Mihkel Mutt " Rahvusvaheline mees " (1)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Eesti kirjanikude kogumik

Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996). Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. 2009. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957-1968)". Mihkel Mutt Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning tõlkija. Ta lõpetas Tartu VIII Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 1971­1976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust.1976­1977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 1977­1986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1986­

Kirjandus

2

docx

Mihkel Mutt

Mihkel Mutt Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning tõlkija. Mihkel Mutt sündis võõrkeeleõpetajate peres. Ta lõpetas Tartu 8. Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 1971­1976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust. 1976­ 1977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 1977­ 1986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika,

Eesti keel

14

pptx

Ajakiri Looming

1927­1929 Jaan Kärner 1930­1940 Johannes Semper 1940­1941 Friedebert Tuglas suvest 1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 1945­1946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 1946­1952 August Alle 1953­1957 Ilmar Sikemäe 1957­1960 Paul Kuusberg 1960­1968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 1968­1976 Paul Kuusberg 1976­1987 Kalle Kurg 1988­1997 Andres Langemets 1997­2005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis.

Kirjandus

14

pptx

Leonhard Lapin

Leonhard Lapin KarlTõnis Truup VKHK 2013  Sisukord * Leonhard Lapin * Elukäik * Väljaanded ja Kogukonnad * Teosed * Looming * Teosed * Tunnustused * Publikatsioonid * Välislingid  Leonhard Lapin Leonhard Lapin on sündinud 29. Detsembril 1947. aastal Räpinas. Tegevusala: Kunstnik arhitekt ja luuletaja.  Elukäik Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 1966­1971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 1971­1974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 1992­1998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 1993­1996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 1995­1997, 2003­2005Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 1991­2003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja. 1997, 2002, 2005 külalisprofessor Eesti Muusikaakadeemias. 1998­2001

Eesti kunstiajalugu

15

pptx

Leonhard Lapin

Leonhard Lapin Rainis Kokla 12.A Jõgeva Gümnaasium 2013  Leonhard Lapin Click to edit Master text styles § Sünniaeg 27.detsember 1947.a Second level § Sündis Räpinas § Rahvuselt eestlane Third level § Kunstnik,arhitekt,luuletaja Fourth level § Kunsti õppinud ENSV Riiklikus Fifth level Kunstiinstituudis (ERKIs)  Elukäik Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 1991­2003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias  Looming Alustas loomist 1960ndatel Avangardismi valdkonnas Liitus Tõnis Vindi kunstigrupi ANKga,mille kaudu

Kultuurilugu

Meedia

Kommentaarid (1)