MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Keskpeainertsmomendid A- B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 2 Keskpeainertsimomendid Liitkujund koosneb mitmest lihtkujunditest. Leida pinnakeskme ja keskpeainertsimomendid. a=7 cm b=9 cm Leian ristlõike pinnakeskme Kuna liitkujund on sümmeetriline, siis pinnakese asub sümmeetriateljel, ehk xc = 0. Kujundi staatilise momendi Sx abil leian
negatiivsed, kui ka võrdsed 0-ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes staatiliste momentide väärtused S = 0, ongi kujundi pinnakese. 2.7. Mis on lihtkujund? Lihtkujund on kujund, mille pinnakeskme asukoht on teada, pindala on hõlpsasti 1 arvutatav ja pindintegraalid on hõlpsasti arvtutatavad. 2.8. Mis on liitkujund? Liitkujund on kujund, mille pinnakeskme asukoht ei ole teada, pindala ja pindintegraalide arvutamine on keerukas ja teda saab jaotada lihtkujunditeks. 2.9. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? Kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.). Leida nende kujundite inertsimomendid, seejärel need kokku liita ja saab osakujundite inertsimomentide summa, sama telje suhtes. 2.10. Mis on kujundi peainertsimomendid?
S z = y C A kus: yC ja zC lihtkujundi pinnakeskme koordinaadid (mingis teljestikus), [m]; A lihtkujundi pindala, [m2]. 5.3.3. Liitkujundi pinnakeskme asukoht pinnakeskme asukoht ei ole teada pindala ei ole hõlpsasti arvutatav Liitkujund = kujund, mille pindintegraalide arvutamine on keerukas saab jaotada lihtkujunditeks Liitkujund koosneb lihtkujunditest (Joon. 5.7): · liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks: A = A1 ± A2 ± A3 ± K · liitkujundi staatilise momendi avaldis yz-teljestikus tuleb:
S z = y C A kus: yC ja zC lihtkujundi pinnakeskme koordinaadid (mingis teljestikus), [m]; A lihtkujundi pindala, [m2]. 5.3.3. Liitkujundi pinnakeskme asukoht pinnakeskme asukoht ei ole teada pindala ei ole hõlpsasti arvutatav Liitkujund = kujund, mille pindintegraalide arvutamine on keerukas saab jaotada lihtkujunditeks Liitkujund koosneb lihtkujunditest (Joon. 5.7): · liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks: A = A1 ± A2 ± A3 ± K · liitkujundi staatilise momendi avaldis yz-teljestikus tuleb:
teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5.5) ning need väärtused võivad olla nii positiivsed, negatiivsed, kui ka võrdsed 0-ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes staatiliste momentide väärtused S = 0, ongi kujundi pinnakese. 5.10. Mis on lihtkujund? kujund, mille: * pinnakeskme asukoht on teada * pindala on hõlpsasti arvutatav * pindintegraalid on hõlpsasti arvutatavad. ring, rõngas, ristkülik, ruut, kolmnurk, jne. 5.11. Mis on liitkujund? kujund, mille: *pinnakeskme asukoht ei ole teada * pindala ei ole hõlpsasti arvutatav * pindintegraalide arvutamine on keerukas * saab jaotada lihtkujunditeks 5.12. Kuidas avalduvad liitkujundi pinnamomendid osakujundite pinnamomentide kaudu? liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks: A= 1±2 ±... liitkujundi staatilise momendi avaldis yz-teljestikus tuleb: 5.13. Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes?
5.5) ning need väärtused võivad olla nii positiivsed, negatiivsed, kui ka võrdsed 0ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes staatiliste momentide väärtused S = 0, ongi kujundi pinnakese. Iga sümmeetriatelje suhtes S = 0. 3.8 Mis on lihtkujund? Lihtkujund (ring, rõngas, ristkülik, ruut, kolmnurk jne) on kujund, mille pindintegraalid on hõlpsasti arvutatavad, pindala on hõlpsasti arvutatav ning pinnakeskme asukoht on teada. 3.9 Mis on liitkujund? Liitkujund on kujund, mille pinnakeskme asukoht ei ole teada, pindintegraalide arvutamine on keerukas, pindala ei ole hõlpsasti arvutatav ning saab jaotada lihtkujunditeks. 3.10 Kuidas avalduvad liitkujundi pinnamomendid osakujundite pinnamomentide kaudu? Liitkujundi staatiline moment (mingi telje suhtes) on võrdne osakujundite staatiliste momentide summaga (sama telje suhtes) 3.11 Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes?
bk, cm 40 L, cm 600 Ristlõike pindala, cm2 6119 Ristlõike ümbermõõt, cm 377 Ruumala, m3 3,67 Täispindala, m2 23,82 Joonestamine VBA programmi abil. hk= Muutke mõõtmeid ja vaadake kuidas muutub joonis. bk= b= h= Harjutus. Tehke omal valikul mingi liitkujund n. maja (ilusam kui toodud näide) m kui toodud näide) Näide. Inimese klassimudeli fragment Inimene 2 2 Pea Keha Käsi Jalg 2 Silm Vasak Parem 2 Kõrv Suu Nina Tehke pildi järgi Wordi Harjutus. Wordi dokumendi skeem dokumendi skeem Võrdluseks
paindemomendi epüürid ühtlase 5.8. Mis on kujundi pinnakese? joonkoormuse mõjualas? 5.9. Kuidas saab määrata kujundi 6.20. Kuidas saab paindemomendi epüüri abil pinnakeskme asukoha? hinnata varda painde iseloomu? 5.10. Mis on lihtkujund? 6.21. Kuidas on omavahel seotud joonkoormuse ja 5.11. Mis on liitkujund? sellele vastavate põikjõu ja paindemomendi 5.12. Kuidas avalduvad liitkujundi funktsioonid? pinnamomendid osakujundite 6.22. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili pinnamomentide kaudu? võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik 5.13. Kuidas on seotud sama kujundi ristlõige)?
annaabi.ee 
