Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Merle Karusoo (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
MERLE KARUSOO
Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude režiimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole.
Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (1976–78), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (1978–83); 1998–99 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja -mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaal-uurimusliku teatri suunda.
Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud dokumentaalsete materjalide (intervjuud, kirjad, päevikud jne) põhjal loodud lavatekstides on ühtmoodi olulised nii üksikinimeste elulood kui nende põhjal tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire. Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel , nmillest teised ei räägi. Oluline on seejuures intervjueeritavate nrituaalne puhastumine läbi väljarääkimisprotsessi. Paljude preemiate ja aumärkide hulgas pälvis Karusoo 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kriitikas poliitteatriks nimetet lavastuse "Misjonärid" eest.
Merle Karusoo näidendeid:
1980 "Olen 13-aastane"
1982 "Meie elulood"
1982 "Kui ruumid on täis"
1997 " Kured läinud, kurjad ilmad "
1999 "Küüdipoisid"
2002 "HIV"
2005 "Misjonärid"
2006 "Täna me ei mängi" (kaasautor Toomas Lõhmuste)
2006 "Küpsuskirjand 2005"
Merle Karusoo #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maarja Suure tähega Õppematerjali autor
Ülevaade lavastaja Merle Karusoo elust ja tegemistest.

Sarnased õppematerjalid

Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

· Ainus Panso õpilane ­ Tooming · Sihik kogu teatriuuenduse vastu · See on ka tähis, millest alates leidub Irdi fondis Panso kohta kriitilisi nooli Kritiseerib teatriuuendust. Eesti teater 1971 ­ 1987 Sai alguse teatriuuendusega (,,Tuhkatriinumäng") 1969. a alguses kogub tuure (Hermaküla ja Tooming) metafoorne teater. Lisandub uusi lavastajaid: K. Komissaarov, R. Trass, K. Raid, I. Normet Sotsioloogilised lavastused: M. Karusoo, P. Pedajas, L. Peterson Vanema põlvkonna esindajad: Ird, Panso, Kaidu, Rummo Saalid on täis. Inimesed käivad teatris. Ühelt poolt noored ehk uued tegijad, teisalt tegusad vanad tegijad. = mitmekesisus Olulisemad huvikeskused: · Vanemuine, Ugala (Tooming läheb Ugalasse lavastama), Rakvere teater, Pärnu teater, Draamateater, Noorsooteater. Draamateater seisab teatud määral omaette. Draamateater ­ peanäitejuht Panso, kunstnik M.-L. Küla. Lavastaja Mikiver. Draamateatris

Eesti teatri ajalugu
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun