7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes
7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22
puuduvad)? 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses varda 6.28. Miks tuleb painutatud varda tugevust ristlõike ohtliku punkti asukoht? analüüsida just kesk-peatasandites? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! 6.29. Missuguse kujuga on ristlõike 7.16. Mis on pingeteooria? paindepinge epüür? 7.17. Mis on peapind? 6.30. Kus paiknevad painutatud detaili 7.18. Mis on peapinge? ristlõike ohtlikud punktid? 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingi 6.31. Kus mõjub painutatud detailis punktis ja kuidas nad paiknevad? tõmbepinge, kus mõjub survepinge? 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 6.32. Millistel juhtudel on painde korral 7.21
suhtes 45° kaldu (ehk peapinnad on ristlõikepinna suhtes 45° kaldu) 7.2.4. Joonpingus Joonpingus: = koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev (ühemõõtmeline pingus) peapinge (1 0; 2 = 0; 3 = 0) Joonpingust võib analüüsida kui tasandpinguse Joonpinguse peapind erijuhtu (Joon. 7.11), võttes tasandpinguse peapingete = varda ristlõikepind avaldistes vastavad pingeväärtused võrdseteks nulliga. Koormatud detail Punkti K joonpingus K 2 = 0
d) 11 - jaotuspind, 12 - jaotusjalg, 13 - jaotuspea, 14 - jaotusjoon. Hammasratta ühistelgne pind on iga pöördepind, mille telg ühtib ratta teljega. Hammasratta jalgadepind (pos.5) on hambaid ratta korpusest eraldav ühistelgne pind. Hammasratta peadepind (pos.6) on hambaid rattakerest kaugemast küljest piirav ühistelgne pind. Hambale kuuluvat peadepinna osa nim. hambalaeks (pos.8), jalgadepinnaga ühtivat hamba pinda hambatallaks (pos.7). Hamba peapind (pos.9) on ulatuselt valdav, teoreetilise pinnaga ühtiv hamba külgpinna osa. Hamba siirdepind (pos.10) on külgpinna osa, mis ühendab hamba peapinda jalgadepinnaga. Hammasratta jaotuspind (pos.11) on hammaste elementide ja mõõtmete määramisel aluseks võetav ühistelgne pind (silinderratastel jaotussilinder). Hamba jaotusjalg (pos.12) on hammasratta jaotus- ja jalgadepinna vahel paiknev hambaosa, jaotuspea (pos.13) asub jaotus- ja peadepinna vahel. Jaotushambajoon (pos
annaabi.ee 
