Kordamis küsimused 1 ja 2 (1)

Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused
Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur ? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte , mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detaili töövõimet? optimaalne? 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? 2. VARDA TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 1.4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? 1.5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi 2.1. Mis on konstruktsiooni mehaaniline ülesannet? süsteem? 1.6. Kuidas liigitatakse 2.2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? konstruktsioonielemente kuju järgi? 2.3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse 1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast ! keerukusega? 1.8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja 2.4. Mis on detaili deformatsioon ? reaktiivsed koormused? 2.5. Milles seisneb materjali elastsus? 1.9. Millised on detaili koormuste kolm 2.6. Milliseid deformatsioone käsitleb võimalikku allikat? Tugevusõpetus? 1.10. Kirjeldage staatilist koormust! 2.7. Kirjeldage normaaldeformatsiooni! 1.11. Kirjeldage dünaamilist koormust! 2.8. Millised on pikke tunnused? 1.12. Milleks on vaja koormusi taandada? 2.9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? 1.13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? 2.10. Mis on Poisson'i tegur? 1.14. Mis on materjali tugevus? 2.11. Mis on tahke keha sisejõud? 1.15. Mis on materjali jäikus? 2.12. Miks on vaja analüüsida koormatud varda 1.16. Kuidas määratakse materjalide tugevus- sisejõude? ja jäikusparameetrid? 2.13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! 1.17. Milles seisneb Hooke 'i seadus? 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? 1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! olemus! 2.16. Mis on sisejõu epüür? 1.19. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? 2.17. Sõnastage pikijõu N märgireegel! 1.20. Mis on materjali piirseisund? 2.18. Milline on detailide tõmbe ja surve praktiline 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali erinevus tugevusanalüüsis? piirseisundi saabudes? 2.19. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? üksikkoormus? 1.23. Milleks vajatakse materjali 2.20. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga tõmbediagrammi? konstantne joonkoormus ? 1.24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? 2.21. Kuidas on seotud joonkoormuse ja sellele 1.25. Mis on materjali elastssuspiir? vastava sisejõu funktsioonid? 1.26. Mis on materjali voolavuspiir ? 2.22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili 1.27. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? ohtlik ristlõige? 1.28. Millal kirjeldab materjali tugevust tinglik 2.23. Mis on mehaaniline pinge? voolavuspiir? 2.24. Kirjeldage normaalpinget! 1.29. Mis on materjali tugevuspiir? 2.25. Kirjeldage nihkepinget! 1.30. Mis on materjali katkepinge? 2.26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? resultant ja pikkepinge ? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused
2.27. Sõnastage pikkepinge märgireegel! seadus väändel (joonis)? 2.28. Sõnastage Bernoulli hüpotees! 3.19. Defineerige puhas nihe ! 2.29. Kuidas laotub pikkepinge? 3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda 2.30. Millistes ristlõike punktides on sisepinnal , mis on telje suhtes 45 kraadi pikkepinge suurimad väärtused? kaldu? 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral nihkepinged? korral suurimad tõmbepinged? 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged? materjali nihketugevus on väiksem, kui 2.33. Selgitage lubatavat pinget! tõmbetugevus? 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail materjali nihketugevus on suurem, kui rahuldama? tõmbetugevus? 2.36. Mis on Lüders'i jooned? 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) 2.37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili teljesihilised praod ? purunrmist nihkel ! 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud 2.38. Millal on normaalpinge tugevustingimus sisepinna väljaulatuvas nurgas ? pikke korral rangem , kui nihkepinge 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna tugevustingimus? kontuuril? 2.39. Määratlege tugevustingimus varutegurite 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike järgi? ohtlik punkt (punktid)? 2.40. Kuidas sõltub vaid raskusjõuga 3.28. Mille poolest erinevad nihkepinge väärtused, (omakaal) koormatud ühtlase varda mis mõjuvad puhtalt väänatud ümarristlõike normaalpinge suurim väärtus selle varda võrdse polaarkoordinaadiga punktides? ristlõike pindalast? 3.29. Milles seisneb Hooke'i seadus nihkel? 2.41. Milleks on vajalik tugevusanalüüsi 3.30. Mis on ristlõike polaar -tugevusmoment? järgne tugevuskontroll? 3.31. Kui palju suureneb täis-ümarvarda 2.42. Milline on põhireegel tugevusanalüüsi väändetugevus, kui tema läbimõõtu arvutustulemuste ümmardamisel? suurendada kaks korda? 3.32. Miks tugevusõpetus ei käsitle mitte- 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL ümarvarraste väändeprobleeme? 3.33. Kus paikneb väänatud nelikant -varda 3.1. Millised on põhilised lihtsustused ristlõike ohtlik punkt (punktid)? väänatud varda arvutusskeemis? 3.34. Mis on lubatav väändepinge? 3.2. Mis on väändedeformatsioon? 3.35. Kuidas arvutatakse lubatava väändepinge 3.3. Kirjeldage puhast väänet! väärtus? 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! 3.36. Sõnastage tugevustingimus väändel! 3.5. Defineerige väändemoment! 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? 4.1. Millist mõju avaldab vardale teljega risti 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline mõjuv koormus? olemus väändemomendi märgist? 4.2. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! 3.9. Mis on väändemomendi epüür? 4.3. Nimetage neli lõikele töötavat liidet! 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril 4.4. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda väänav üksikkoormus? deformatsioone! 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril 4.5. Defineerige põikjõud! väänav joonkoormus? 4.6. Missugune tööseisund on lõige? 3.12. Määratlege nihkepinge! 4.7. Kus paikneb liites lõikele töötava varda 3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama lõikepinna ohtlik punkt (punktid)? sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt liites)? sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne detail? sisepinnad ! 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! muljumispinnad? 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse muljumispinge väärtusi? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused
4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telg - ohtlik punkt (punktid)? inertsimomendid , mis on arvutatud pööratud 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! teljestikes? 4.14. Defineerige tugevustingimus 5.16. Millised on kujundi peateljed? muljumisele! 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kvaliteetne neetliide! 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes 4.17. Miks on neetliite tugevusarvutuses tähtis peab inertsimoment olema suurem? neediava läbimõõt (mitte needi oma)? 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim 4.18. Kuidas mõjutab needitud detailide võimalik arv? vaheline hõõrdejõud neetliite tugevust? 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? 4.19. Miks on piiratud lõikava koormuse sihis 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul ? ühte ritta paigutatavate neetide lubatud arv? 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 4.20. Millistel juhtudel on neetliite kõikide 6.1. Milles seisneb varda paindumine? lõikepindade sisejõu väärtused võrdsed 6.2. Mis on varda (kesk) peatasand ? (lõikepinnad on võrdselt koormatud)? 6.3. Millistel juhtudel on paindeülesanne 4.21. Kuidas toimida, kui neetliite kõik tasapinnaline? lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud? 6.4. Millistel juhtudel tekib ruumiline paine ? 4.22. Kirjeldage lõikele töötavat keevisõmblust 6.5. Kuidas toimida, kui paindeülesanne on (joonis)! ruumiline? 4.23. Kuidas paikneb lõikele töötava 6.6. Missugune varda tööseisund on paine kolmnurk -keevisõmbluse ohtlik lõige? (tunnused)? 4.24. Määratlege keevisliite tugevustingimus 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? mitme keevisõmbluse korral! 6.8. Millised on paindedeformatsiooni 4.25. Miks peab keevisõmbluse tegeliku parameetrid ? pikkuse võtma arvutuslikust pikkusest 6.9. Määratlege paindemoment! suurema? 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! 5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 6.11. Määratlege põikjõud! 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab 6.12. Sõnastage põikjõu range märgireegel! tõmbele töötava detaili tugevust? 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab sisepinnad! lõikele töötava detaili tugevust? 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab 6.15. Mis on konsool ? väändele töötava detaili tugevust? 6.16. Mis on lihttala ? 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad 6.17. Kuidas avaldub painutava üksikkoormuse paindele töötava detaili tugevust? mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? 5.5. Nimetage kujundi esimese astme 6.18. Kuidas avaldub painutava üksik- pinnamomendid! pöördemomendi mõju paindemomendi ja 5.6. Nimetage kujundi teise astme põikjõu epüüridel? pinnamomendid! 6.19. Missuguse kujuga on põikjõu ja 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! paindemomendi epüürid ühtlase 5.8. Mis on kujundi pinnakese? joonkoormuse mõjualas? 5.9. Kuidas saab määrata kujundi 6.20. Kuidas saab paindemomendi epüüri abil pinnakeskme asukoha? hinnata varda painde iseloomu? 5.10. Mis on lihtkujund? 6.21. Kuidas on omavahel seotud joonkoormuse ja 5.11. Mis on liitkujund ? sellele vastavate põikjõu ja paindemomendi 5.12. Kuidas avalduvad liitkujundi funktsioonid? pinnamomendid osakujundite 6.22. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili pinnamomentide kaudu? võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik 5.13. Kuidas on seotud sama kujundi ristlõige)? inertsimomendid, mis on arvutatud 6.23. Kuids määrata painutatud mitteühtlase rööpsete telgede suhtes? ( astmelise või sujuvalt muutuva profiiliga) 5.14. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked? inertsimomente? 6.24. Mis on varda neutraalkiht? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused
6.25. Kuidas paikneb painutatud detaili 7.9. Mis on pingus ? neutraalkiht (kui muud sisejõud 7.10. Defineerige ühtlane pingus! puuduvad)? 7.11. Defineerige joonpingus! 6.26. Mis on varda ristlõike nulljoon ? 7.12. Mis on liitpingus? 6.27. Kuidas paikneb painutatud detaili 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike nulljoon (kui muud sisejõud ristlõike asukoht? puuduvad)? 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses varda 6.28. Miks tuleb painutatud varda tugevust ristlõike ohtliku punkti asukoht? analüüsida just kesk-peatasandites? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! 6.29. Missuguse kujuga on ristlõike 7.16. Mis on pingeteooria? paindepinge epüür? 7.17. Mis on peapind ? 6.30. Kus paiknevad painutatud detaili 7.18. Mis on peapinge? ristlõike ohtlikud punktid? 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingi 6.31. Kus mõjub painutatud detailis punktis ja kuidas nad paiknevad? tõmbepinge, kus mõjub survepinge ? 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 6.32. Millistel juhtudel on painde korral 7.21. Mis on tasandpingus ? ristlõike suurim survepinge ja suurim 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima tõmbepinge võrdse arvväärtusega? nihkepingega sisepind peapindade suhtes? 6.33. Millistel juhtudel on painde korral 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? ristlõike suurim survepinge ja suurim 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? tõmbepinge erinevate arvväärtustega? 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? 6.34. Määratlege varda ristlõike 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? tugevusmoment! 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim 6.35. Sõnastage Zhuravski hüpotees! nihkepinge? 6.36. Mis on lubatav paindepinge? 7.28. Mis on ruumpingus? 6.37. Kuidas on seotud materjali 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust tõmbetugevus, survetugevus ja analüüsitakse? paindetugevus ? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 6.39. Määratlege optimaalne tala! 8.1. Mis on vildakpaine ? 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või suurem, kui samast materjalist sama ruumpingus) on vildakpainde korral massiga ümartala paindetugevus? materjali sisepunktides? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! " serviti " suurem, kui "lapiti"? 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikant- 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega ristlõike ohtlikud punktid? puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike tugevus "lapiti"? ohtlikud punktid? 6.43. Millistel juhtudel on painde 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes? ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? 8.7. Mis on ekstsentriline pike? 6.44. Mille poolest erinevad põikjõu mõju 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või (lõige) lõikele töötavas liites (needis) ja ruumpingus) on ekstsentrilise pikke korral paindele töötavas detailis (võllis)? materjali sisepunktides? 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ekstsentrilise pikke korral? ANALÜÜS 8.10. Mis on ristlõike tuum? 7.1. Mis on detaili tööseisund? 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja ühemärgiline (lisaks pikkele )? peamomendi kõik võimalikud 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke projektsioonid kesk-peateljestikus! nulljoon ristlõikepinda? 7.3. Mis on liht-tööseisund? 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke 7.4. Mis on liit-tööseisund? tugevustingimus! 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? 8.14. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? 8.15. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümar- 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? ristlõike ohtlikud punktid? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused
8.16. Kuidas muutub ekstsentriliselt surutud 9.6. Kuidas on sisejõu märk (+/-) seotud detaili lühikese varda kandevõime koormuse pikideformatsiooni iseloomuga ? ekstsentrilisuse suurenedes? 9.7. Kuidas arvutatakse ühtlaselt koormatud 8.17. Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke ühtlase varda pikkuse muutus? nulljoon ristlõike pinnakeset? 9.8. Kuidas arvutatakse mitme üksikjõuga 8.18. Kuidas paikneb ekstsentrilise pikke koormatud ühtlase varda pikkuse muutus? korral detaili ristlõike null-joon 9.9. Kuidas arvutatakse üksikjõududega pinnakeskme ja koormuse asukoha koormatud astmelise varda pikkuse muutus? suhtes? 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? 8.19. Millistes pingeoludes on tugevusteooriad 9.11. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? tarvilikud? 9.12. Kuidas sõltub ühtlase varda 8.20. Mis tingib tugevusteooriate vajaduse? pikideformatsioon omakaalu toimel selle 8.21. Määratlege ekvivalentpinge! varda ristlõike pindalast? 8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused! 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne 8.23. Määratlege liitpinguse tugevustingimus! tugevustingimuse suhtes? 8.24. Mis on tugevusteooria ? 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate 9.15. Kuidas muutub detaili pikkus, kui kõik olemus! pikikoormused reverseerida (panna 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste vastupidises suunas mõjuma)? tugevusteooriate olemus! 9.16. Kuidas sõltub detaili deformatsioon tema 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene materjali tugevusest? tugevusteooria? 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine 10. VÄÄNDEDEFORMATSIOON tugevusteooria? 10.1. Mis on võlli väändenurk (pöördenurk 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas väändel)? tugevusteooria? 10.2. Mis on suhteline väändenurk? 8.30. Millisel hüpoteesil põhineb neljas 10.3. Mille poolest erinevad pikkedeformatsioon tugevusteooria? ja väändedeformatsioon? 8.31. Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse 10.4. Mis on materjali nihkemoodul? metallide puhul? 10.5. Mis on detaili väändejäikus? 8.32. Kumb annab konservatiivsema tulemuse, 10.6. Kuidas arvutada ühtlaselt väänatud ühtlase kolmas või neljas tugevusteooria? võlli väändenurka? 8.33. Määratlege põikpaine! 10.7. Kuidas arvutada väänavate üksik- 8.34. Millal on vajalik tugevusarvutus pöördemomentidega koormatud ühtlase võlli põikpaindele? väändenurka? 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud 10.8. Kuidas arvutada väänavate üksik- ümar-ristlõike ohtlikud punktid? pöördemomentidega koormatud astmelise 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? võlli väändenurka? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes 10.9. Kuidas arvutada väändesiirdeid, kui nii võlli ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? läbimõõt kui ka väänavad koormused 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud muutuvad sujuvalt piki võlli telge? nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? 10.10. Kumb on väänates jäigem, kas täis 8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja ümarvarras või sama ristlõikepindalaga väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes ümartoru? punktides? 10.11. Kumb on väänates jäigem, kas täis 8.40. Määratlege varda tugevustingimus ümarvarras või sama ristlõikepindalaga painde ja väände koosmõjul? ruutvarras? 10.12. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda 9. PIKKEDEFORMATSIOON väändenurk, kui kõigi koormuste väärtusi 9.1. Mis on deformatsioon? vähendada kaks korda? 9.2. Mis on siire ? 10.13. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei väändenurk, kui läbimõõtu suurendada kaks kehti? korda? 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid 10.14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa on plastsed ? käsitleda klassikalise tugevusõpetuse 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele seisukohast? deformatsioonidele vastavaid siirdeid? 10.15. Mida näitab väändenurga epüür? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused
12.7. Mis on deformatsiooni sobivusvõrrand? 11. PAINDEDEFORMATSIOON 12.8. Mitu deformatsiooni sobivusvõrrandit on vaja koostada? 11.1. Mis on varda elastne joon? 12.9. Mis on süsteemi staatikaga määramatuse 11.2. Mis on varda läbipaine? aste? 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12.10. Milliste meetoditega sobivusvõrrandeid saab 11.4. Kuidas on matemaatiliselt seotud detaili koostada? läbipaine ja paindenurk? 12.11. Milles seisneb deformatsioonide võrdlemise 11.5. Miks paindesiirete kirjeldamisel ei piisa meetod? ainult läbipaindest? 12.12. Milles seisneb sidemete kõrvaldamise 11.6. Kuidas on seotud painutatud varda meetod? kõveruse ja paindemomendi 12.13. Mille järgi valitakse sobivusvõrrandite märgireeglid? koostamise meetod? 11.7. Mida näitab painde põhivalem? 12.14. Mis on põhiskeem? 11.8. Millise kujuga on ühtlaselt painutatud 12.15. Kuidas mõjutab temperatuuri muutus ühtlase varda elastne joon? konstruktsiooni elemente? 11.9. Mis on varda paindejäikus? 12.16. Mis on termopinge ? 11.10. Mida näitab (seob) varda elastse joone 12.17. Mille poolest on termopinged ohtlikud? differentsiaalvõrrand? 12.18. Millal tekivad suuremad termopinged, 11.11. Mida näitavad painde temperatuuri tõustes või temperatuuri universaalvõrrandid? langedes? 11.12. Milleks kasutatakse painde 12.19. Kas ainult termopingetega koormatud universaalvõrrandites Heaviside'i konstruktsioon (aktiivsed koormused funktsiooni? puuduvad) on staatikaga määratud või 11.13. Kuidas määratakse painde staatikaga määramatu? universaalvõrranditesse koormuste märgid (+/-)? 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 11.14. Millist lisatingimust tuleb arvestada joonkoormuste korral painde 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud universaalvõrrandite koostamisel? tasakaaluasendid? 11.15. Kumb varras on paindel jäigem, kas 13.2. Mis on stabiilne seisund? terasvarras või samade inertsimomentide 13.3. Mis on indiferentne seisund? väärtustega vaskvarras? 13.4. Mis on labiilne seisund? 11.16. Kuidas muutuvad ühtlase ümarvõlli 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi paindesiirded, kui võlli läbimõõtu ülemineku indiferentseks või labiilseks? suurendada kaks korda? 13.6. Mis on nõtke? 11.17. Milles seisneb Mohr 'i alogoritm 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? paindesiirete arvutamisel? 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline 11.18. Milliseid võimalusi teate Mohr'i koormus! integraali väärtuste arvutamiseks? 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline 11.19. Kuidas on detaili paindejäikus seotud koormus? materjali tugevusega ? 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge 11.20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise varda elastne joon? painde korral? 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? 12.1. Milline süsteem on staatikaga määratud? 13.13. Milline on Euler 'i lahendi kehtivustingimus 12.2. Milline süsteem on staatikaga stabiilsusanalüüsis? määramatu? 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? 12.3. Miks kasutatakse staatikaga 13.15. Mis on surutud varda saledus ? määramatuid konstruktsioone? 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 12.4. Millised on staatikaga määramatute 13.17. Mis on nõtketegur? konstruktsioonide puudused? 13.18. Mis on nõtke varutegur? 12.5. Mis on liigside? 13.19. Milles seisneb surutud varda 12.6. Milliseid konkreetseid sidemeid (detaili stabiilsuskontroll? sidemete koguhulgast) loetakse 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud liigsidemeteks? varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused
15.2. Nimetage olulisemad pingete 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS kontsentratsiooni allikad! 15.3. Mis on pingekontsentraator? 14.1. Mis on varda kõverus? 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid ? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse reegel kõveratele varrastele! rakenduskoha lähedal? 14.3. Miks painutatud kõvera varda 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili neutraalkiht ei lange kokku varda geomeetria muutus põhjustab pingete teljega? kontsentratsiooni või mitte? 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike väärtus mingis lõikes? paindepinge epüür? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge 14.6. Millal võib kõvera varda painde teoreetiline ja efektiivne tugevusarvutustes kasutada sirge varda kontsentratsioonitegur? metoodikat? 15.10. Milles seisneb materjali väsimine? 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes tugevusanalüüs kõvera või sirge staatilisega! varda metoodika järgi? 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? 14.8. Missugune on tihe keerdvedru ? 15.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt 15.14. Loetlege ja kirjeldage pingetsükli koormatud keerdvedru ristlõigetes? parameetrid! Tähiste selgitus ? 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt 15.15. Kirjeldage tüüpilisi pingetsükleid! koormatud keerdvedrus? 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? silindervedru ristlõike ohtlik punkt? 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem allikad! koormatud, kui väliskülg? 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? 14.13. Mis on Wahl 'i faktor (tegur)? 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru praktilisest väsimuspiirist? pingekontsentratsiooni ja 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimusnähtuste mõju? väsimuspiir? 14.15. Mis on vedru jäikus? 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! keerdude arv ja vedru aktiivsete 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? keerdude arv? 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili aktiivsed? väsimuspiiri? 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv 15.27. Mida näitab efektiivne vedru tugevust? kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? vedru jäikust? 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas korral)? olekus tõmbevedru pingeolukord vabas 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? olekus survevedru pingeolukorrast? 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? väsimusele tõsta? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu 15.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väärtusele? väsimusohu korral? 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged 15.33. Mida näitab väsimusvarutegur? ületavad materjali voolavuspiiri 15.34. Mida iseloomustab materjali väärtuse? asümmeetriatundlikkuse tegur? 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon?