriitikatule alla, mis on juba märksa vähem anonüümne ja raskemini talutav. Kuivõrd õigusnõustajatel puudub eelnõu kohaselt neid ühendav organisatsioon, siis on nõrgem ka nende tegevuse järelevalve. Kuna advokaadi kutsetagatistel on kõige olulisem tähendus kriminaal- asja menetluses, siis on üsna loogiline ka kriminaalasjade osas õigusnõustaja pädevuse piiramine riigi õigusabi süsteemis. Üheks tulisemaks vaidluspunktiks on õigusteenuse seaduse eelnõu puhul olnud ka see, kas õigus- nõustaja peaks olema universaalne jurist või mitte. Õigusteenuse seaduse eelnõu esitab õigusnõus- tajale nõude sooritada kutsetunnistuse saamisel ning selle hilisemal kontrollimisel kõiki õigusvald- kondi puudutav eksam. Sellega leitakse tegelikult õigusnõustajale rakendatav regulatsioon olevat
kriminaalvastutusele võtmiseks. 3. Prokuröri ülesanded: Siia ma muud ei leidnud vbl võiks siis otsida veel kuskilt PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. 4. Jälitustegevuse nn. erandmeetmed (näit. kuriteo matkimine jt.), kes annab nende teostamiseks loa, kel õigus luba taotleda. § 1263. Jälitustoimingud (1) Käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult
on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanija suhtes. Üldisemad põhimõtted sisaldusvad põhiseduses, karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Kasutab autoitaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. KPÕ üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga kriminaalmenetluse seadustikus. Reguleerimismeetod autoritaarne. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatioon, riik), aga ka mitte mõningaid mittevaralisi isklikke suhteid (nt
38.tõkendid kriminaalmenetluses 1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta Ei või lahkuda enda elukohast ilma kooskõla saamata kauemaks kui 1 ööpäev. 2)vahistamine Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud. 3)kautsjon asendustõkend vahistamise puhul Minimaalne suurus 500 päevamäära iga isiku puhul erinev, sõltub eelmise aasta sissetulekust. 39.lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises 1.lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse pu pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. 2.kokkuleppemenetlus lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. 3.käskmenetlus võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohal koostab süüdistusakti
rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100). See oli nõuandvaks organiks rahvakoosolekule ekleesiale, mis tegeles tähtsamate riigiasjadega ja hakkas sestpeale üle võtma areopaagi ja arhontide kolleegiumi volitusi. Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased') väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid, nõudsid maa ümberjagamist ja pol
C. Suur hulk muid muudatusi, sealhulgas poliitiliste põhiõiguste kinnitamine, kaotatakse võimalik diskrim. soo, rassi, usu, puuete, ea, etnilise päritolu alusel. D. Asüüli, immigratsiooni ja EL välispiiride kontrolli küsimused lähevad riikide-ülesest sfäärist üle valitsusvahelisse valdkonna regulatsioonideks. Amsterdami lepinguga viidi Euroopa Ühenduste 3 samba struktuuri ülesanded enamuses I samba alla, nüüdsest EÜ 3. sammas hõlmab ainult politseikoostööd ja kriminaalasjade uurimisalast tegevust. Amsted. lep 1. osas (so Rooma lepingu ja Europarl valimise seaduse alal olulised parandused, sh-s kõrge tööpuuduse vastu võitlemine meetmed jms. 2 osa lihtsustab lepingute võrgustikku, leping artiklid numereeriti ümber 3. osa puudutas Amsterdami lepingu jõustamist, 1997 avaldati EK ülevaade "Agenda 2000: tugevama ja laiema EL suunas" so ametnike ettepanekud (sh laienemise ja rahastamiskava aast-ks 2000-2006). Nice (Nizza) leping 2001a
Prokurör. Advokaat. Notar. 9.juuli 1889 oli kohtureform. Ringkonnakohus Riias ja Tallinnas (Apellatsioon Peterburi kohtupalatisse, Kassatsioon Senatisse). Koosnes ringkonnakohtu prokurörist, rahukogust (+ kinnistusosakond), rahukohtunikust, kohtupristavist, vannutatud advokaadist ja notarist. Ringkonnakohus kubermangu kõrgema astme kohus.(1889-1918) Loodi ülevenemaalise 1864 a kohtuseaduse alusel Baltikumikohtureformiga 1889. Oli jaotatud 4ka osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond.. Rahukohtunik esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. (1889-1918) Prokurör keskvõimu esindajad kubermangus, kes jälgisid seaduste täitmist administratiiv ja kohtuasutustes. (1783-1889) prokuröri tegevust reguleerisid Venemaa üldised seadused. Ametisse määras, vallandas ja kohtulikult karistas neid Senat.
Reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes. 4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. 8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja peresuhteid, seega suhteid, mis tulenevad
5) Poolte võrduse printsiip – Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. 6) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip – Poolte võrdsuse printsiibist tuleb eristada isikute võrdsust seaduse ees. Kui poolte võrdsuse printsiip nõuab poolte võrdset kohtlemist ühes õiguslikus vaidluses siis isikute seaduse ees võrdsuse printsiip nõuab, et võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid
3) Finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise kohta, maksude sissenõudmise korda. Põhiseadus ja eelarveseadused, autoritaarne, avalik õigus. 4) Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu. Näitab ära ka keelatud teod. 5) Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6) Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka näiteks autorsust. Kasutab autonoomaset meetodit. 7) Tsiviilprotsessiõigus – reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel. 8) Perekonnaõigus 9) Tööõigus 10) Rahvusvaheline õigus 23. Õigusperekonnad.
b. II aste: ringkonnakohtud c. III aste: Riigikohus 33) Mõisted a. Õiguskantsler ametiisik, kes jälgib riigiasutuste poolt välja antud õigusaktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega b. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist c. Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus d. Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine e. Kohtukaasistuja kohtuniku abiline kriminaalasjade lahendamisel, kes on ametisse nimetatud 5 aastaks selle linna või valla volikogu poolt, kus kohus asub f. Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte 34) Otsi õiguskantsleri leheküljelt ( www.oiguskantsler.ee ) üks näidisküsimus, millega kõige sagedamini õiguskantsleri poole pöördutakse. Vaata: http://www.oiguskantsler.ee/index.php? lang=est&main_id=245&PHPSESSID=d17adc4856547f11ce9452b604ce51f6
Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni. Eesti on saanud mõjutusi igalt R - G süsteemi kuulunud vallutaja õiguskorrast. Seetõttu on välja kujunenud kohalik subsitaarne õiguskord - Balti eraõigus e. Balti erikord. Angloameerika e. common law. Kodumaa Inglismaa. Levis asumaadesse. Common law - õigus, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Algselt ainult avalik õigus. Ülesanne: krooni nimel ja kasuks, s.t. ilmaliku avaliku võimu nimel ennistada rahu ja tasakaal iga tekkinud üksikjuhul mil seda rikuti. Tegeldi üksikjuhtumiga siis, kui see aset leidis, ei olnud ühiskondlikku süsteemset õiguskorda. Kaasajal era- ja avalikuõiguse jagamine tähtsusetu. Õigusnorm ei ole üldine ega abstrahheeritud nagu RG stisteemis. CL- on olemuselt kaasuistlik, kohaldatav
hoopis järelevalvet riigiorganite üle. Seega oleks prokuratuuri põhiseaduses sätestamise tagajärjeks oma- laadne väljapoole üldist eksekutiivvõimu jääv prokuratuuriministeerium, mida juhiks ministriga võrdsel määral parlamendi ees poliitiliselt vastutav isik, kelle korraldustest prokurörid oleksid ikkagi kohustatud kinni pidama. Sellise prokuratuuriministeeriumi vajalikkust ei saa aga sisuliselt põhjendada, sest kuritege- vusevastane võitlus ei piirdu vaid kriminaalasjade menetlemisega, vaid on palju laiem ja haarab kõiki eluvaldkondi. Selleks, et riigis ei oleks samaaegselt kahte kriminaalpoliitikat, tuleb aga kogu täidesaatev võim ühele funktsioonikandjale allutada. Autorist: Norman Aas on Greifswaldi ülikooli õigusteaduskonna magistrant. 82 JURIDICA II/2000
aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus -- Haapsalu lään, mille eesotsas seisis valitsuse poolt määratud ametnik -- lossifoogt. Foogti administratiiv, osalt ka kohtuvõimule allus otseselt ka Haapsalu linn. Kuningas Sigismundi poolt 1594. aastal antud privileeg nägi muuseas ette, et foogt on kohustatud linnakohtus ettetulevate kriminaalasjade arutamisel ja otsustamisel osalema. 1628. aastal ostis prantsuse päritolu rootsi aadlisuguvõsa liige Jakob De la Gardie Haapsalu linnuse, linna ja lääni. Siis allus Haapsalu linn krahvlikule administratsioonile, osalt ka kohtumõistmisele. Haapsalu uut kõrgemat ülemust tuleb sisuliselt vaadelda riigi läänimehena. Muuseas oli ta kohustatud linnuse kaitseseadmeid teatavas korras hoidma ja garnisoniga varustama. See kohustus langes
3) ringkonnakohtus või Riigikohtu koosseisus üks kohtunik. Kaitsja taandamismenetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates 5 päeva jooksul. Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja taandamata. Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korral läbi esimese astme kohtu kohtulahendid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
6. Rehabilitatsiooni programmide ellurakendamine; 7. Narkovabade osakondade käivitamine; 8. Vanglate varustamine narkootiliste ainete avastamise vahenditega. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2008: 1. Eesti vanglasüsteemi ühtse uimastipreventsiooni kontseptsiooni olemasolu; 27 2. Vanglas alustatud narkootikumidega seotud kriminaalasjade arv ei tõuse; 3. Lepinguliste suhete osakaal on vähemalt 10% kinnipeetavatest; 4. Kinnipeetavatega otseselt kokku puutuvatest töötajatest on vähemalt 50% saanud vastava ettevalmistuse; 5. Religioosse suunitlusega rehabilitatsioonikoolituse saanud kaplanite ja vabatahtlike osakaal on 75%; 6. Rehabilitatsioonprogrammidega on kaetud 10% sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatest; 7. Narkovabad osakonnad 4 vanglas. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2012: 8
Selline olukord kehtist 1917. aastani, impeeriumi lagunemiseni. IV LOENG // 28.10.08 // Tootmisfunktsioon: · Maa jagamine, selle kasutamise reguleerimine · Tootmise organiseerimine, kuni puhkepäevadeni välja Maksufunktsioon: · Üleriiklike ja kohalike maksude ning koormiste täitmise eest vastutamine Kohtu ja õigusloome: · Tsiviil ja kriminaalasjade juurdlustoimingute läbiviimine · Kohtupidamine Politsefunktsioon: · Ühiskondliku korra ja jugleoleku tagamine kogukonna territooriumil · Kogukonda sisse ja väljakirjutamine · Hulkurite kinnipidamine · Tulekahjude ennetamine ja kustutamine Esindusfunktsioon: · Kogukonnaliikmete/kogukonna huvide esindamine ja kaitsmine · Kogukonna palvete edastamine vastavatesse instantsidesse Sotsiaalse kaitse funktsioon:
* linnavabadus linnastaatusega seotud privileegide ja vabaduste teatud kindel konstellatsioon Linnaõiguste perekonnad * 12. sajandiks oli saadaval õiguslike tingimuste standardiseeritud komplektid. Kõige üldisemal tasandil oli tegemist linnavabaduste mõnede põhiprintsiipidega nagu vaba staatus, vabastamine tollimaksust ja piiratud monopolide võimaldamine, mis tulenesid juba privilegeeritud linna kontseptsioonist enesest. Konkreetsemal tasandil võidi linna juhtimist, tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise protseduurireegleid ja majandusliku tegevuse reguleerimist puudutavad õigused laenata tervikuna mõnelt teiselt linnalt. Selle tulemuseks oli linnaõiguste perekondade teke, ning nendesse perekondadesse kuulusid linnade grupid, mille õiguskorraldus oli vähemalt algselt modelleeritud ,,emalinna" järgi. Linnakodanike immigratsioon * 10. ja 11. sajandil oli muhameedlik Hispaania kahtlemata Lääne-Euroopa kõige enam linnastunud piirkond
(vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistaja/prokurör esitab kohtule süüdistusakti, teine pool on süüdistatav, teda esindab kaitsja.(vt Kriminaalmenetluse seadustik) *Käesolevas käsitluses on termini „pooled“ all mõeldud kõikide vaidluste põhilisi osalisi koos nende esindajatega. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, sest süütute süüdimõistmine on suurem viga kui süüdlaste õigeks mõistmine. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Poolte võrdsuse printsiibist tuleb eristada isikute võrdsust seaduse ees. Poolte võrdsuse printsiip nõuab poolte võrdset kohtlemist ühes õiguslikus vaidluses.
Tõendamine toimub läbi toimikute: *Ülekuulamised *Vastastamised – kahe isiku ühe aegne üle kuulamine, ainult siis kui nende ütluses erinevused *Läbiotsimised *Sündmuskoha vaatlus *Uurimiseksperiment *Ekspertiisid – kohtumeditsiiniline ehk kohtuarstlik ekspertiis, kohtu psühhiaatriline ekspertiis, daktüloskoopia ekspertiis, kohtu ballistika ekspertiis, käekirja ekspertiis, ära tundmise ekspertiis, kuriteo matkimine. 50.Tõkendid kriminaalmenetluses. Lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises. Tõkendid – 1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta 2)vahistamine või vahi alla võtmine ja vahi all pidamine – vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on
(liikmesriikide huvides). Vertikaalne koostöö – Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel. Mitmepoolne koostöö – Europol, Euroopa Prokuratuur (Euroopa ühised huvid, täidab lüngad, mis tekiks vaid kahepoolse koostöö puhul). Ajalugu: 1950ndatest alates on kriminaalasjadest tehtava õigusalase koostöö arengut vedanud Euroopa Nõukogu. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. EL hakkas kriminaalasjade õigusalase koostöö valdkonnaga tegelema 1980ndatel. Kõik liikmesriigid ei olnud Euroopa Nõukogu konventsioonide osapooled – nt 1972 Kriminaalmenetluse ülevütmise Euroopa Konventsioon oli ebapopulaarne. Esmalt vüeti vastu EN poolt looud regulatsioon ja arendati seda edasi. Osa liikmesriike tegi grupina veel tihedamat omavahelist koostööd. Konventsioonide probleem – ratifitseerimise nõue, kõik liikmesriigid ei täitnud. Esialgne
annaabi.ee 
