Atmosfäär

Q: Millest sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk?

Vastus leiad õppematerjalist: Atmosfäär

Q: Kuidas sõltub albeedo aluspinnast?

Vastus leiad õppematerjalist: Atmosfäär

snaider, stelle

Atmosfäär (2)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk?
Kuidas sõltub albeedo aluspinnast?

KORDAMINE

Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus.
Troposfäär – kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist.
Stratosfäär – ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma.
Mesosfäär – enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades.
Termosfäär – õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb.

Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus)
Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine . Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades tõusma, peamiselt osoonikihi olemasolu tõttu. Mesosfääris aga osooni enam pole ja temp langeb kõrguse kasavdes, õhk muutub seal juba hõredamaks. Kui õhumolekule jääb aina vähemaks, siis temperatuus tõuseb. Termosfääris võib õhu paksuseks lugeda 1000 km.

Päikese kiirgusspektri osad
Kõige suurem hulk kiirgust, 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast üikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid midagi keha tunneb soojuskiirgusena.

Millest sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk?
Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgus jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes.

Kuidas sõltub albeedo aluspinnast?
Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline paapind on. Nt taimkattega katud maapinnal on albeedo 0,20-0,25, värskel küntud põllul 0,10-0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosi esineb veepinnal, kus päike paistab kõrgel.

Kiirgusbilansi olemus
Kiirgusbilans on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgubilans tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirjusena ära annab.

Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele
Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alati madalama rõhuga alale .
Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv intertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril.
Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.

Globaalne õhuringlus
Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise.

Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel
Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb. Kuna laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks , siis ongi ekvaatori juures pidevad kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
Passaadid , püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled, kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid.
Passaadid tekivad aga maapinnalähedases õhukihis liikuvate laskunud õhuvoogude tagajärjel.

Mussoonide teke
Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel.

Õhuringluse mõju Eesti kliimale
Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest.

Peamised õhumassid
Arktiline õhk – külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks.
Parasvöötme mereline õhk – niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm.
Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusrežiimi sesoonse kõikumise poolt.
Troopiline mereline õhk – soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole.
Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed.
Evatoriaalne õhk – kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud.
Antarktiline õhk – iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal.

Frondid , üleminekualad
Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk.

Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda.
Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla.

Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema.
Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk.
Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest.

Tsüklonid ja antitsüklonid
Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon.
Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal.
Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga.
Tuul – õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine.

Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale.
Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul.

Kui õhuvoolud tõusevad, siis tekivad sademed, ning õhurõhk langeb (madalrõhuala).
Õhk hakkab laskuma 30-60 kraadid vahel.
Kui õhuvoolud laskuvad, siis sademeid ei tekki, nind õhurõhk tõuseb (kõrgõhuala).

Kliimat kujundavad tegurid on: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused , koha kõrgus merepinnast, pinnamood.

Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala.

Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala.

Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas.

Hoovused panevad liikuma passaadid
Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem
Külm hoovus on ümberolevast veest külmem.
Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused
Poolustelt külmad hoovused
Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima
Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 132 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

132 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stelle snaider Õppematerjali autor

KORDAMINE

atmosfäär madalrõhkkond kõrgrõhkkond tuuled

Sarnased õppematerjalid

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine

Geograafia

odt

Geograafia kt kordamisküsimused

4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1

Geograafia

docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C

Geograafia

doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.

Geograafia

doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri

Geograafia

doc

Geograafia - Atmosfäär

teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.

Geograafia

odt

Kliima

Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast pole teada. Kliima

Geograafia

docx

Atmosfäär.

Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

helinb: päääris hea.

20:30 16-05-2013

nikotiinik: Sain mida vaja

20:32 17-12-2012

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk