Sama korratakse valgust lainepikkusel 662 nm, mis langeb täpselt kokku katsetulemusega 662 nm. veel 2 korda à 4 ml atsetooniga ja lõpuks veel 2-3 ml atsetooniga, et saada ca 10 ml Kuna katsetulemuste spektrilt on näha ühte piiki 475 nm juures, siis võib järeldada, et filtraati (Lahus 2). Spektrofotomeetril võetakse lainepikkus vahemikus 350-750 nm lahusesse oli jäänud karotinoide. Katsetest saadud tulemuste ja võrdlusandmetest algul nulljoon heksaaniga ja seejärel Lahus 1 spekter heksaani suhtes. Sama lähtuvate tulemuste võrdlus: korratakse atsetooniga- nulljoon atsetooniga ja Lahus 2 spekter atsetooni suhtes. Saadud tulemused: Võrdlusandmete tulemused: 2. 615,50 nm 2. 615 nm
ristlõiked (ohtlik ristlõige)? Ohtlikud on suurima sisejõuga ristlõiked 6.23. Kuids määrata painutatud mitteühtlase (astmelise või sujuvalt muutuva profiiliga) detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked? 6.24. Mis on varda neutraalkiht? materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) 6.25. Kuidas paikneb painutatud detaili neutraalkiht (kui muud sisejõud puuduvad)? nulljoonel 6.26. Mis on varda ristlõike nulljoon? - varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga; Nulljoon läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega) 6.27. Kuidas paikneb painutatud detaili ristlõike nulljoon (kui muud sisejõud puuduvad)? - läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega): Painutatud keha sümmeetriateljel 6.28. Miks tuleb painutatud varda tugevust analüüsida just kesk- peatasandites? 6.29. Missuguse kujuga on ristlõike paindepinge epüür? 6.30
A z Pinnakese z e Nulljoon R Nulljoon R0 Survepinge min
Sisejõuepüüridjajaohtlikristlõige (1) Sisejõuepüüridjajaohtlikristlõige (2) 5. Ohtlikuristlõikepingeteepüürid (jõu F funktsioonidena) ningristlõikeohtlikupunktituvastamine 5.1.Paindepingeavaldis Kõverdavardapaindepinge Ohtlikuristlõikepaindemoment (negatiivsedkiud on tõmmatud) Ristlõikepiirkoordinaadid 5.2 Paindepingeteväärtused PaindepingepunktidesD(z=zmin) PaindepingepunktidesG(z=zmax) Painepingepunktides J (z=-e) , sest see on nulljoon 5.3. Ristlõikepaindepingeepüür Paindepunktidpunktides (arvutatudMS Excel'iabil) y, mm -26,67 -20 -15 -10 -5 -2,3 0 5 10 13,33 44152F 24048F 14531F 7609F 2348F 0 -1786F -5120F -7865F -9440F Suurimamooduligapaindepinge on ristlõikepunktides D, see tähendabkõikidespunktides, mille koordinaad on z = -26,67 mm 5.4. Ristlõikepingeteepüürid Kõveravardapikkepinge:
sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki (survejõud on negatiivne, tõmbejõud on positiivne), saab nelikantristlõike normaalpinge ekstreemväärtused valemiga: 8.14. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes nelikant-ristlõike ohtlikud punktid
inertsimomente? 6.24. Mis on varda neutraalkiht? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 6.25. Kuidas paikneb painutatud detaili 7.9. Mis on pingus? neutraalkiht (kui muud sisejõud 7.10. Defineerige ühtlane pingus! puuduvad)? 7.11. Defineerige joonpingus! 6.26. Mis on varda ristlõike nulljoon? 7.12. Mis on liitpingus? 6.27. Kuidas paikneb painutatud detaili 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike nulljoon (kui muud sisejõud ristlõike asukoht? puuduvad)? 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses varda 6.28. Miks tuleb painutatud varda tugevust ristlõike ohtliku punkti asukoht?
sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki (survejõud on negatiivne, tõmbejõud on positiivne), saab nelikantristlõike normaalpinge ekstreemväärtused valemiga: 8.14. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati
(kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe). Ribist kaugemalolevates plaadi osades betooni survepinge võib kandepiirseisundis jääda väiksemaks survetugevusest, sellepärast piiratakse arvutustes arvesse võetavat plaadi laiust nn. arvutuslaiusega b eff (joonis 3.6). 38. Ribiplaatristlõike tugevusarvutuse tingimused ja põhimõtted (p 3.3.2, tingimus 3.29). Survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlõike arvutus sõltub sellest, kas arvutuslik nulljoon asub ribis või plaadis. Kui As1fyd fcdbhf + fycdAs2, siis asub arvutuslik nulljoon plaadis ja ristlõiget arvutatakse ristkülikulise ristlõikena, mille laiuseks on plaadi laius b. Kui tingimus pole täidetud, asub nulljoon ribis. Sel juhul leitakse survetsooni arvutuskõrgus y, lähtudes pikijõudude tasakaalutingimusest. Ristlõike paindekandevõime MRd leitakse momentide tasakaalutingimusest armatuuri As1 raskuskeset läbiva telje suhtes. Tugevustingimus omab kuju
nulljoone asukoht ristlõikepinnal (selle annab nulljoone võrrand); · nulljoone võrrand ekstsentrilisel pikkel N Mz My (arvestades N, My ja Mz ning y ja z märke): + y + z =0; A I z I y · nulljoon ei läbi pinnakeset C ja paikneb alati koormuse F suhtes teisel pool pinnakeset; · ekstsentrilises pikkes N M My O1 = + z y1 + z1 [ ]Tõmme punktis O1 ( y1 ; z1 ) varda ristlõike A Iz Iy tugevustingimused on: .
mõõtme tolerantsiks. Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 44. Mis on avaja võllisüsteem (skeemid)? Avasüsteemi puhul jäetakse ava mõõtmed muutmata ning istud saadakse võlli mõõtmete Võllide tolerantsväljad Avade tolerantsväljad Nulljoon Põhiava tolerantsväli Nimimõõde Põhivõlli tolerantsväli muutmise teel. Ava tolerantsväli H paikneb nimimõõtmest positiivses suunas; alumine piirhälve on null. Võllisüsteemi puhul jäetakse võlli mõõtmed muutmata ning istud saadakse ava mõõtmete muutmise teel. Võlli tolerantsväli h paikneb nimimõõtmest negatiivses suunas; ülemine piirhälve on null. 45
· varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A). Neutraalkiht = materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) Painutatud varda mingis ristlõikes pindalaga A: Nulljoon = varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga · iga punkti suhtelise normaaldeformatsiooni väärtus on võrdeline tema kaugusega nulljoonest (koordinaadiga) y; · seega on ka iga punkti normaalpinge võrdeline selle punkti kaugusega = Ky , kus: K võrdetegur;
· varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A). Neutraalkiht = materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) Painutatud varda mingis ristlõikes pindalaga A: Nulljoon = varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga · iga punkti suhtelise normaaldeformatsiooni väärtus on võrdeline tema kaugusega nulljoonest (koordinaadiga) y; · seega on ka iga punkti normaalpinge võrdeline selle punkti kaugusega = Ky , kus: K võrdetegur;
mõjualas paindemomendi epüür nõgus 4.14 Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? Ohtlikud on suurima sisejõuga lõigud ja ristlõiked: 4.15 Mis on varda neutraalkiht? materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) 4.16 Mis on varda ristlõike nulljoon? varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga 4.17 Millise kujuga on ristlõike paindepinge epüür? kolmnurk 4.18 Kus paiknevad painutatud detaili ristlõike ohtlikud punktid? Ohtlikud on suurima sisejõuga lõigud ja ristlõiked. Kõige ohtlikum on ühtlase varda ristlõige, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. (ristlõike servadel) 4.19 Kus mõjub painutatud detailis tõmbepinge, kus mõjub survepinge? 4.20 Mis on lubatav paindepinge?
joonis 3.7), muud tähised on antud joonisel 3.6. Joonis 3.7 Jätkuvtala paindemomendi nullkohad Tõmbetsoonis olev plaat ristlõike kandevõimet ei mõjuta, mistõttu seda arvutuses arvesse ei võeta. 3.3.2. Ribiplaatristlõike tugevusarvutus Antud ristlõike tugevuskontroll Survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlõike arvutus sõltub sellest, kas arvutuslik nulljoon asub ribis või plaadis (joonis 3.8). Kui As1fyd fcdbhf + fycdAs2, (3.29) siis asub arvutuslik nulljoon plaadis ja ristlõiget arvutatakse täisnurkse ristlõikena, mille laiu- seks on plaadi laius b. Kui tingimus (3.27) pole täidetud, asub nulljoon ribis. Sel juhul leitakse survetsooni arvutus- kõrgus y valemiga (3.28), lähtudes pikijõudude tasakaalutingimusest. f yd A s1 f ycd A s 2 f cd )b b w &h f
12,0000 10,0000 8,0000 norm dus 6,0000 4,0000 2,0000 0,0000 37,200 37,300 37,400 37,500 37,600 37,700 37,800 37,900 38,000 vahemikud siis saan: Nulljoon es=0 Ülemine hälve 38 IT 15 ei= - 1,0 alumine hälve 37 n valim5 n valim6 n valim7 n valim8 1 37,57 1 37,47 1 37,58 1 37,72 1 37,64 1 37,27 1 37,12 1 37,46
suhtelised suurused, mis samal ajal määravad ka ühendi vajaliku tugevuse, tiheduse ja vastastikuse liikumisvõimaluse. Sõltuvalt sellest, kumb mõõdetest, kas ava või võlli mõõt on võetud põhimõõteks, eristatakse kahte liiki tolerantside süsteemi s.o. ava ja võlli süsteem. Tolerantside ja istude süsteemi graafilisel kujutamisel kasutatakse nulljoone ja tolerantsi välja mõistet. Nulljooneks on selline joon, millest hakatakse lugema kõrvalekaldeid nimimõõtest. Nulljoon vastab nimimõõdule. Avasüsteemis nulljoon langeb kokku ava väikseima piirmõõtega. Võllisüsteemis aga suurima piirmõõtega. Tolerantsi väli - väli, mis on piiratud ülemise ja alumise hälbega. Tolerantsi väli on vahe detaili piirmõõtude vahel. Vahet suurima ja väikseima lõtku vahel nimetatakse lõtku tolerantsiks ja vahet suurima ja väikseima pingutuse vahel nimetatakse pingutuse tolerantsiks. Lõtku tolerantsi ja pingutuse tolerantsi summa võrdub
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Pingejaotus ebasümmeetrilise ristlõike puhul plastse liigendi tekkimisel järk-järgulisel koormamisel: a-a) Pinged alumises kius jõuavad voolavuspiirini fy - elastne staadium b-b) Pinged ülemises kius jõuavad voolavuspiirini - elasto-plastne staadium c-c) Järjest rohkem kiudusid üleval ja all ristlõike siseosa poole saavutavad voolavuspiiri, kuni kogu ristlõikes on pinged saavutanud voolavuspiiri, nulljoon on nihkunud! -plastne staadium (Märkus: sümmeetrilistel ristlõigetel nulljoon ei nihku) TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 10/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut d-d) Eemaldades koormuse, jäävad plastse liidendi tekkimisest jäävdeformatsioonid ja pinged e-e) Koormates tala kuni kandevõime ammendumiseni kasvavad pinged äärmistes kiududes tõmbetugevuseni - toimub terase kalestumine.
vool. EESTI GEOLOOGIA Eesti aladel maakoor konsolideerus (tahkestus) 1,8-1,9 miljardit aastat tagasi. Paksus 40-45 km, põhiliste aktiivsete tektooniliste protsesside lõpp 1,6 miljardit aastat tagasi. Sellega oli Eesti alal alanud rahulik areng. Viimane aktiivsem periood oli peale jää alt vabanemist (jääd oli 2-3 km). Siis kerkis maapind kuni 65 m aastas, mis hiljem küll aeglustus. Praegused alad kerkivad 1,5-3 mm aastas. Kerkimiskaart- nulljoon läheb Tartu alt läbi, loode pool joont kerkib, kagu pool vajub. Kagu-Eestis vajub maa alla 1 mm aastas. Kerkimine ja vajumine pole ühtne, see kiirened loode suunas.Tallinnas erineb vajumkine palju, seda tänu mitmetele tehnogeensetele teguritele. Ka Kirde-Eesti kaevanduspiirkonnas on anomaalia. Midagi projekteerides tuleb alati arvestada vajumiste ja kerkimistega. Peipsi järve puhul põhjaosa tõuseb ja lõunaosa vajub. Selliste
annaabi.ee 
