rünkpilve all vee kohal Vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas Läbimõõt 100-600 m Tuulekiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes - kõigest 50-100 m/s Trombi liikumise tee pikkus mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini Kuidas ja miks tekib? Vesipüksid jagunevad tekke poolest kaheks: 1) mesotsüklonaalse tekkega vesipüks, mis on sama ohtlik kui klassikaline tornaado 2) mittemesotsüklonaalse tekkega vesipüksiga ei kaasne tavaliselt äikest ja sademeid, vesipüksid on lühiajalisema kestusega Vesipükside tekkimiseks peab õhumasside kihistus olema ebapüsiv, et saaks tekkida konvektsioon Vesipüksid Eestis Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi, Soome ja Pärnu lahel
Varases staadiumis tornaado Oklahoma osariigis USAs, 24.05.1973, NOAA. Tornaadode tugevust määratakse Fujita Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist kasutusele Laiendatud Fujita skaala(EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata, kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Vesipüks Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva. Tekib kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta endaga kaasa kõike, mis ta teele ette jääb. Vesipüks Florida lähistel Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesip%C3%BCks
äike · Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril, kui soe niiske õhk tõuseb maapinnalt ja läheb läbi pilve alumises osas oleva külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk hõõrdub vastu külmemat rasket õhku ja maakera pöörlemine paneb selle pöörlema,just samuti, nagu tekib veekeeris, kui vesi voolab mingist august alla. Tuulispask · Tuulispask kannab mitut nime: tuulispea, tuulepööris, tuulevood, isegi jäneseks kutsutakse teda. Vesipüks ehk pilvesammas · Kui tornaadi liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. · Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis, täna vee raskusele. · Vesipüks võib kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui vesipüks hakkab lõppema, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaadod Eestis
Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды õhutemperatuur kraad õhurõhk eluvhõbe ртуть sammas tuul jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода torm tormituul rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч tornaado vesipüks смерч tuulepuhang порыв ветра pagi шквал pärituul попутный ветер vastutuul встречный ветер külgtuul боковой ветер paktaaktuul пассат tihttuul бейдевинд tuule kiirus tuule tugevus pull nähtavus nähtavuse kaugus udu hajuma рассеиваться Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды eluvhõbe ртуть sammas jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч vesipüks смерч tuulepuhang по...
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
Vulkaanilised pursked võivad põhjustada ka tsunamisid nagu on kirjeldatud järgmistes osades Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tornaado peab puudutama otsaga maad Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.. Meil tuntud trombide nime all. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva (eeldus tsüklonaalse ehk tõusva õhusüsteemi tekkeks). Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid.
ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama otsaga maad. Meil tuntud trombide nime all. Saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad
Maa ja pilvevaheline kuni 20-25%. Otsib võimalikult lühikest teed pilvest maani, õhu suure elektritakistuse tõttu, tabades tavaliselt kõrgemaid objekte. Äikesega kaasnevad nähtused Pagi Äkiline tuule tugevnemine. Eestis u. 15-25m/s. Esineb ka tugevamaid pagisid Keravälk Tavavälgust pikem eluiga(kuni paar minutit). Kerajas või piklik, helendav ja liikuv Tornaado- Maapinna kohal paiknev tuulekeeris. Vesipüks Veekogude kohal paiknev tuulekeeris. Müristamine Kuum välgu sähvatus paisutab õhku, mille tagajärjel tekib lööklaine ehk müristamine Ei ole nii ohtlik kui välk. Äikesega kaasnevad ohud Tulekahjud Elektriseadmete kahjustumine Elusolenditele eluohtlik (põletushaavad, südame seiskumine,verevalumid jne) Ettevaatusabinõud Hoiduda eemale kõrgetest üksikutest puudest lagedal alal, kõrgetest
tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Jagunemine Tõelised tornaadod Tornaado-laadsed keerised Appi! Tõelised tornaadod Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks Tornaado-laadsed keerised Gustnado Tolmukeeris Tulekeeris Aurukeeris Lumekeeris Keeris Sagedamini esinevad Kesk-Ameerika piirkonda, kus esinevad tornaadod iga-aastaselt ning peamiselt kevadhooajal, nimetatakse " Tornado Alley "- ks. Tagajärjed Tornaadode tugevust määratakse Fujita-skaalal, kus kõige nõrgem on F-0 ja kõige tugevam F-5. Viimane võib isegi asfalti tee pealt ära viia. Mõned näited 1985.aastal tõstis tornaado New Yorgis
tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Kui tornaado liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril, kui soe niiske õhk tõuseb maapinnalt ja läheb läbi pilve alumises osas oleva külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk hõõrdub vastu külmemat rasket õhku ja maakera pöörlemine paneb selle pöörlema, just samuti, nagu tekib veekeeris, kui vesi voolab mingist august alla. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui äärtel. See tekitab lehtri või keerise, mis tegutseb nagu tohutu tolmuimeja ja imeb üles kõik, mis jääb tema teele
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
näiteks Katrina ja Ike http://www.youtube.com/watch?v=64ViIhXt9AU&fea http://www.youtube.com/watch?v=H9VpwmtnOZc TORNAADO Tornaado on intensiivne õhupööris See on kiiresti pöörlev õhu lehter Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti Jagunemine: tõelised tornaadod ja tornaado- laadsed keerised Tornaadode tugevust määratakse Fujita- skaalal TÕELISED TORNAADOD Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks MÕNED NÄITED 1985. aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut 1992. aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud 1999. aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA's 20 000 majapidamist VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides
Tsüklonitele pannakse Inglise, Hispaania ja Prantsuse naiste ja meeste nimesid. 5)Trombid, vesipüksid. Väiksemõõtmelised õhukeerised, läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast, lõhuvad kõik ettejääva. Mere kohal olevad väiksemad õhukeerised on vesipüksid. Tromb on londikujuline õhukeeris, mis ulatub äiksepilvest maapinnani. Seal sees on madal õhurõhk, seega ta imeb enda sisse pinnast, prahti majakatuseid jne. Vesipüks imeb enda sisse vett, olles nagu suur veesammas. 6)Äike Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Äiksed jaotatakse õhumassisisesteks ja frontaalseteks. 7)Happesademed Sademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Omakorda muudab veeorganismide elu raskemaks. Hävivad okaspuumetsad. Tänapäeval pole probleemiks arenenud riigid, sest uuenenud on tehnoloogilised seadmed, kasutusele võetakse järjest efektiivsemaid filtreid
sulama. Külm front lükkab sooja õhu üles, soojal ajal hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva. Sajuala on frondi taga. Tsüklon madalrõhkkond. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel jahe ilm. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe. Tornaado kuni mõnesajameetrine väga tugev õhukeeris. Tromb mõnekümnemeetrine väga tugev õhukeeris. Vesipüks mere kohal esinev väga tugev õhukeeris, mis on imenud endasse merevett Tuulispask mõnemeetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev õhukeeris. Äike võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Jagunevad õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Peamised õhku saastavad ained: SO2, NO, NO2, CO, CO2, aerosool. Suurimad saastajad: soojuselektrijaamd, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport. Saastamise
Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks Veekogude kohal vesipüks – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist meetrini Tuulispask maismaa kohal väike keeris – läbimõõt mõni meeter 3. Äike On võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: Õhumassisisesed – tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel; peamiselt mägedes pealelõunasel ajal, kohalikud Frontaalsed – esinevad koos külma frondiga; tugevamad, igal aastaajal
Arvatakse, et need koosnevad jääkristallidest ja meteoriiditolmust. Kõige tugevam jugavool. Jugavoolud on atmosfääri ülalkihtides esinevad tugevad suhteliselt kitsad õhuvoolud. Lausa uskumatult kiire jugavool kuni 500 km/h mõõdeti ühel talvel Jaapani kohal. Talvel liigub Põhja-Indiast pärit troopikaõhk üle Jaapani saarte kirdesse. 2 Kõrgeim vesipüks. Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16. mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud. Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
Langevad õhuvoolud. Õhk liigub keskosast ääreala suunas. Lõunatsüklonid tekivad Vahemere ja Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja. Kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku. Troopilised tsüklonid: orkaanid ; Taifuunid Ida (kagu)-Aasias. Liiguvad üldises idavoolus (idast läände) Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis.Väikeselabimöötmelised ja väga tugevad keerised. Trombid- väiksema läbimööduga tornaadost; Vesipüks Mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised; Tuulispask Mõnemeetrise läbimööduga tuulekeeris. Äike pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus. Õhumassisisesed:tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Sageli mägedes. Pealelõunasel ajal suvel. Frontaaläikesed: koos külma frondiga. Soojalpoolaastal, kellalajast ei olene. Seda tugevam, mida
madalrõhkkond,mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga,kuid väga intensiivne õhupööris,mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekitatab suuri laastamistöid,kiskudes üles maju ja puid. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100-600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.Vesipüks saab sündida,kui merepinna temp. on soojem tavalisest ja veepinnale sattuvad tuuled hakkavad puhuma vastupäeva. Vesipüks on kiirelt pöörlev ja nagu tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta kõik kaasa kõike,mis tal teele ette jääb. Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madal- rõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapk päripäeva. Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke
· soojal frondil · peamine pilvemass frondi taga · valdavalt hoogsajud Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · · Frondi ees järsk õhurõhu langus · · Soe õhk on sunnitud mööda · frontaaltasapinda tõusma- · Arenevad võimsad rünksajupilved · Cb · Läätsekujulised kõrgrünkpilved · Altocumulus lenticularis · · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · · Tugev turbulents · · Frondi järel · kiire õhurõhu tõus · tuul pöördub järsult paremale, · püsib tugevana · · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · · Frondi lähenemisel · Õhurõhk järsult langeb · Tuul muutub puhanguliseks · · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe · front · Nimbostratus · Fractonimbus · Altostratus · Cirrostratus · Cirrus
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad esinevad eelkõige Aasia lõuna-ja idaosas. 28. Selgita joonise abil tsükloni ehk madalrõhkkonna olemust. Millist ilma tsüklon toob?* Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ning kaasnevad sademed. Talvel: lumesadu, sula; suvel: pilves, sademed, jahe. 29. Mille poolest erinevad üksteisest troopiline tsüklon, taifuun, tornaado, tromb, tuulispask ja vesipüks? Taifuuni diameeter on väga suur: 500 kilomeeterit. Tornaado diameeter on mõnisada meetrit ja ta esineb Ameerikas. Tromb on põhimõtteliselt sama, mis tornaado, kuid diameeter on väikesem: mõnikümmend meetrit, ja ta esineb Euroopas. Tuulispask on tuulekeeris, mille diameeter on mõni meeter. Vesipüksi diameeter on ka mõni meeter, kuid ta esineb vee peal. 30. Selgita joonise abil antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna olemust. Millist ilma antitsüklon toob?
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
aktiivne külm front väheaktiivne külm front Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · Frondi ees järsk õhurõhu langus · Soe õhk on sunnitud mööda frontaaltasapinda tõusma- Arenevad võimsad rünksajupilved Cb Läätsekujulised kõrgrünkpilved Altocumulus lenticularis · Intensiivne äike · Tugevad sajud, rahe · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · Tugev turbulents · Frondi järel kiire õhurõhu tõus tuul pöördub järsult paremale, püsib tugevana · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · Frondi lähenemisel Õhurõhk järsult langeb Tuul muutub puhanguliseks · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe front Nimbostratus Fractonimbus Altostratus Cirrostratus Cirrus
09 Liiva- või tolmutorm 10 Somp (nähtavus > 1000m) 11 Paiguti hõre udu (viirgudena mitte üle 10 m kõrguselt merepinnal) 12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m) 13 Põuavälk e. pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m) 29 Äike 30...32 nõrk või mõõdukas tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 30 ...nõrgenenud 31 ...püsinud muutumatuna 32 ...tugevnenud
orkaanid e. taifuunid - kõige kohutavamad ilmastikust tingitud loodusõnnetused.Võimsad õhukeerised palavvöötmes. Läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Tuuled on äärmiselt tugevad, mõnikord isegi üle 100 m/s. 29) Tornaado - kuni mõnesajameetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris (Põhja-Ameerika preeriavöönd). 30) Tromb - põhimõtteliselt samad kui tornaado, kuigi väiksemate mõõtmetega (läbimõõt mõnikümmned meetrit). 31) Vesipüks - mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. 32) Tuulispask - mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. 33) Äike - võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. Pilve tipp võib küündida 10 km kõrguseni. Jaotatakse kaheks: · Õhumassisisesed - tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal. · Frontaaläike - esinevad koos külma frondiga
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese üle...
Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" . Et 9 Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Tuule kiirus ulatub kuni 500 km/h ja selline
Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. 5. Maalihked
liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õm liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õm liigub soojale alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi puhul on ilma muutmine hoopis teistsugune. Tsüklon madalrõhkkond. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Orkaan nim. troopilised tsüklonid. Taifuunid võimsad õhukeerised palavvöötmes. Tornaado tugev keeris. Tromb väiksemate mõõtmetega tornaadod. Vesipüks mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. Tuulispask nim. mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. Peamisteks õhku saastavateks aineteks: väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NO, NO2), süsinikuühendid (CO, CO2), aerosool. Õhusaaste tagajärjed: atmosfääri läbipaistvus väheneb, õhu gaaside koostis muutub, veeraur muutub happeliseks, hingamisteede haigused, okaspuude hävimine. Õhusaastet mõjutavad õm liikumine(KRK), niiskuse sisaldus õhus, tuule suund ja
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ...
ilmajaama andmeil viimastel aegadel)? 7. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 8. Kas inimesed on Teie arvates teadlikud kliima probleemidest? Kas nad peaks olema rohkem kursis? 9. Kas prognooside kohaselt on ka edaspidi oodata külmi, pikki ja lumerohkeid talvi? Või ei ole looduslikke muutusi Eestis inimtegevus üldse mõjutanud? 10. Milline ekstreemne atmosfäärinähtus (orkaan, tornaado, tromb, vesipüks või äike) on hetkel kõige salapärasemaks jäänud? Aitäh!
Kuna meresõidu tingimused pidevalt muutuvad tuleb korraldada navigatsiooniliste ja hüdrometeoroloogiliste teadete ja hoiatuste vastuvõtt. Marsruudi valik Marsruut tuleb valida selliselt, et läbitav vahemaa oleks optimaalne ja väldiks laeva sattumist madalikule ja kokkupõrget teise laevaga. Oma teel läbiv laev rannalähedase rajooni, kus meresõidu- ja kokkupõrke oht on suur ja avamererajooni, kus peamiseks ohuks on meteoroloogilised tegurid torm, vesipüks, troopiline tsüklon. Lootsiraamatutes antakse peakursid või juhised peakursside valikuks sõiduks antud rajoonis. Juhiste järgi kantakse peakursid üldkaardile. Üldkaardile kantud kursi järgi on võimalik täpsustada marsruudipikkust ja selle läbimiseks vajatavat aega, samuti välja arvutada ligikaudne ohtlike rajoonide läbimise aeg. Üksikasjalik ja täpne kursside maha märkimine toimub suure kaardimõõduga sõidukaartidel (1:1 00 000 1:2 00 000)
Kuna meresõidu tingimused pidevalt muutuvad tuleb korraldada navigatsiooniliste ja hüdrometeoroloogiliste teadete ja hoiatuste vastuvõtt. Marsruudi valik Marsruut tuleb valida selliselt, et läbitav vahemaa oleks optimaalne ja väldiks laeva sattumist madalikule ja kokkupõrget teise laevaga. Oma teel läbiv laev rannalähedase rajooni, kus meresõidu- ja kokkupõrke oht on suur ja avamererajooni, kus peamiseks ohuks on meteoroloogilised tegurid torm, vesipüks, troopiline tsüklon. Lootsiraamatutes antakse peakursid või juhised peakursside valikuks sõiduks antud rajoonis. Juhiste järgi kantakse peakursid üldkaardile. Üldkaardile kantud kursi järgi on võimalik täpsustada marsruudipikkust ja selle läbimiseks vajatavat aega, samuti välja arvutada ligikaudne ohtlike rajoonide läbimise aeg. Üksikasjalik ja täpne kursside maha märkimine toimub suure kaardimõõduga sõidukaartidel (1:1 00 000 1:2 00 000)
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel. Tromb, vesipüks, pööristorm tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja aluspinda sambana, millest haarab aluspinnalt vett, tolmu jm. Suure purustusjõuga, harilikult esineb koos äikese ja hoogsademetega. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 27 28) Miks on välgu ja müristamise vahel paus? Iga välguga käib kaasas müristamine. Vaid siis , kui välk lööb väga lähedal, järgneb mürin otsekohe. Enamasti on välgusähvatuse ja mürina vahel mõned sekundid, kuna
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
