August kitzberg (0)

SUUREMÕISA PÕHIKOOL
9. klass
Maria Paat
August Kitzberg
Referaat
Juhendaja : Marika Mägi
Suuremõisa,2006
SISUKORD
AUGUST KITZBERG 4
LAPSEPÕLV 4
VALIK TEOSEID: 7
DRAAMALOOMING: 7
PROOSALOOMING: 9
ELULUGU 13
LISA 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16
SISSEJUHATUS
August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus . Peres oli kolm last: Ado, Jaan ja August. August oli kõige noorem poeg peres. Ta elas lapsena (1857–1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal , Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Kui tekkisid kutselised teatrid , siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid , valmisid mitmesugused jutustused. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas.
1879 . aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt.
Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat . Ta on kirjutanud ka lastejutte ja –näidendeid, mälestusi ning vesteid.

AUGUST KITZBERG

LAPSEPÕLV

August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg ). Peres oli kolm poega : Ado, Jaan ja August. Vanem poeg Ado töötas mõisates tislerina, Jaanist sai koolmeister Penuja vallas Niitsaadul. August oli kõigist kolmest vennast kõige noorem ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m). Ta elas lapsena (1857–1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg ). August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana.
Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid - rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii kirjaniku vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo (memuaarides Truuta ) ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m). Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".
Nende perekonnanimi oli alguses Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele ” berg ” lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolis ta koos oma vennaga Pööglesse, Maie kooli elama.
Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg ). Venestusperioodil 1893. aastal lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkūne mõisas ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m). Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg ). Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud , aga neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m ). Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna.
KIRJANDUSLIK TEGEVUS
Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Intensiivsemat loomingulist tegevust alustas 80-ndate aastate teisest poolest, kui tekkisid kutselised teatrid, siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia " Libahunt " 1912, ka filmitud; draama " Kauka jumal" 1915). Valmisid romantiline ajalooline jutustus " Maimu ", rida külajutte ja näidendid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Realistina näitas Kitzberg hallparunite ülbust ja kehvade inimeste kõrvalesurutust, kuid autori üldine suhtumine oli seejuures lepitada püüdev või idüllilis-humoristlik.
Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. Ta keskendus sellal peaaegu täielikult näitekirjandusele, mida stimuleeris kirjaniku tihe koostöö teatri direktori ning näitejuhi K. Menninguga ( http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.ht m). Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m ). Ta on kirjutanud ka lastejutte ja –näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus).

VALIK TEOSEID:

• „Valitud näidendid“(1943)
  
• „Külajutud“( 1971 ; 2002)
  
• „ Piibelehe -neitsi“(1969)
  
• „Libahunt. Kaukajumal“(1979)
  
• „Lastejutte“(1979; 2002)
  
• „Kuri kuningatütar“(1986)
  
• „Valik lühijutte ja näidendeid“(1997)
  
• „Piibelehe-neitsi. Ja teisi jutte “ (2001)
  

( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg )

DRAAMALOOMING:

• Punga-Mart ja Uba-Kaarel (1894);
  
• Pila -Peetri testament ( 1897 );
  
  • Rätsep Õhk (1903);
    

II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915:
Tuulte pöörises (1906)- Tegelased:

Jaak, Mäe-Soosaare peremees

Leena, tema tütar (viimases järgus Kaarli naine)

Kaarel, Ala-Soosaare peremees

Jaan, sulane Mäe-Soosaarel

Anu, tema ema

Hans ja Mats, Mäe-Soosaare sulased

Mai ja Kärt, Mäe-Soosaare tüdrukud

Paar külaneidu

Karjapoiss

Paar "Metsavenda"
( http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.ht m)
Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe – sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab.

• Püve talus ( 1910 );
  
• Kaval-Ants ja Vanapagan (1912); ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m)
  
• Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Perepoeg Margus püüab Tiinat mõista, kuid on selleks liiga arg ja traditsioonide kütkes, et lõplikult Tiina poole hoida. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni, millega aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunt" on tugevate romantiliste joontega tragöödia, milles peamiseks osutub inimese vabaduspüüe, otsustavuse ja moraalse jõu poetiseerimine ( http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.ht m). See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film (www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf).
  

• Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest . Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub – temast saab abitu ja leebe ullike ( http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf ).
  
• Kosjasõit (1915);
  

III 1919-1923

• Enne kukke ja koitu (1919);
  
• Laurits (1919);
  
• Onu Zipul (1922);
  
• Neetud talu (1923);
  

PROOSALOOMING:

• kodulooline raamat “Kodu-kurukesest” (1878, anonüümne);
  
• I novell Murest murtud (A. Koldekivi nime all);
  
• jutustus “Maimu” (1892 – esimene tunnustus);
  
• memuaarid “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” (I-II, 1924-1925);
  
• ajakajalised följetonid “Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus ” (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923);
  
• luuleparoodiad “Tiibuse Mari ajalikud laulud” (1920) ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m).
  
• Küla-ainelised jutud (1892- 1904 ):
  
• Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892
  
• Koopavana 1893
  
• Sauna-Antsu "oma" hobune 1894
  
• Püve-Peetri riukad 1897
  

• Veli Henn 1901- Tegelased:
  

Taluperemees Jaan Kaasik – minajutustaja
Tema vend Henn ("hea äraolek")
Nõuni Marie, Kniks-Mariiheniks hüütu
Proua Muru – " madam Muru"
" Saks " herr Perpentikel – "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve"
Lätlane Beersing – koomiline tegelane
Nõuni Jaak, taluperemees
Jaagu naine
Nõuni Ants, talusulane
Matilde , Marie Linna-sõbranna
Venestamisaeg . Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika . Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav.
Algab juba koomiliselt – pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane – töökas ja korralik; sakslane – tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" – tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja.

• Hennu veli 1904 jt -
  

Henn Kaasik – minajutustaja
19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn-Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. " Postimees " ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde; tuntavalt on sees venestamise mõjud (vallakirjutaja kõnepruuk). "Saksa asja" enam nii ei naeruvääristata, isegi madam Muru on nagu ümber sündinud.
1904-st a-st saabus draamaloomingu kõrgpunkt – esimene selle perioodi näidend 1906 – Tuulte pöörises.
Hiljem proosas pms följetonistina.
Memuaarsed kirjutised .
( http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.ht m).
KIRJANDUS:

• Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk
  
• Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk
  
• ""Libahunt" teatris ja kriitikas " (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979
  
• Luule Epner , "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002
  
• Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus , Tallinn 2006 ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg ).
  

ELULUGU

1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Sophiega abiellus ta 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda(Kitzbergil on ka tiitel nimega ”esimene abielu lahutanud eesti kirjanik“). 1898 . aastal läks ta Riiasse kus osales ta eestlaste seltsi “Imanta” tegevuses, see oli esimene ilmalik organisatsioon ning see tegutses Riias I Maailmasõjani. ( http://web-static.vm.ee/static/failid/481/Eestlased_Latis.pdf ). 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Uus abielu Johanna Vilhelmine Roosmanniga sõlmiti laulatusega Pärnu Nikolai kirikus alles 19. septembril 1899 ( http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/30/Areen/Kirjandus.html ). Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni.
Kitzberg töötas ametnikuna 1920. aastani (s.t 65. eluaastani). 1920. aastal määrati talle kuupension, nii et ta sai töölt lahkuda. Vanaduspõlves vaevasid kirjanikku tervisehädad. Ta suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. A. Kitzberg maeti Tartu Raadi kalmistule ( http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m).
KOKKUVÕTE
Sellest referaadist sain ma teada, et August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Nende peres oli 3 last, August oli nendest kõige noorem. August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas.
Kitzberg on olnud kaks korda abielus. Esimene kord abiellus ta 1879. aastal mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. See abielu lõppes lahutusega. Ja teist korda abiellus ta 1899. aastal Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis neil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt.
Minu arvates oli August Kitzberg Eesti kirjanduses väga tähtis isik. Temast on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja –näidendeid, mälestusi ning vesteid.

LISA

Selles majas elas August Kitzberg:
A. Kitzbergi mälestusmärgid:

Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas

Monument Karksi-Nuias ürgoru serval

Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23

Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel
( http://www.viljandimaa.ee/turismiinfo/maakonna_filed/20050601105413.pdf )

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg
http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.ht m
www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/30/Areen/Kirjandus.html
http://www.viljandimaa.ee/turismiinfo/maakonna_filed/20050601105413.pdf
16