Tugevusõpetus I (7)

1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud tooted (masinad, seadmed , aparaadid jm. konstruktsioonid ) peavad töötama ohutult ja tõrgeteta ( purunemine , deformatsioonid , kulumine , jne.)
1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria , materjal, koormused
1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus?* Staatika = füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad
1.4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? *määrata, kuidas detaili geomeetria ja materjali füüsikalised omadused mõjutavad selle detaili käitumist tööolukorras
1.5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine, Tugevus- ja/või jäikuskontroll, Lubatava koormuse leidmine
1.6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad , plaadid, massiivkehad
1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast!
Varras . üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur:
Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid:
• sirge varras; • murdjooneline varras; • kõver varras.
Varda ristlõikepind = varda tasandiline lõige risti teljega : • ühtlane varras; • muutuva ristlõikepinnaga varras.
1.8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused?
• Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt;
• Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või –koormused) tugede ja konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu- (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata süsteem) tingimustest.
1.9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? elementide omakaal , inertsijõud, teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid
1.10. Kirjeldage staatilist koormust! : *ajas muutumatu või aeglaselt muutuv
1.11. Kirjeldage dünaamilist koormust!: *muutub ajas kiiresti
1.12. Milleks on vaja koormusi taandada? *Vaja on tegelikke koormusi maksimaalselt taandada joon- ja/või üksikkoormusteks (s.t. lihtsustada, et hõlbustada arvutusi).
1.13. Milles seisneb Saint-Venant’i printsiip? Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu koormusolukord koormuse rakendamise viisist.
1.14. Mis on materjali tugevus? detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi.
1.15. Mis on materjali jäikus? detaili võime vastu panna deformatsioonidele (kuju muutustele)
1.16. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? = katseliselt *tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; väändeteimiga saadakse väändediagramm;
1.17. Milles seisneb Hooke ’i seadus? Traadi pikenemine ∆l on materjali elastse käitumise piirides: • võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l; • pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A;
1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli olemus!: Elastsusmoodul E = võrdetegur, mis on arvuliselt võrdne pingega, kui ε = 1
1.19. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? Kui detaili elastsed deformatsioonid on algmõõtmetega võrreldes väikesed (∆l