10.2. Mis on suhteline väändenurk? 10.12. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui kõigi koormuste väärtusi vähendada kaks korda? = varda pikkusühiku kohta tulev väändenurk 10.13. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui läbimõõtu 10.3. Mille poolest erinevad pikkedeformatsioon ja väändedeformatsioon? suurendada kaks korda? Vaata Eelmised kaks 10.14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa käsitleda klassikalise 10.4. Mis on materjali nihkemoodul? tugevusõpetuse seisukohast? 10.5. Mis on detaili väändejäikus? 10.15. Mida näitab väändenurga epüür? 10.6
*Hõõrdejõud oleneb : 1. kokkupuute pindade iseloomust 2. elektromagneetilisest jõust 3. kokkupuute pindade materjalist ELASTUSJÕUD *Elastusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõud. Seda põhjustab aatomite ja molekulite vaheline elektromagneetilinejõud. *Deformeerimise liigid : tõmbedeformatsioon, survedeformatsioon, paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon. *deltax on pikkedeformatsioon. Pike rakendatakse teljesihilisi jõudusid. Deformeeriv jõud on keha sümmetrjatelje sihiline jõud (ntks silla alla vajumine) *paine- deformeeriv jõud on keha sümmetrjateljega. Vääne deformeerivad koos telje suhtes risti oleva jõuga. k on võrdetegur nim. defor. Suurus ja ühik on N/m NEWTONI III SEADUS *Seadus sõn: iga aktsioon põhjustab reaktsiooni ehk kaks keha mõjutavad teiseteist ühe ja
1. Mis on võlli väändenurk (pöördenurk 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas väändel)? tugevusteooria? 10.2. Mis on suhteline väändenurk? 8.30. Millisel hüpoteesil põhineb neljas 10.3. Mille poolest erinevad pikkedeformatsioon tugevusteooria? ja väändedeformatsioon? 8.31. Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse 10.4. Mis on materjali nihkemoodul? metallide puhul? 10.5. Mis on detaili väändejäikus? 8.32. Kumb annab konservatiivsema tulemuse,
5. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) 6. Milliseid deformatsioone käsitleb Tugevusõpetus? Klassikaline tugevusõpetus käsitleb vaid elastseid deformatsioone 7. Kirjeldage normaaldeformatsiooni! Pikideformatsioon = varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) (ka joondeformatsioon, normaaldeformatsioon, pikkedeformatsioon, lahknemine).Deformeerumine toimud varda telje sihis. 8. Millised on pikke tunnused? Varda tõmme ja surve Pike varda tööseisund, kus : · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte); · varda telg jääb sirgeks; · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega. 9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? Varda deformeerimisega paiknevad materjali osaksesd ringi -- pikkuse muutudes muutub ka ristlõike pindala (mõnikord ka kuju):
deformatsiooniolukorra pildi varda punktides. Varda deformatsiooni kui tervikut kirjeldatakse tema deformeerunud telje asendi kaudu ehk telje siiretega. Seega siirded arvetavad kogu varda deformatsiooni. Deformeerunud konstruktsiooni telje punktid võtavad uue asendi. Varda telje punktide asukohtade muut on siire, mida mõõdetakse telje algasendi suhtes. Siire on vektor, mis on suunatud punkti algasukohast lõppasukohta. Pikkedeformatsioon - varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) a. jõu F väärtuse suurenedes venib varras pikemaks (surve puhul läheb samaväärselt lühemaks) b. igale jõu F väärtusele vastab teatav pikenemine ehk pikideformatsioon ∆l c. jõu F vähenedes deformatsioon ∆l väheneb osaliselt või kaob täielikult d. varda pikkuse muutuse ∆l väärtus vastava koormuse F väärtuse mõjudes sõltub materjali
lineaarne (Hooke'i seadus). Tõmme varras pikeneb (l võrra) Surve varras lüheneb (l võrra) MÄRGIREEGEL: Pikenemine on positiivne (+) Lühenemine on negatiivne (-) Pikideformatsioon = varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) (ka joondeformatsioon, normaaldeformatsioon, pikkedeformatsioon, lahknemine) Varda tõmme ja surve = · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte); = Pike = · varda telg jääb sirgeks; varda tööseisund, kus (Joon. 2.2): · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega. 2.2.2. Põikdeformatsioon Varda deformeerimisega paiknevad materjali osaksesd ringi -- pikkuse muutudes muutub ka ristlõike pindala (mõnikord ka kuju):