August kitzberg (0)

SUUREMÕISA PÕHIKOOL





9. klass
Maria Paat
August Kitzberg
Referaat




Juhendaja : Marika Mägi




Suuremõisa,2006
SISUKORD

AUGUST KITZBERG 4
LAPSEPÕLV 4
VALIK TEOSEID: 7
DRAAMALOOMING: 7
PROOSALOOMING: 9
ELULUGU 13
LISA 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16







SISSEJUHATUS
August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus . Peres oli kolm last: Ado, Jaan ja August. August oli kõige noorem poeg peres. Ta elas lapsena (1857–1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal , Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Kui tekkisid kutselised teatrid , siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid , valmisid mitmesugused jutustused. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas.
1879 . aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt.
Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat . Ta on kirjutanud ka lastejutte ja –näidendeid, mälestusi ning vesteid.

AUGUST KITZBERG

LAPSEPÕLV

August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg ). Peres oli kolm poega : Ado, Jaan ja August. Vanem poeg Ado töötas mõisates tislerina, Jaanist sai koolmeister Penuja vallas Niitsaadul. August oli kõigist kolmest vennast kõige noorem ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m). Ta elas lapsena (1857–1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg ). August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana.
Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid - rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii kirjaniku vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo (memuaarides Truuta ) ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m). Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".
Nende perekonnanimi oli alguses Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele ” berg ” lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolis ta koos oma vennaga Pööglesse, Maie kooli elama.
Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast