Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 3 (0)
Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 3
1) Mida  tähendab  kollektiivse   julgeoleku  põhimõte?   Miks see  on  vajalik?  Too
näiteid.
Riigi esmane ülesanne on säilitada iseseisvus ja territoorium ning tõrjuda ohud. OluliseimÂ
tänapäeval on rahvusvaheline julgeolek. Riik lepib kollektiivselt kokku , et käsitletakseÂ
julgeolekut ühtemoodi. Vajalik, et üheskoos kaitsta teineteist. NATO teeb seda hetkel jaÂ
pakub riikidele tuge.
2)   Too   näiteid,   kuidas   tänapäeval   sekkutakse   teise   riigi   siseasjadesse
mittesõjaliste vahenditega.
Poliitilisel ja tootmise teel
3)   Millal   ja   miks   asutati   ÜRO?   Selgita   tema   töökorraldust,   sh
otsustamisprotsessi.
Asutati   1945,   eesmärgiga   ühendada   riike   ja   vältida   ohtusid,   soodustada
koostööd ja kaitsta demokraatiat.
4) Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke.
Eesmärk oli luua Liit, millel on ühtsed väärtused, mille iseloomuks oleks ühtne
koostöö   ka   eesmärgid.   Riikide   vaheline   majandus   ja   poliitiline   maailmavaade
oleksid sarnased.
5) Iseloomusta Euroopa Liidu tähtsamate institutsioonide ülesandeid ja tegevust.
* Euroopa Parlament – Seadusandlik organ, esindab kodanikke.
* Euroopa Komisjon –Täidesaatev organ, ülesandeks on esindada EL õigusaktide
eelnõusid, rakendada neid ja jälgida täide viimist.
* Euroopa Liidu Nõukogu – Kõige olulisem seadusandlik organ, nimetatakse ka
ministrite nõukogusgks, võtavad vastu seadusi koos Euroopa parlamendiga.
*   Euroopa   Ülemkogu   –  Ülemkogus   määratakse   liidu   üldised   prioriteedid,
arutatakse rahvusvahelisi küsimusi ja suunatakse poliitilist arengut.
6)   Millised   on   sinu   hinnangul   praegu   Euroopa   Liidu   ees   seisvad   suurimad
probleemid? Nimeta 3.
Viiruse tõkestamine, vaktsiini leidmine
Kliimamuutused
Immigrandid
7) Nimeta rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise võimalusi.
Läbirääkimised,   kui  ei saada  kokkuleppele   kasutatakse  vahendamist.  Abitraaš
ehk vahekohus.
Konfliktiennetamise   protsessis   kasutatakse   ka   rahurehitamist.   ÜRO   ja   OSCE
tegeleb ennetamisega.
8) Nimeta Aasia ja Aafrika endiste koloniaalmaade peamisi probleeme. Kuidas
neid saaks lahendada? Kuidas saad sina nende lahendmisele kaasa aidata?
Nälg,   alatoitumine,   puhas   vesi,   puudulik   tervishoiu   süsteem,   lapstööjõu
kasutamine-   kõik   inimlikud   vajadused,   mille   puudumisel   pole   inimväärne   elu
tagatud   ja   need   kitsaskohad   peavad   olema   suurema   tähelepanu   all.   Nende
seljatamine tagab inimestele potendsiaali elada väärtuslikumalt, mis omakorda
tagaks parema majanduse riigis.
Näiteks  toit  mida   terve  maail  ära  viskab,   peaks  olema   võimalus  sed  auunata
sinna   kus   seda   vajatakse.   Ma   mõistan   et   paljud   riknevad,   kuid   peaks   olema
mingi võimalus toitu kasutamine ühtlustamiseks, toit peaks olema igale inimesel
kättesaadav.Â
Otsest lahendust ei tea, kuid meil on transpotimis võimalused, ometigi suured
ettevõtted   teevad   kasiumi   nimel   tööd,   võiks   ka   korra   päevas   teha   seda
heategevuse eesmärgil, oleks kindlasti palju abi. Kindlasti saadaks ise ka omalt
poolt midagi selle lennukiga…
9) Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme.
Genotsiidikuriteod,   sõjakuriteod   ja   inimsusevastased   kuriteod.   Inimeste
tapmised sotsiaalse kuuluvuse või etnilise tausta tagajärjel Riigid peaksid sellele
rohkem tähelepanu suunama, arusaadav, et sellele ei saa loota. Tihti ei taheta
sellega tegeleda või ei saada hakkama. Sellega peaks tegelema rahvusvaheliselt
kriminaalõigus,   mis   neid   kuritegevust   määratleks   ja   paneks   paika
rahvusvahelised menetluse reeglid
10) Nimeta inimõiguste kolm põlvkonda (aeg, näited).
* Valgusajastu ideedest pärit, kodaniku- ja poliitilised õigused
*II maailmasõja järgselt ajastust, majanduslikud ja kultuurilised õigused
*Tekkisid 1970 ndatel, kollektiivsed ja keskkonnaõigused
11) Kirjuta seletuse järele mõiste.
*   rahvusliku,   rassilise   või   usulise   ühenduse   osaline   või   täielik   hävitamine   –
Genotsiid
*   tähtsaim   inimõigustealane   dokument   (kaks   sõna)   –
 inimõiguste
ülddeklaratsioon
* NATO eestikeelne täisnimetus – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
12) Kokkuvõte globaalse ohu analüüsist (kontrolltööle eelnev ülesanne).
Minu kokkuvõte oleks siis selline, et mina pooldan täielikult globaliseerumist,
see   annab   inimestele   suurema   vabaduse   nii   töö   tegemiseks,   reisimiseks,
suhtlemiseks kui ka vabaduse osta üle interneti tooteid. See teeb vabaks ja me
elame   demokraatlikus  maailmas,   kus  inimesed   ihkavad  kõige   enam  vabadust,
siis mina arvan, et see suund on täielikult õige.
On ka probleeme kuid need kõik on lahendatavad.
1) Mida tähendab kollektiivse julgeoleku põhimõte?
2) Too näiteid, kuidas tänapäeval sekkutakse teise riigi...
3) Millal ja miks asutati ÜRO?
4) Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke.
5) Iseloomusta Euroopa Liidu tähtsamate institutsioonide ülesandeid ja tegevust.
6) Millised on sinu hinnangul praegu Euroopa Liidu ees seisvad suurimad probleemid? Nimeta 3.
7) Nimeta rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise võimalusi.
8) Nimeta Aasia ja Aafrika endiste koloniaalmaade peamisi probleeme. Kuidas neid saaks lahendada? Kuidas saad sina nende lahendmisele kaasa aidata?
9) Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme.
10) Nimeta inimõiguste kolm põlvkonda (aeg, näited).
11) Kirjuta seletuse järele mõiste.
12) Kokkuvõte globaalse ohu analüüsist (kontrolltööle eelnev ülesanne).
Sarnased õppematerjalid
7
doc
Ühiskond Kontrolltoonr 3 teemad
Kursus Ühiskonnaõpetus II
Kontrolltöö nr 3 teemad
Loetletud teemasid, mõisteid ja väljendeid tuleb osata (oma sõnadega) lahti
seletada, tuua näiteid kaasaja elust ja leida seoseid enda eluga. Teema järel
sulgudes on õpiku vastava peatüki number.
1) Rahvusvahelise julgeoleku mõiste, valdkonnad,
ohud (4.5)
Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste
organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest
10
doc
Rahvusvahelised suhted kordamisküsimused
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas
muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal?
On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena.
1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne.
2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid?
Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida.
Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine.
Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud
erimeelsused.
Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat
toetama.
Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi
valitsust toetama.
Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada
omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid.
e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat, kasutades kaasaegseid infotehnoloogili
23
docx
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid
Eksamipilet nr 1
1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates
majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine
sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt).
Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk
tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud
omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti
endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti
(sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja
elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond,
tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi
inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku ja v
40
docx
Ühiskonna riigieksami materjal
Nüüdisühiskond
o Ühiskonna mõiste
Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis.
o Nüüdisühiskonna kujunemine
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond
kond ühiskond ühiskond
Tunn o 3000a eKr o 18. saj  o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ...
u-sed  18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik
lõpp keskpaik . o Uue töögraafik
o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav
tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken-
põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan-
duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii-
o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
56
docx
12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI
EKSAMIPILETID
Pilet 1
1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad
jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus.
Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond
toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja
salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse:
bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus
(haridustase, jõukus, elukoht).
Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja
bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et
kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste
rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks
sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise
ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda
sotsiaalsesse gruppi Tun
21
doc
Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE
16.02.09
Eksam  kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline
1. Olemus
2. Ajalooline areng
3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil
4. Inimõigused regionaalsel tasandil
5. Inimõigused Euroopa tasandil
6. Kodaniku- ja poliitilised õigused
7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused
8. Enesemääramisõigus
9. Probleemid ja arengud
1. Olemus
Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel.
Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale
sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi.
Definitsioon
· Ühene autoriteetne definitsioon puudub.
· La
49
docx
U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
1.NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi,
keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda
kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on
konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse
inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult
mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga.
Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi
inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub
tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus,
kirjandus, kunst jm.
Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
Ühisko
49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
1.NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi,
keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda
kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on
konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse
inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult
mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga.
Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi
inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub
tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus,
kirjandus, kunst jm.
Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
Ühisko
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid