Tugevusõpetus II kontrolltöö 1 (3)

7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS
7.1. Mis on detaili tööseisund?
= detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid
7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus!
*pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali ; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede.
7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks
7.4. Mis on liit-tööseisund?
detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon
7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid?
*tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige
7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub
7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks
7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos?
sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides
7.9. Mis on pingus ?
Detaili punkti pingeseisund: koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades
7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged
7.11. Defineerige joonpingus!
koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge
7.12. Mis on liitpingus?
varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus ); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega
7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?***
7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht?
7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht
7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel
7.17. Mis on peapind ?
varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad (= 0)
7.18. Mis on peapinge?
peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve)
7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda
7.20. Kuids peapingeid tähistatakse?
7.21. Mis on tasandpingus?
detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget
7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu
7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind
7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge?
N -varda ristlõike
sisejõud, [N];
7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge?
normaalpinge/2
7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge?
7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge?
mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ;
7.28. Mis on ruumpingus?
varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega
7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse?
Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) ; ja
mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu.
8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS
8.1. Mis on vildakpaine ?
sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment
8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites
8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus !
8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid?
on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal).
8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid?
on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval
8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes?
vildakpainde korral läbib null-joon alati ristlõike keset
8.7. Mis on ekstsentriline pike?
kahe paindemomendi ja pikijõu koosmõju detaili ristlõikes
8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on ekstsentrilise pikke korral materjali sisepunktides?***
8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral?
sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu
8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond
8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele )? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse
8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?***
8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus!
*ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki (survejõud on negatiivne, tõmbejõud on positiivne), saab nelikantristlõike normaalpinge ekstreemväärtused valemiga:
8.14. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes nelikant -ristlõike ohtlikud punktid? ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades
8.15. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümarristlõike ohtlikud punktid?
ümar-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati ristlõike serval
8.16. Kuidas muutub ekstsentriliselt surutud lühikese varda kandevõime koormuse ekstsentrilisuse suurenedes?***
8.17. Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõike pinnakeset?***
8.18. Kuidas paikneb ekstsentrilise pikke korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme ja koormuse asukoha suhtes?***
8.19. Millistes pingeoludes on tugevusteooriad tarvilikud? ***
8.20. Mis tingib tugevusteooriate vajaduse?
Et vältida ohte = piirseisundi teke
8.21. Määratlege ekvivalentpinge!
Antud liitpingusele võrdohtliku joonpinguse pinge
8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused!
Võrdse varuteguriga (erinevad) pingused
8.23. Määratlege liitpinguse tugevustingimus!
tugevustingimus võrdleb tegelikku pinget lubatava joonpingega
8.24. Mis on tugevusteooria ? teoreetilised kaalutlused erinevate pinguste ohtlikuse analüüsiks (oht = piirseisundi teke)
8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate olemus!
- esitavad hüpoteese piirseisundi tekke peapõhjuse (piirseisundi kriteeriumi) kohta ning iga kriteeriumi arvväärtus määratakse lihtsa teimiga: *suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); *suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); *suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); *energeetiline teooria (IV tugevusteooria)
8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus!
- põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi ekkemehanismi
8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria?
Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud
punktis saavutab teatud piirväärtuse:
8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria?
Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse:
8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria?
Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse:
8.30. Millisel hüpoteesil põhineb neljas tugevusteooria?
Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui deformatsiooni-energia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse:
8.31. Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse metallide puhul?
III; IV
8.32. Kumb annab konservatiivsema tulemuse, kolmas või neljas tugevusteooria? ***
8.33. Määratlege põikpaine!
-paindepingete ja lõikepingete koosmõju varda samas ristlõikes
8.34. Millal on vajalik tugevusarvutus põikpaindele?
tuleb teha juhtudel, kui: *sisejõudude (paindemomendi M ja põikjõu Q) suurimad või neile lähedased väärtused on detaili ühes ja samas ristlõikes; *detail on õhukeseseinalise profiiliga ja/või on ristlõike joonmõõtmetega võrreldes võrreldes lühike; * ühes ja samas ristlõike piirkonnas tekivad suurimate väärtustega lõike- ja
paindepinged.
8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike ohtlikud punktid painde ja väände koosmõjul on alati ristlõike serva mingid diametraalsed punktid O1 ja O2
8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment?
8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? *sisejõudude (paindemomendid My ja Mz ning väändemoment T) epüürid arvutatakse lõikemeetodiga *ekvivalentse paindemomendi epüüri saab koostada kolmanda tugevusteooria järgi valemiga:
8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgedel, suurimad väändepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgede keskel
8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides? ( Eelmine joonis); *O1-ristlõike nurk, kus on suurimad samamärgilised (+ või -) paindepinge väärtused
*O2-punkt, kus on suurim paindepinge väärtus
ja suurim väändepinge väärtus
(muud pinged puuduvad); *O3-punkt, kus on suurim paindepinge väärtus
ja suurim väändepinge väärtus (muud pinged puuduvad).
8.40. Määratlege varda tugevustingimus painde ja väände koosmõjul?