Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tugevusõpetus II kontrolltöö 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on detaili tööseisund?
  • Mis on liht-tööseisund?
  • Mis on liit-tööseisund?
  • Millistel tingimustel tekib puhas paine?
  • Millistel tingimustel tekib puhas lõige?
  • Mis on liitpingus?
  • Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?
  • Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht?
  • Mis on pingeteooria?
  • Mis on peapinge?
  • Kuids peapingeid tähistatakse?
  • Mis on tasandpingus?
  • Kuidas paikne joonpinguse peapind?
  • Kuidas arvutatakse pikke peapinge?
  • Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge?
  • Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge?
  • Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge?
  • Mis on ruumpingus?
  • Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse?
  • Mis on vildakpaine?
  • Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid?
  • Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid?
  • Mis on ekstsentriline pike?
  • Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral?
  • Mis on ristlõike tuum?
  • Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?
  • Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümarristlõike ohtlikud punktid?
  • Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõike pinnakeset?
  • Millistes pingeoludes on tugevusteooriad tarvilikud?
  • Mis tingib tugevusteooriate vajaduse?
  • Mis on tugevusteooria?
  • Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria?
  • Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria?
  • Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria?
  • Millisel hüpoteesil põhineb neljas tugevusteooria?
  • Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse metallide puhul?
  • Millal on vajalik tugevusarvutus põikpaindele?
  • Mis on pingete kontsentratsioon?
  • Mis on pingekontsentraator?
  • Mis on pinge kontsentratsioonitegurid?
  • Milles seisneb materjali väsimine?
  • Millest tekivad vahelduvpinged?
  • Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel?
  • Mis on sümmeetriline pingetsükkel?
  • Mis on ühepoolne pingetsükkel?
  • Mis on materjali väsimustugevus?
  • Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir?
  • Milleks vajatakse piirpingediagramme?
  • Mis on detaili väsimuspiir?
  • Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri?
  • Mida näitab mastaabitegur väsimuse korral?
  • Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur?
  • Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta?
  • Mida näitab väsimusvarutegur?
Tugevusõpetus II kontrolltöö 1 #1 Tugevusõpetus II kontrolltöö 1 #2 Tugevusõpetus II kontrolltöö 1 #3 Tugevusõpetus II kontrolltöö 1 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 289 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stockmann Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus II kontrolltöö 1

7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked p�

Tugevusõpetus ii
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus I Kontrolltöö 3

5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasap

Tugevusõpetus i
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetuse teine kontrolltöö

MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused - 2 1. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 1.1. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt. Lõikavaks koormuseks nimetatakse varda teljega risti mõjuvat põikkoormust. 1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumis

Tugevusõpetus
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus II 2 KT teooria

13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? Stabiilne-, indiferentne- ja labiilne seisund. 13.2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon

Tugevusõpetus ii
thumbnail
6
docx

Tugevusõpetus 1 kodutöö

1. Algandmed ja ülesande püstitus Andmed: D = 50 mm d = 19 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Varda sisejõudude analüüs Lõige 1 Tasakaalus süsteemist mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus. Järelikult ma saan eraldi vaadata mingit osa vardast. Valin lõike 1 alumise osa. Lõikepinna sisejõudusid saab käsitleda sisejõududena, milleks on joonisel NI. Lõike 1 tasakaalutingimusest tulenevalt saan kirjutada: Sisejõud NI = F (+) on konstantne ja tõmbejõud lõigul BC, kui XLI = (0 ... 0,1) m. Lõige 2 Uurin lõike 2 alumist poolt. Lõike 2 tasakaalutingimusest saan kirjutada: Järelikult on sisejõud NII = F (-) konstantne ja survejõud lõigul CH, kui XLI = (0,1 ... 0,4) m. Kogu varda sisejõud on nüüd teada. 3. Pikijõu epüür Varras on pikkusel BC tõmmatud ja lõigul CH surutud. Varras

Tugevusõpetus i
thumbnail
2
doc

Tugevusõpetuse I kt

MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused -1 1. Mis on materjali tugevus? Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). 2. Mis on materjali jäikus? Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevuspiir? tugevuspiir Rm, see on

Materjaliõpetus
thumbnail
4
docx

Tugevusõpetus 1

Konstruktsioonide elemendid taluvad töös mitmesuguseid koormusi ja siit tulenevad nõuded: 1. olema tugevad ­ taluma purunemata koormusi; 2. olema jäigad ­ töötama liigselt deformeerumata; 3. olema stabiilsed ­ töötama stabiilses tasakaalus olevana; 4. olema ökonoomsed ­ küllaldase tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse korral väike materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame pidevuse hüpoteesi (kontiinium), siis loobume iga osakese poolt arendatavate jõudude individuaalsest uurimisest ja loeme konstruktsiooni elemendi suvalises lõikes mõjuvad lisajõud pidevalt jaotatuks. Välisjõudude rakendamisel konstruktsiooni mis tahes mõtteliste osade vahel tekkiva jõu jaotuse intensiivsust nimetatakse pingeks, kogu eralduspinnal mõjuva

Tugevusõpetus
thumbnail
7
pdf

Kordamis küsimused 1 ja 2

Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detaili töövõimet?

Tugevusõpetus



Lisainfo

7.1. Mis on detaili tööseisund?= detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus!*pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede.7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks7.4. Mis on liit-tööseisund?detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid?*tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos?sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides 8.1. Mis on vildakpaine?sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid?on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon?Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon15.2. Nimetage olulisemad pingetekontsentratsiooni allikad!Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused.15.3. Mis on pingekontsentraator?varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid;15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid?Aste, soon, ava, pinnakonarused

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun