arvutamine käib vastavalt valemile 6. Max σ = σ1 = σ0 + τ0 Min σ = σ2 = σ0 – τ0 Valem 6 Pinnad, millel mõjuvad peapinged nimetatakse peapindadeks ja peapindade normaalide sihte pinguse peasihtideks. Peapingete abil on võimalik määrata teiste kaldpindade hulgast need pinnad, kus mõjuvad maksimaalsed ja inimaalsed normaalpinged. Pingused saab liigitada kolmeks: joonpingus, tasandpingus ja ruumpingus. Joonpingus esineb siis, kui koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui Valem 7 Üldistatud Hooke'i seadus peapingetes detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget, tasandpinguse korral esinevad vääne ja paine
; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge?
Ohtlikud punktid paindel joonis 11. Ohtlikud punktid väändel Ristlõike ohtlikud punktid: |M | T τ max = O1: σ max = W ning W0 |M | T |σ min|= W τ max = O2: ning W0 4.2 Ümarristlõike ohtlike punktide võrdpinge Joonis 12. Ümarristlõike puntide tasandpingus 3 πD W 0= 16 3 πD W= 32 Tasandpingus taandatakse võrdohtlikuks joonpinguks. III √ 2 Suurima nihkepinge tugevuskriteerium: σ Ekv = ( σ x −σ y ) + 4 τ xy 2
kolm ristuvat peapinda (peapindade kolmikuid võib olla rohkem või lõpmatult palju) 1, 2 ja 3 nii, et: 1 2 3 ON TEADA, ET: Kaks peapinget on alati ekstreemsed normaalpinged (algebraliselt suurim ja vähim) antud punktis ( > 0 max tõmme, < 0 max surve) 7.2.3. Tasandpingus Tasandpingus (kahemõõtmeline pingus) = detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget (Joon. 7.6) Tasandpingusteks on puhas vääne ja paine. Üldine analüüs on järgnevalt toodud tasapinnalise painde näitel. PROBLEEM: Teada on koormatud varda punktis K ristlõikepinna pinged; Vaja on selle punkti K suurimate pingete (peapingete 1 ja 2 ning
; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind?
ReH jt. on määratud katseliselt vaid joonpinguse pingeid tõmbeteimidega (joonpingus) (tegelik pinge lubatav pinge) Detaili koormusolukorrale vastav Tegeliku pinguse jaoks tuleb arvutada tegelik pingus on (üldjuhul) sellele ohtlikkuselt vastava tasandpingus või ruumpingus joonpinguse pinge ehk ekvivalentpinge Priit Põdra, 2004 132 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS PROBLEEM: Teada on (materjalide tõmbeteimidest) tugevustingimused joonpinguste jaoks (pikkel ja puhtal paindel [])
6.30. Kus paiknevad painutatud detaili 7.18. Mis on peapinge? ristlõike ohtlikud punktid? 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingi 6.31. Kus mõjub painutatud detailis punktis ja kuidas nad paiknevad? tõmbepinge, kus mõjub survepinge? 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 6.32. Millistel juhtudel on painde korral 7.21. Mis on tasandpingus? ristlõike suurim survepinge ja suurim 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima tõmbepinge võrdse arvväärtusega? nihkepingega sisepind peapindade suhtes? 6.33. Millistel juhtudel on painde korral 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? ristlõike suurim survepinge ja suurim 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? tõmbepinge erinevate arvväärtustega
c. Ohtliku punkti tugevusarvutus – selgitatakse pinguse iseloom valitud punktis, seejärel taotletakse punkti tugevustingimuse rahuldamist. Nulljoonest kaugemates kihtides on joonpingus. Varda arvutamisel esineb kolm tugevustingimuse kuju: 1. Joonpingus – konstruktsioonis esinevad peapinged ei tohi ületada lubatavat pinget 2. Tasandpingus – 3. Nihkepingus – tasandpinguse erijuhtum. Tugevusarvutus pikijõule – eeldame, et varda ohtlikus ristlõikes esineb ainult pikijõud N, muus sisejõud kas puuduvad või on väikesed. Selle lõike mis tahes punktis esinev pinge on peapinge ja seejuures ainus nullist erinev pinge. Seega on ristlõike kõik punktid joonpinguses ja ristlõike tugevus tagatud. 1. Sisejõudude leidmine – arvutusskeem 2
märki) on 1, vähim peapinge on 3. 1 1 1 3 2 2 2 2 3 38 1 1 1 Ruumpingus Tasandpingus Joonpingus Mitmesuguseid pingusi liigitatakse tavaliselt olenevalt mõjuvate peapingete arvust. Kui nullist erinevad kõik kolm peapinget, siis pingust nimetatakse ruumpinguseks. Kui nulliga võrdub üks peapingetest, siis räägitakse tasandpingusest. Kui nulliga võrdub kaks peapingetest, siis on tegemist joonpingusega. Sisejõudude ja –pingete ilmekaks illustreerimiseks kasutatakse epüüre – graafilisi kujutisi,
annaabi.ee 
