MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Varrastarindi tugevusarvutus pikkele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 05.01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross: piirjõud , Trossi läbimõõt on
1. Detaili joonis: Andmed: D = 50 mm d = 16 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Detaili pikisisejõu epüür: 3. Detaili ristlõike pindala epüür A = *r2 A1= *252- *82= 1762,4 mm2 A2= *26,8752- *82 = 2068,0 mm2 A3= *28,752- *82 = 2395,7 mm2 A4= *30,6252- *82 = 2745,4 mm2 A5= *32,52- *82 = 3117,2 mm2 AI= AG = * 252 = 1963,5mm2 4. Detaili pikkepinge epüür: 5. Tugevustingimus ja suurim lubatud jõud. Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontrol...
1. Arvutusskeem. [S]=2 Materjal- Teras S235 Joonis mõõtkavas 1:2 Leida koormusparameetri F suurim lubatav väärtus! 2. Detaili pikisisejõu epüür. Kasutasin epüüri tegemiseks astmemeetodit. Iga piki- punkt-jõud avaldub epüüril astmena. N on siis F-e tasakaalustav jõud, kuna süsteem peab olema siiski tasakaalus. ...
1. Varrastarindi skeem valitud mõõtkavas. Mõõtkavas 1:20 Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d ja koormuse F suurim lubatav väärtus. 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F. LÕIGE Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2. Arvutan terastrossi koormuse F suurima lubatud väärtuse Terastrossile on ilmselt ohutu, kui Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Le...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile.
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile.
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varda tugevusarvutus pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 07.10.2020 Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on
Tugevusõpetuse esimene kodutöö, teemaks PIKE. Hinne 4
F F F F Joonis 4.13 Lihtsustus = detailidevahelist hõõrdejõudu ei arvestata Neetliite kvaliteet = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.4.2.2. Neetliite tugevus lõikel ja muljumisel Tugevuse piirseisundis töötavad neetliite (Joon. 4.14) needid (ja ka mõnede poltliidete poldid) ühtlaselt lõikele ja ühtlaselt muljumisele (kõik needid on koormatud ühetaoliselt): Priit Põdra, 2004
F F F F Joonis 4.13 Lihtsustus = detailidevahelist hõõrdejõudu ei arvestata Neetliite kvaliteet = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.4.2.2. Neetliite tugevus lõikel ja muljumisel Tugevuse piirseisundis töötavad neetliite (Joon. 4.14) needid (ja ka mõnede poltliidete poldid) ühtlaselt lõikele ja ühtlaselt muljumisele (kõik needid on koormatud ühetaoliselt): Priit Põdra, 2004
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest
Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! = kontaktis olevate materjalide lubatavatest muljumispingetest vähim 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast kvaliteetne neetliide! = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.17. Miks on neetliite tugevusarvutuses tähtis neediava läbimõõt (mitte needi oma)? Neetimisel neet täidab neediava 4.18. Kuidas mõjutab needitud detailide vaheline hõõrdejõud neetliite tugevust? Takistab detailide liikumist 4.19. Miks on piiratud lõikava koormuse sihis ühte ritta paigutatavate neetide lubatud arv? Tead 4.20
kahe paindemomendi ja pikijõu koosmõju detaili ristlõikes 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on ekstsentrilise pikke korral materjali sisepunktides?*** 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral? sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki
kahe paindemomendi ja pikijõu koosmõju detaili ristlõikes 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on ekstsentrilise pikke korral materjali sisepunktides?*** 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral? sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki
Tugevustingimus on täidetud 70 kordselt ja ilmselgelt pole nii suurt varutegurit tarvis ,kuid eesmärgiks oli kronstein konstrueerina ühtse tükina nii, et kronsteini korpus oleks viimane asi mis puruneks kuna remontimiseks oleks tarvis keevitusaparaati, ning kvalifitseeritud keevitajat, et asi parandada. 11 Kronsteini kinnituspoltide arvutus Poltide tugevusarvutus pikkele Kronsteini tagumise plaadi aukude paigutamisel lähtusni sellest ,et auke oleks võimalikult vähe ning sellest, et plokiratta monteerimisel ei peaks jälgima kumba pidi see seinale pannakse. Sellega seoses peavad augud paigutuma sümmeetriliselt plokiratta tsentri suhtes. Kronsteini seina külge kinnituseks kasutan M10 polte. Poldi ristlõike pindala valem kus d- on poldi diameeter. Sele 11. On toodud skeem kronsteini tagumisele seinale mõjuvate reaktsiooni jõudude kohta
Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad? Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. Kuidas liigitatakse keevisliiteid liidetavate detailide vastastikuse asendi järgi (teha skitse). Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliidet? Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti?
Zk=F1*1 + F2* 2+ ... +Fi*i F1, Fi - koondatud jõud ja 1, i - vastavate jõudude all olevad ordinaadid mõjujoonel. 11. Varraskonstruktsiooni liigitamisel võetakse arvesse järgmisi varrassüsteemi omadusi: lk 79 1. varda telgjoone kuju kas konstruktsioon on valmistatud sirgetest või kõveratest varrastest või kasutatakse mõlemaid, s.t tegemist on segasüsteemiga. 2. varda tööseisundit näiteks, sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad pikkele, nimetatakse sõrestikskeemiks. Sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad liitööseisundis, nimetatakse raamskeemiks. 3. varraskonstruktsiooni toesidemete arvu 4. liigendite arvu kahe liigendiga, kolme liigendiga ja liigenditeta raamskeem. 12. Varrastest koosneva arvutusskeemi vabadusastmete arv. Esitada valem w=m*k-r-t ja selgitada muutujate tähendust. A.Lahe valem 3.5, lk 83
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ekstsentrilise pikke korral? ANALÜÜS 8.10. Mis on ristlõike tuum? 7.1. Mis on detaili tööseisund? 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja ühemärgiline (lisaks pikkele)? peamomendi kõik võimalikud 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke projektsioonid kesk-peateljestikus! nulljoon ristlõikepinda? 7.3. Mis on liht-tööseisund? 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke 7.4. Mis on liit-tööseisund? tugevustingimus! 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? 8.14
· kahepoolse V-õmblusega ehk X-õmblusega Priit Põdra 4. Ainesliited 13 PÕKKliid t arvutus PÕKKliidete t staatilisel t tili l koormusel k l PIKKELE töötav põkkliide Keevisõmbluse Keevisõmbluse pikijõud (keevitustuselektroodi) L PIKKE tugevustingimus voolepiir pikkel y,y K
Priit Põdra, 2004 28 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL kus: S tegelik varutegur; max, max vardas tekkiv suurim pinge (normaalpinge või nihkepinge), [Pa]. 2.6.3. Tugevusarvutus pikkele. Näited Eesmärk: Kõigis detaili punktides peavad tugevustingimused olema täidetud Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget Pikijõuga F koormatud ühtlase sirge varda (Joon. 2.19) tugevusanalüüs tuleneb pikke tugevustingimusest, millest avaldatakse antud ülesandes otsitav parameeter. NB
109. Vastakliited ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega (T) 110. Nürkliited üks detaili serv on liidetud teise servaga (L) 4. Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). 111. 5. Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). 112. 6. Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? 113. 7. Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? 114. 115. 8. Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? 116. 9. Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? 117. 10. Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliide? 118. 11. Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid
Lahtivõetavaid liiteid (keermes-, liist-, hammas- jm liiteid) võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendusdetaile purustamata. Mittelahtivõetavad liiteid ( neet-, keevis-, liim- jt liiteid) saab lahutada ainult ühenduselementide (needid, keevisliited) purustamise teel. 2. Keevisliidete elementaararvutus: põkk-,katte- ja vastakliide. Põkkõmblused purunevad normaal- ning nurkõmblused (katte- ja vastakliited) tangensiaalpingeist. *Pikkele töötavate liidete arvutus: , kus -lubatavad pinged õmblustes, l-õmbluse pikkus. *Lõikele töötava põkkõmbluse arvutus: *Vastakliite arvutuse põhimõte: Vastakliites tekib lõikepinge jõududest Fa ja Fq. Fq tekitab õmbluses paindemomendi T=Fq*h Summaarsed nihkepinged õmbluses siis: 3.Punktkeevisliite arvutus. Liite tugevus sõltub keevispunkti läbimõõdust. Lõiketingimus:
annaabi.ee 
