ENSV AJALUGU (0)

ENSV AJALUGU
Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV’s olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(1944-1950), Käbin (1950-1978), Karl Vaino (1978-1988), Vaino Väljas). Kolhoosid :Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma . Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimine : NSV majanduse põhieesmärgiks oli rasketööstuse arendamine. Sellepärast pandi ka eestis põhirõhk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusele. Eelisjärjekorras olid Venemaa vajadused. Rajati gaasitrass Leningradi ja laevakütust balti sõjalaevastikule. Masina ning metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Suurenes migratsioon. Välismaalased, kes tulid, said uued korterid, see tekitas vihavaenu. Keskkonna saastamine oli suur. Tekkis uusi tehaseid, tekkisid keeleprobleemid, venestatud piirkonnad. Arenes ka kergetööstus: Tallinnas ja Narvas taastati puuvillakombinaat. Linnade taastamisega kaasnes ehitustegevus .Sula aeg: Algas peale Stalini surma. Vähenes massiline vägivald. Metsavendluse hääbumine. Küüditatud rahvas sai tagasi. Kaupa tuli poodidesse juurde, sest loodi nõukogud, mis allusid vabariigile, mitte NSVL ’e (rahvamajandusnõukogud). Välismaalastega hakati rohkem suhtlema , tekkis liiklus Helsingi ja Tallinna vahel. Võidi taotleda küllatulekut Eestisse, kuid vaid Tallinnasse. Osad valitud inimesed said ka välismaale turismireisile. Venestamine : Lasteaedades algas juba vene keele õpetamine. Olid vene filmid, vene kirjandus, meedia kaldus ka Venemaa poole. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile . Eelnevate põlvkondade loodud pärandi hävitamine. Uued venemeelsed õpetajad ja õppeained.Metsavendlus: Algas 1944, kui punavägi vallutas eesti. Metsa läksid, need, kes ei tahtnud olla ei venelaste ega sakslaste poolel. Nad lasid ronge õhku, tapsid aktiviste, panid kolhoosi karjalautasid põlema, proovisid võimalikult palju kommunistliku võimu hävitada. Nad peatati nii, et võeti ära inimesed, kes pakkusid neile toitu ning sõjavägi ja miilits olid neil koguaeg kannul. Miks oli eesti edukam kui venemaa 1951 avati ülikool EPA, mis hakkas välja laskma õpetatud põllumehi. Saavutati hea haridus . Eestis oli palju põllumajandustehnikume, kust tuli samuti spetsialiste. Eestlased olid töökamad, austus oli maa vastu suurem. Otsiti võimalusi mehhaniseerida, leiutati uusi masinaid. 8 Pleenum Kommunistide vaheline võitlus (Juuni kommunistid ja Venemaa kommunistid). Venemaaa eestlased polnud rahul, sest nad olid vähemuses aga tahtsid saada etteotsa . Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV’s said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu.Vastupanuliikumine 1970: 1970date lõpul loodi otsesed sidemed pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel.Anti välja põrandaalust kroonikat, kus anti ülevaade olulistest avaldustest, memorandumitest, tutvustati Eesti ajalugu ning anti ülevaateid naabrite kohta, tegeldi ka keelatud kirjanduse, kirjatööde paljundamise ja levitamisega. 1979 avalik kiri NSV Liidule, Saksamaale, ÜROle MRP 40. aastapäeval, kus nõuti lisaprotokolli avalikustamist ning kehtetuks kuulutamist (hakati nimetama Balti apelliks). 1983 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Avalikuks muutunud vastupanu lõpetati NSVL poolt 1984. 1972 moodustati ÜRO. Noored: ENSV pioneeriorganisatsioon loodi 1940. aasta sügisel ja 1940. aasta oktoobrikuus alustati pioneeride oma ajakirja " Pioneer " välja andmist. Peale ajakirja oli eesti pioneeridel ka ajaleht "Säde." Pioneeriks olemisele eelnes algklassides oktoobrilapseks olemine ja peale poineeriks olemest võis astuda komsomoliks.Koolis tegeles pioneeride juhendamisega tavaliselt keegi õpetaja, kes oli vanem-pioneerijuht. Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu. NSV Liidu pioneeridel oli kohutus koolis kanda pioneerimärki, millel oli kujutatud Lenin ja selle all pioneeride deviis vene keeles. Peale märgi kandsid pioneerid ka punast kolmnurkset kaelarätti.