pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7
pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad
punkti pingeseisund: mõjuvad erinevates suundades (nende arv on lõpmatu) Ühtlane pingus: = varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad (homogeenne) kogu varda ulatuses võrdsed pinged Pingused jagunevad keerukuse järgi: Pinguse peasiht = pinguse peapinge siht · joonpingused; · liitpingused, mis omakorda tasandpingused, jagunevad: ruumpingused. = seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti Pingeteooria läbivatel (erinevatel) kaldpindadel
24.Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõ...
Vastus: Nurgiku kandevõime on 1700N. 8.3. Liitpinguse tugevusanalüüs 8.3.1. Liitpinguse ekvivalentpinge Materjali tugevusomadused Rm, Tugevustingimus saab võrrelda ReH jt. on määratud katseliselt vaid joonpinguse pingeid tõmbeteimidega (joonpingus) (tegelik pinge lubatav pinge) Detaili koormusolukorrale vastav Tegeliku pinguse jaoks tuleb arvutada tegelik pingus on (üldjuhul) sellele ohtlikkuselt vastava tasandpingus või ruumpingus joonpinguse pinge ehk ekvivalentpinge Priit Põdra, 2004 132 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS PROBLEEM:
Seda kriteeriumi ei saa kasutada habraste materjalide jaoks, sest teatavasti tõmbeproovikeha puruneb ristlõiget mööda, surveproovikeha aga kaldpragude moodustumisega. Liitpinguse korral suurimad nihkepinged leitakse valemiga: Tõmbel suurimad nihkepinge leitakse valemiga: Püstitatud hüpoteesi kohaselt on joonpingus võrdohtlik liitpingusega siis, kui mõlema pinguse suurimad nihkepinged on võrdsed. Võrdpinge leidmiseks tuleb võrdsustada kahe pinguse nihkepinged: III teooria võrdpinge: katseline kontroll on näidanud, et suurima nihkepinge kriteerium kirjeldab hästi plastsuse teket materjalides, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune (teras). Ei sobi habrastele materjalide puhul (malm). 2. Kujumuutuse energia kriteerium – piirseisund tekib sõltumatult pingusest siis, kui kujumuutusega seotud deformatsioonienergia tihedus saavutab mingi iseloomuliku väärtuse.
teiseks punktiks on pinguti. Pingutamiseks pööratakse generaatorit ümber kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis. Rihma pingust tuleb aegajalt kontrollida. Kui pingus ei ole õige, võib rihm hakata libisema. Libisev rihm põhjustab elektrisüsteemis pinge vähenemise alla normi st alla 14 V või 28 V ja siis ei toimu enam aku laadimist. Kiilrihma pinguse määramiseks mõjutatakse rihma jõuga F ja mõõdetakse rihma läbipaine I. Jõu suuruse ja läbipaine andmed saab antud masina andmete kataloogist. Mitmekiilulise rihma libisemine kõrvaldatakse rihma ja pingutusrulliku vahetusega. Masinate elektrisüsteemides kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see generaator on generaatoritest üldiselt kõige kergem ja töökindlam.
13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike nulljoon (kui muud sisejõud ristlõike asukoht? puuduvad)? 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses varda 6.28. Miks tuleb painutatud varda tugevust ristlõike ohtliku punkti asukoht? analüüsida just kesk-peatasandites? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! 6.29. Missuguse kujuga on ristlõike 7.16. Mis on pingeteooria? paindepinge epüür? 7.17. Mis on peapind? 6.30. Kus paiknevad painutatud detaili 7.18. Mis on peapinge? ristlõike ohtlikud punktid? 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingi 6.31. Kus mõjub painutatud detailis punktis ja kuidas nad paiknevad?
Joonis 5. Peapingeks nimetame Joonis 3 peapinnal mõjuvat Elementaarristtahukas ekstremaalset normaalpinget, mida tähistame vastavalt sigma 1 ja sigma 2 ning arvutamine käib vastavalt valemile 6. Max σ = σ1 = σ0 + τ0 Min σ = σ2 = σ0 – τ0 Valem 6 Pinnad, millel mõjuvad peapinged nimetatakse peapindadeks ja peapindade normaalide sihte pinguse peasihtideks. Peapingete abil on võimalik määrata teiste kaldpindade hulgast need pinnad, kus mõjuvad maksimaalsed ja inimaalsed normaalpinged. Pingused saab liigitada kolmeks: joonpingus, tasandpingus ja ruumpingus. Joonpingus esineb siis, kui koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui Valem 7 Üldistatud Hooke'i seadus
Mõõtesüsteemi järgi · meeterkeere · tollkeere Levinuimad keermestatud detailid · polt · mutter · kruvi · tikkpolt Keermelukud Vibratsioonile, löökidele ja vahelduvale joule alluvates liidetes võivad mutrid iseenesest lahti tulla. Selle vältimiseks on välja töötatud palju konstruktiivseid variante, millest kõige laialdasemalt kasutatakse kolme: · Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. · Poldi ja mutri jäik kinnitamine splindi või traadiga. · Mutri jäik ühendamine detailiga spetsiaalse seibi, plaadi või muu sarnasega. Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris Poltide pingutamisel tekitatakse võtmega pöördemoment Mp = PtL, kus L on mutrivõtme pideme pikkus ja Pt pidemele mõjuv jõud. Pingutusmomendi tasakaalustavad keermes
2 ( ) ( ) S F 2 SF Pinguse ohtlikust väsimusele nendel eeldustel näitab pinguse tegelik väsimusvarutegur: 1. Arvutatakse normaalpinge tegeliku väsimusvaruteguri S F väärtus; 2. Arvutatakse nihkepinge tegeliku väsimusvaruteguri S F väärtus; S F S F 3. Tasandpinguse tegelik väsimusvarutegur: SF = .
ruumalaühika kohta on mõlemas pingeseisundis ühesugune. 20. Mohr'i tugevusteooria. Rajatud katsetulemuste põhjal, puuduseks see, et see teooria ei võta arvesse keskmise peapinge mõju tugevusele, tänapäeval ulatuslikult kasutusel, sobib nii plastsete kui ka habraste materjalide tugevuse hindamiseks. 21. Üldistatud Hooke'i seadus. määratakse kindlaks normaalpingete ja nende mõju sihilise joondeformatsioonide vahelise seose mis tahes pinguse korral.Vaadeldakse lõpmata väikest elementaarkuupi,mille tahkudel mõjuvad tõmbepinged. 22. Surutud varraste stabiilsus. kui varrast mingi põikjõuga pisut kallutada ja seejäral põikjõud eemalda,siis väikese survejõu korral võtab varras uuesti sirgjoonelise asendi.Varras on stabiilne.
Kahepoolse rummuga ketirattad Topeltketirattad 13. Milliste tunnuste alusel võib liigidata kettülekandeid? Keti tüübi järgi (rullkettülekanne, pukskettülekanne, hammaskettülekanne) Keti ridade arvu järgi(üherealised, mitmerealised) Veetavate ketirataste arvu järgi(ühe veetava ketirattaga, mitme veetava ketirattaga) Ketirataste telgi ühendava sirge asendi järgi(horisontaal, vertikaal, kaldkettülekanded) Keti pinguse reguleerimisviisi järgi(ketirataste telgede vahe muutmisega, pingutusketirattaga) 14. Kirjeldada rullketi tööprotsessi ülekandes. Keti kõik lülid järjestikku hambuvad ketirataste hammastega. Nn ”hulknurgaefekti” tõttu toimub keti vedava haru pidev võnkumine ja keti kiiruse muutus( effekt on seda suurem, mida väiksem on ketiratta hammaste arv). Ketilüli haakub ketirattaga sirgel,
reguleerimistsükkel on väiksemate hälvetega, st siirdeprotsess on sumbuv ja staatiline karakteristik on paralleelne abstsissteljega st. astaatiline. Regulaatorite seadistamine etteantud pöörlemissagedusele toimub seadistamissektori 1 abil, millega saab muuta seadevedru pingust. Servomootori aega seadistatakse drosselklapi 9 abil. 2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus.
Siit määratakse lihtsa teimi põhjal; Aõ h + Wõ . fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria sõltumata pinguse iseloomust Keermesliide ja selle iseloomustus. tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku Peamise lahtivõetava liite -- keermesliite -- tunnus on keermestatud elementide piirväärtuse (max= lim). Tugevus on tagatud, kui max<= [] kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile:
Saagide valmendamine tööks Tänapäeval on saed pakendatud nii, et teraplaat ja kett ei ole kinnitatud sae külge. Kõigepealt tuleb saeplaat ja kett külge panna. Saeplaadi külgepanekuks tuleb eemaldada sidurikaitse. Selleks keerata lahti sidurikaitse mutrid. Saeplaat panna poltidele. Panna saekett vedavale tähtrattale ja saeplaadi juhtsoonde nii, et lõikehammaste teravikud oleksid plaadi alumisel poolel suunatud mootori poole. Sidurikaitse kohale asetamisel on vaja jälgida, et saeketi pinguse reguleerkruvi nihkur läheks saeplaadi vastavasse avasse. Tuleb vaadata, et saeplaadis olev saeketi õlituse ava oleks puhas. Keerata külge sidurikaitse mutrid neid lõplikult pingutamata. Seejärel keerata kruvikeerajaga ketipingutuse reguleerkruvi ja pingutada nii, et alumine ketiharu liibuks tihedalt vastu saeplaati, kuid käega tõmmates annaks vabalt plaadil liikuma. Pärast seda keerata mutrid lõpuni kinni. Tankida kütusepaak kütusega
tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte rühma: kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus määratakse lihtsa teimi põhjal; fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: 1. III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria – sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku piirväärtuse (τmax= τlim). Tugevus on tagatud, kui τmax<= [τ] 2. IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia 34. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. 35. Väändepinge. T Tugevustingimus väändel. Wp 36. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine.
Tähtratas (veoratas) kerib temale rakendatud jõu mõjul roomikut tugirullide alla. Tähtratas on valmistatud hambulise või hammasvööga pöiana ja on lindiga tapphambumises. Roomiku ja pinnase vahel tekib veojõud, mis sunnib tugirulle mööda linte veerema. Kanderullid vähendavad roomiku läbiripet ja ei lase teda kõrvale veereda. Juhtratas koos vedruga võimaldab roomiku kujul muutuda takistuse ületamisel. Juhtratas on ühenduses pingutusseadisega. Pingutusseadis on vajalik roomiku pinguse taastamiseks, sest lülide kulumise tõttu muutub roomik pikemaks. Reguleerimisviisilt eristatakse mehhaanilisi ja hüdraulilisi pingutusseadiseid. Kasutatakse vänt- (b) või liugpingutusseadist (a). Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile.
põlvhoova rull 2. Pärast seda, liigutades põlvhooba 3 edasi-tagasi, kontrollitakse lõtku rulli ja sektori vahel. Kui see on suur, tuleb reguleerkruvi 4 keerata sissepoole, et lõtk oleks 0,1... 0,3 mm. Lõtku tuleb kontrollida rulli mit- mes asendis, pöörates selleks rulli sõrmedega. Seejärel kaetakse sektor ja rull kergelt õliga ning paigaldatakse karteri kaas. Lõpuks reguleeritakse lingi käik 5... 10 mm piiridesse trossi ümbrise tugikruvi abil. Peaülekande keti pinguse reguleerimine. Keti pingust mõjutab ühelt poolt tagumise õõtshargi asend, kuna hargi õõtsumistelg ei lange vedava ketiratta teljega kokku. Tei- selt poolt ei ole keti pingus kögu pikkuses ühesugune, kuna ta venib ebaühtlaselt. Seetõttu tuleb keti pingust kontrollida nii koormamata kui ka koormatud (juht + kaassõitja) tagaratta korral ja ketirataste eri asendites, milleks aeg-ajalt pööratakse tagaratast
koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
