Anton Tšehhovi loomingu lühikokkuvõte (3)

Anton Tšehhovi looming
Tšehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus ‘’kõrgemate’’ ees. Selline motiiv leidub novellides ‘’Ametniku surm’’ ning ‘’Paks ja peenike ’’.
Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik ‘’Kirjud jutud’’ põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell ‘’Mure’’, mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses.
Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell ‘’Kurbus’’, vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell ‘’Vaska’’ ja ‘’ Magada tahaks’’.
1887. Aastal ilmunud jutustuses ‘’Vaenlased’’ on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed inimtüübid.
1888. Aastat on Tšehhov ise nimetanud oma teiseks debüüdiks. Ta jõudis suurde kirjandusse: seda tähistas tema esimese pikema jutustuse ‘’ Stepp ’’ ilmumine .
Jutustuse ‘’Stepp’’ peategelane on 9-aastane Jegoruška, kelle onu viib linna gümnaasiumisse õppima.
Jutustustes ‘’Tuled’’, ‘’Kihlvedu’’ ja ‘’Igav lugu’’ kajastab kirjanik selle ajastu vene intelligentsi elu ja vaimseid otsinguid.
‘’Palat nr. 6’’
Jutustuse tegevus toimub ühes Venemaa kolkaküla vaimuhaigete palatis nr. 6.
Rämpsuhunnikul lesib nürimeelne erusoldat Nikita , kes peab valvama vaimuhaigete järele. Haiglat on juhatanud juba kakskümmend aastat pehmeloomuline ja intelligentne doktor Ragin . Ta mõistab üha selgemini, et see asutus on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik. Ragin saab kõigest aru, kuid ei oska ega tahagi midagi muuta. Siis kohtub ta vaimuhaige Gromoviga palatist nr. 6. Mees põeb jälitusmaaniat, aga haigushoogude vahel käitub normaalselt ja avaldab väga õigeid mõtteid. Doktori abi, võhikust arst Hobotov, kes unistab Ragini kohast, levitab kuuldusi, et haigla juhataja on ise hulluks läinud. Jutustuse mõte, et elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppimine on kaasaaitamine, peaks jõudma iga lugejani.
‘’Daam koerakesega’’
Jutustuses on kirjanduses uudne lähenemine seotud armastusega. 40-aastane Gurov, kes on perekonnast ja teenistusest ära vaevatud , tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad lähema tutvuse järel armukesed. Elukogenud Gurov arvab , et see on vaid üks järjekordne armuseiklus. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus, sest ta oli abiellunud armastuseta. Aeg annab õiguse naiivsele Annale, mitte kogenud Gurovile, kes mõtles, et kuu möödudes pilt Annast kattub mälus uduga. Armastajad hakkavad pärast kuurordist lahkumist uuesti salaja Moskvas kohtuma. Aegamööda mõistavad mõlemad, et armastus annab nende elule mõtte. Gurov tunnetab, et senine elu oli olnud vale, millese ta end peitis, et tõde varjata. Jutustuse lõpus avaldubki Tšehhovi üldine ajastutunnetus: elu uueneb ja läheb ilusamaks, kuid kõige keerulisem ja raskem aeg algab. Kirjanik ei anna loole konkreetset lõpplahendut, lugeja saab vabaduse fantaseerida, et ise otsustada.
Komöödia ‘’ Kajakas ’’
Näidendi tegevus toimub vana ja hige mõisniku Sorini majas . Seal elab ka Sorini õepoeg, algaja kirjanik Treplev. Külalistena saabuvad mõisasse vananev näitlejanna Arkadina ning tema armuke , tähtis kirjanik Trigorin. Arkadina armastab lava ja kuulsust, kuid see on tema jaoks juba minevik; Treplev otsib kunstis uusi vorme, kuid tunnustust pole tulnud; Trigorinit tunnustavad küll lugejad, kuid loominguline tegevus ei rõõmusta teda ennast juba ammu . Trigorinisse armub neiu Niina katkestab sidemed omastega, astub vastu perekonna tahtmist näitlejaks saamise kuulsust toovale rajale, sõites Moskvasse armastatule järele. Trigorinile oli ta vaid väike vaheldus , nende ühine laps sureb ja ‘’suur lava’’ osutub provintsiteatriks. ‘’Kajaka’’ tegelaste saatused annavad mõista, et elu on tihtipeale keeruline ja mõistetamatu ning inimesed eksivad selles kui udus.
Draama ‘’Onu Vanja’’
Näidendi peateema on asjatult hukkuv ilu. Egoistlikku ja andevaest professor Serebrjakovi on lähedased toetanud heas usus tema talendisse. Voinitski(onu Vanja) mõistab 47-aastasena, et on oma nooruse matnud professorist õemehe heaks ilmaasjata. Serbrjakov on vaid tühine puuslik, kes on asunud 25 aastat võõral kohal, pidades loenguid kunstist, millest tal endal õigesti aimugi polnud. Mõttetult elanud aastate meeleolu süvendab veelgi onu Vanja armastust Serebrjakovi noore ja kauni naise Jelena vastu. Onu Vanja sõber doktor Astrov, kes on samuti Jelenasse armunud, suudab aga mõista naise ilu taga peituvat julmust ja ükskõiksust. Kui professor oma naisega mõisast lahkub jäävad onu Vanja ja Sonja taas kahekesi nagu ennegi. Kuid nende elust on jäädavalt lahkunud kõik lootused. Draamas on nukrat irooniat peene ja õrna hingega inimeste üle, kes ei oska leida teed mõtestatud ellu.
Draama ‘’Kolm õde’’
Selles teoses on dramaatiliseks teemast asjatult hukkuv ilu, kuid erinevalt ‘’Onu Vanja’st’’ jääb siin peategelastele usk paremasse, õnnelikumasse ellu. Tegevuspaigaks on väike Vene kubermangulinn. Elame kaasa manalasse varisenud kindral Prozorovi nelja lapse elule mõttetus ja igavas väikekodanlikus maailmas. Andrei , kes andeka noormehena valmistus professorikarjääriks, mandub väiklaseks ja tahtejõuetuks provintsiametnikuks. Ka Andrei õed, haritud ja peene hingelaadiga naised, igatsevad pääseda provintsielu ahistusest. Selles näidendis on tunda autori iroonilist suhtumist haritlaskonna nõrkustesse, suutmatusse tegutseda. ‘’Kolme õe’’ tegelased loodavad veel üksnes tulevikule, maisele õiglusele, olgugi, et see võib saabuda alles kahe- või kolmesaja aasta pärast
Komöödia ‘’ Kirsiaed ’’
Tšehhovi viimane lõpetatud näidend räägib jälle vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljakat õrna ja peenet lüürikat. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed. Venemaa ilu, kõik tema aiad ja metsad läheb kodanluse kätte ja aadlimaailm on hukkumas. Lopuhhin, teistsuguse eluhoiaku esindaja, laseb osava ärimehena ilusad kirsiaiad maha raiuda . Asmele tulevad suvilad ja loomulikult Lopuhhini hiigelkasumid. Vaimuinimesed igatsevad elavat ja tegusat elu, praktilised inimesed näevad elu kõrgemat eesmärki vaid oma tegevuses. Selline oli Tšehhovi silmis vene kultuuri olevik .