Kliima (0)

Geograafia kordamisküsimused ja vastused
Küsinused:
1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest.
2.Selgita gradient , Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele.
3.Iseloomusta globaalset õhuringlust.
4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale.
5.Iseloomusta peamisi õhumasse.
6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul.
7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma.
8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi.
9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta.
Vastused:
1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast pole teada. Kliimasoojenemise tagajärjel tõuseb ka maailmamere veetase, mis on juba kaasa toonud negatiivseid tagajärgi ranniku üleujitamise ja purustamise näol, eriti Vaikse ookeani väikesaartel.
2.Gradient jõud- paneb õhu liikuma, on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunasm Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e.õhurõhu gradient, seda tuhevam tuul puhub . Coriolisi jõud- mõjutab tuule suunda. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolekral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. (aluspinna)Hõõedejõud- mõjutab tuule liikumist maapinnalähedases , kuni 1km kõrguses õhukihis tuule liikumist. Selle tulemusena tuule kiirus maapnna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud ,seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumis suunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas ( vt õp lk88 joonis 5.14). Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Nt kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta , siis maapinna lähedal võib puhuda edelatuul.
3. Globaalne õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. (õp lk 89 joonis 5.16)
Üldine õhuringlus
1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad .
4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. (see lühi kokkuvõtte õhuringlusest, kui pikemalt tahad siis õp lk 89-90 leiad selle koos joonistega)
4.Eesti paikneb üleminukuvöönidis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseksn siin on ilmastik väga vahelduv, erti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub meile siis ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev , siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad valdavalt maismaa kohalt- põhjast, idast või isegi kõunast, siis kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsin lumikate . Seega määrab meie talveilma suutesri läänevoolu intensiivsus.
5..Peamised õhumassid on: Arktiline õhk-on külm ja kuiv. See on kujunenud põhja- Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk- on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohl. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, ombes võrdselt parasvöötme kontinetaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvusel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk- on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiusel. Ilnm on valdavalt selge. Temperatuur on märatud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Suvel toob ta kaasa palvad ja talvel paselised ilmad. Troopiline mereline õhk- on soe ja niiske. See on kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vöömdis. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sedemeid ei ile. Palju sajab ainult mägede tuulepealseltel nõlvadel ja rannikualal. Troopilist merelist õhku võib Eestisse jõuda erandjuhul suvisel ajal Lõuna -Euroopast. Troopiline kontinentaalne õhk- on palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, nt Sahara kohal . Valdavalt laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida, mistõttu taevas on pilvitu. Selle tagajärjeks õhutepmeratuuri suur ööpäevane kõikumine. Troopilist kontinentaalset õhku Eestisse peaaegu ei j'õua, küll on ta valitsevals suvisel ajal Vahemere ääres. Ekvatoriaalne õhk- on kuum ja niiske. Ekvaatori lähedase madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud(konvektsioonivoolud), iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem. Kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Antarktiline õhk- on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond.
6.Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Fondi lähenedes tõmbus taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses ilmuvad taevasse kuidpilved. Järkjärgust pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte . Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Tavine soe front põhjustab sagrli jäidet, mis tekib, siis kui alajahtunud veepiisad lagevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi sulhakkab sulama. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teist sugune. Edasi liikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal , lükates sooja õhuenda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved , ajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frongi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud , pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool .
((P.s Sooja frondi pihul on saju ala frondi ees, külma frondi korral aga taga))
7.Tsüklonid kujunevad tavalislet välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavadki kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Enamsti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta, Põhja- atlandilt Euraasia mandri kohale. Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled , mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni tagalas(lääneosas) valitsevad tuuled loodest ja pöhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni põhjapoolsemas osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib tulla rohkesti. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soefromt ja seejärel külfront. Mõlemaga kaasnevad sedemed. Mingil ajal jõuab tagant tulev külmfront ees liikuvale soojale frondile järele. Toimub tsükloni sulgumine (oklusioon), mille järel keeris hakkab hääbuma.
Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. See seadus pärasus tuleneb pilvedest. Antitsükloni pilvitu ilmaga soojendab päike suvel tugevasti, talvel aga toimub selge ilmaga intensiivne jahtumine .
8.Saaste aineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, nafta tööstus ja autotransport. Enamik kahjulikke aineid satub õhku põlemise jääkproduktina. Palju tolmu tekitavad mitmesugused pinnasetööd, näiteks maavarade karjääris kaevandamine, põlluharimine võiteedeehitus . Samuti on üheks saastajaks põud. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullakihist. Põua ajal puhkenud suured metsatulekahjud saatavad õhku väga ulatuslikul alal. Kõige enam tolmu satub õhku kõrbealadelt. Nt Euroopasse kandub märkimisväärne kogus tolmu Sahara piirkonnast.samuti saatavad õhku ka vulkaanid (siis kui nad puskavad)
Õhu saastumise tagajsärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähaem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõgerohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või suvendada nende haigusi. Eriti saastunud õhu käes viibides on soovitatav kasutada kaitsevahendina respiraatorit.
9.Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid – 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina".
Tornaadod e. Trombid – 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas.
Vesipüksid – 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu.
Tuulispasad – 04. aug. 2008 Põhja – Prantsusmaa.
Tugevad paduvihmad – 03.veeb. 2010 Kanaarid.