Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEAR (0)

Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus „grammatikakoolis“, abiellus varakult ja asus 1587 .aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa „Globe-i“ ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad . Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust – armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on „Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“, „ Veneetsia kaupmees “, „Palju kära eimillestki“, „Nagu teile meeldib“, „ Windsori lõbusad naised“, „Kaheteistkümnes öö“. Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud eelarvamused, normid ja keelud. Osa komöödiaid, nagu ka hilisemad nn tragikomöödiad. Samaaegselt komöödiatega kirjutas ta suure näidenditsükli Inglismaa ajaloost, nn ajalookroonikad. Sellesse kuuluvad Henry 6, Richard 3, Henry 4 ja 5. Kuid komöödiates oli keskne armastuse teeme, siis ajalookroonikates hakkab Shakespeare lahkama võimu probleemi. Shakespeare`i draamaloomingu varajasse perioodi kuuluvad lisaks kaks tragöödiat: „ Romeo Ja Julia“ ning „Julius Caesar “. Tragöödia ei ole „ Romeos ja Julias“ nii täielik ja sünge nagu järgneva loomperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab vaenujalal olevaid Montecchi ja Capuletti perekondi sügavalt, äratab nad kasstundele ja viib lõpuks leppimisele. Seega, armastus võidab egoismi. Othello (1604) jääb kirjandulukku klassikalise armukadedustragöödiana. Kuningas Lear näitab keskaegse Britannia kuninga Leari õnnetu loo varal , kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Macbeth vapustab oma negatiivse peategelasega. Shakespeare`i kuulsaimaks näidendiks on läbi järgnevate sajandite peetud „ Hamletit“. „ Hamlet on ainus Shakespeare`i tragöödia, mis algusest peale toob sisse surma teema. Teeseldes arukaotanud, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikas ühiskonna pihta: Taanimaa on tema sõnul vangla , samuti on kogu maailm vanga , mille üks hullemaid urkaid on Taani. Hamleti pessimism süveneb järjest. Ta möönab inimese täiuslikust ja jumalikkust, ent seadi ,et inimene on võimeline ülimaks nurjatuseks. Seetõttu näib inimene Hamletile pigem „põrmu kvintessentsina“. Hamlet oma monoloogi kuulsa küsimusega „Olla või mitte olla?“. Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu – see aga toob kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus: mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine .