Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur.
Grupid ja meeskonnad Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus on sotsiaalpsühholoogia üks keskseid mõisteid. Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ülesandeid, mis pole üksikisikutele jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad enesest lugu pidada, kuuludes prestiizikatesse gruppidesse.
Õpetaja amet eeldab: pidevat õppimist; head koolitust väärtusküsimuste käsitlemisel; see on eetiline amet, millega kaasneb kõrge vastutus. Nad on suunajaks erinevates õppeprotsessides, kasvatuse arendamises ja lastele võimaluste otsijad. Õpetaja keskseks ülesandeks on kavandada laste toimuvat õppimist ning olla korraldaja ja laste huvide määratleja. Ta ei püüa laste eest midagi ära teha, vaid laseb lapsel endal leida lahendusi kas üksinda või koostegevuses. 5. Välja võiks tuua erinevad teema- ja projektitööd, mis on lasteaedades läbi viidud, kus lapsed ise on projekti sünnitajad ning, kus täiskasvanu ja laps õpivad üheskoos vastastikuse suhtlemise kaudu. Lapsed ise on küsijaks, uurijaks, katsetajaks, aktiivseks tegutsejaks ja ta õpib kogedes, küsimusi esitades ja neile vastuseid otsides. Lapsed pakuvad ise ideesid, kavandavad ja peamiselt ka vastustavad realiseerimise eest
Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõudes mingit koostegevusteooriat. · Koostegevusteooria põhiprobleemiks ongi asjaosaliste vastastikune sõltuvus, mis võib olla nii ühe kui ka mõlemapoolne. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib suur strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid. · Koostegevuses peituvaid vastastikuse kasu võimalused jäävad kasutamata, kui asjaosalised kardavad, et tehinguga võivad kaasneda keerukad järelprobleemid. Ka meie professor ei julenud lubada tudengile järelmaksu võimalust. · Samas kogu moodne majandus elabki tootlikust koostegevusest. Midagi ei ole viljakamat kui koostöö. · Seetõttu tegeleb ka ökonoomika eelkõige küsimusega, kuidas koostegevuses peituvaid võimalusi kõigi huvides ära
Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides, pikapäevarühmas ning klassi- ja koolivälises tegevuses. Oma ja teiste tegevust, sh käitumisele võimalikult adekvaatse hinnangu andmist, kujundatakse pidevalt, rõhutatakse positiivset ja suunatakse otsima eksimuse parandamise võimalusi. 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi näidise ja lihtsa suulise korralduse alusel. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma tegevuse kavandamisest ja tulemuse hindamisest. Õpilase tähelepanu tuleb lõpptulemuse saavutamiseks suunata iga osatoimingu tähtsusele. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste
13.Nimetage grupi tunnuseid Grupil on neli olulist tunnust: 1.Grupp moodustub kui kaks või enam inimest on seotud sotsiaalse suhtlemise kaudu ning nad saavad vastastikku üksteist mõjutada 2.Grupiliikmetel on teatud valdkondades ühised arusaamad ja eesmärgid 3.Eksisteerib suhteliselt püsiv grupi struktuur kindlad rollid ja reeglid ning normid 4.Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina Grupp (meeskond) on inimühendus, kus töötajad on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks. 14.Kirjeldage meeskonnatöö juhtimise põhimõtteid Diktaatorlus. Üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Maksimaalseks tulemuseks saab olla 50%. Rühmatöö tulemuseks võib olla ka nõrgim tulemus 20%. Kompromiss. Otsitakse keskmist tulemust. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhuseesmärkide asemel.
põhiväärtused ning majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. Makrokeskkond koosneb: Rahvusvahelised; Majanduslikud; Sotsiaal-kultuurilised; Poliitilised; Tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus org toimib. On makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted. Seega moodustavad mikrokeskkonna üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. Mikrokeskkond: Konkurendid; kliendid; tarnijad; regulaatorid; strateegilised liitlased Iseloomustavad tegurid: Keskkonna keerukuse määra- näitab, kui palju on org jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. Keskkonna muutlikkuse määr- kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Org kavandamine ja paindlikkus on vajalik, kui org töötab kiiresti muutuvates keskkonatingimustes. Org saab keskkonda mõjutada poliitilise tegevuse,
Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus. Süsteemide liigitus - mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem ning hiljem ka kronosüsteem Leo Võgotski- Laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega. Tõeline koostöö eeldab lapse arengut arvestavat abistamist/juhendamist,kõne reguleeriva planeeriva funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis. Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda suunatud tööriistu ning oma psüühikat reguleerivaid tööriistu ehk märke
muutus käitumises. Käitumise muutmisel tuleb arvestada seaduspärasust, et inimene tahab korrata positsioonil kinnitust leidnud tegevust ja püüab vältida soovimatuid tulemusi. Grupid organisatsioonides. Enamusel juhtudel tegutesevad inimesed organisatsioonide rühmades. Organisatsiooni tegevust mõjutavad nende omavahelised suhted. Isiku mõju grupile ja grupi mõju inimesele uurib sotsiaalpsüholoogia. Grupp on inimeste ühendus, mis koosneb inimestest, keson regulaarses koostegevuses ja otses sõltuvuses ühise eesmärgi saavutamise nimel. Moodustamise viisi järgi jaotatakse grupid: 1) ametlikud (formaalsed). Moodustab ametlik võim mingi eesmärgi saavutamiseks. Realiseerib ametlikke eesmärke, isiklikud jäävad tahaplaanile. Eesmärkidesks tööülesande täitmise grupid, otsustus grupid. 2) mitteametlikud (informaalsed). Mitteametlikud tekkivad inimeste ühiste huvide ja omavaheliste suhete alusel. Võivad tekkida ametlike gruppide sees või väljas
[4] Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö. Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem nad sekkuvad, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus. Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas. Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust.
2) Nõudmiste ja pakkumiste sõnastamine. 3) Erinevuste vahendamine. 4) Lõpliku kauplemine. - Min-max strateegia - analoogsetele küsimustele vastuseid leidmine ka läbirääkimine partneri seisukohalt vaadatuna. 17 Grupp ja organisatsioon - Sotsiaalpsühholoogia - teadus, mis uurib indiviidi käitumist tesite hulgas. - Grupp - inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastatikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Hea töövõimega on tavaliselt 8-16-liikmeline grupp. Grupi tüüpid: - alaline / ajutiline - ametlik / mitteametlik - ülesandega seotud eesmärgid / suheteg seotud eesmärgid Ametlikke gruppide liigid: - Tööülesannete täitmise grupid. - Komiteed ja komisjoonid - grupid, mille ülesandeks on probleemide lahenduste
võimalused, keskmine töötasu,inflatsioon), o sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus, eetika), o poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus), o tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? o Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. o Konkurendid (võisteldakse klientide pärast), o Kliendid (nendest sõltub äriedu), o Tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), o Regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust – keskkonnakaitse, töökaitse jmt), o Strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Keerukus: Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 16
keskmine töötasu,inflatsioon), 3. sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus, eetika), 4. poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus), 5. tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. 6. konkurendid (võisteldakse klientide pärast), 7. kliendid (nendest sõltub äriedu), 8. tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), 9. regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust keskkonnakaitse, töökaitse jmt), 10. strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 7. Mida kirjeldab organisatsiooni keskkonna keerukuse määr? Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 8
viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud. Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili. Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul. Tsitaat on sõna-sõnaline lõik teise autori originaaltekstist ja esitatakse jutumärkides. ,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219). Juhul, kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis tehakse seda nurksulgudes [ ]. Näide koos joonealuse viitamisega. ,,Saksamaa taasühinemise kümnendal aastapäeval peetud kõnes väitis kantsler Gerhard
uskumustest jne. Organisatsioon on keerulisem kui paistab, ning tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Juht on kultuuri looja ja kujundaja ning tema käitumine määrab kultuuri tüübi ja vormi. 8. Organisatsioonikultuur E. Scheini järgi E.H Schein määratleb organisatsioonikultuuri kui peamisi tõekspidamisi, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. Käitumisviisi aluseks võib pidada ühiskonnas ja organisatsioonides toimuvate protsesside sarnasust, mis lubab käitumist organisatsioonis vaadelda kultuuripärasena. Organisatsioonikultuur on terviklik ning osadeks jagamatu nähtus, seepärast tuleb ka organisatsioonikultuuri
on kokku tulnud mingi eesm. saavutam., luues määratletava omavah. suhete strukt. Org-dena võib käsitl. äritegevuseks loodud ühendusi; valit- sust, koole jne. Eesm. saavutam. kasut. vahendeid, mis moodust. tehnol. Eesm. seond. org. strat. Org. - in. ühendus, mida seovad strukt., tehnol. ja strat. Org. tunnused: · koosneb in. või in.gruppidest; · kooslus on koordin. tegevuses; · liikmeskond on üsna täpselt piiritletav; · liikmed on regulaarses koostegevuses e. toimimine on pidev; · org. liikmetel on ühine eesm. või ül. Iga org. aluseks on in., kelle peas on ideed. Org. ülesehitus: Strukt. Ül. Tehnol. (vahendid) In. (tegutsejad) Peavad olema omavah. tasakaalus. Kast tähendab keskk. Org. anal. tasandid: Sots
tegevustesse. Füüsiline kontakst (patsutamine, kallistamine) aitab kaasa suhtlemiseks vajaliku eelduse loomisele. Samuti soodustab suhtlemist reageerimine lapse igale suhtlusalgatusele. Nimetatu loob lapse jaoks tunde, et temast on aru saadud. Kõnearendus sõimerühmas algab täiskasvanu ja lapse vahelise emotsionaalse kontakti loomisega. Kõnearenduses esmased ülesanded: 1) arendada kõne mõistmist suhtlussituatsioonis: lihtsate korralduste mõistmine koostegevuses tuttava täiskasvanuga tutttavas situatsioonis; 2) kujundada aktiivset kahesõnaliste ütluste kasutamist erinevates funktsioonides/eesmärkidel; 3) laiendada esmast sõnavara. 3-5aastased Selles vanuses oskab laps edukalt osaleda vestluses, rääkida lühidalt oma kogemustest, kasutada kõnet erinevatel eesmärkidel ja erineval viisil. Viimane avaldub oskuses kasutada näiteks mängus vöi dramatiseeringus rollile vastavat intonatsiooni ja stiili. Laps
· Liit- eesmärk liikmete vajaduste rahuldamine, kasusaajad on liidu liikmed nt ühistu, koperatiiv · Avalik-õiguslik asutus- kasusaaja on rahvas, eesmärgiks on standardiseeritud teenuse pakkumine kõigile nt politsei, riigikool 5. Organisatsiooni kultuur On väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõttete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. On peamised tõekspidamised, mis org-il kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid selles org-s õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus- , mõtlemis- ja käitumisviise. Oluline on org liikmetele omased ühised väärtushinnangud, mis on aluseks otsuste tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Org kultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud, mis keelatud, milline õige, milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte
tekkimiseks. Laps õpib oma kogemuste, tähelepanekute ja huvide kaudu talle just sel hetkel olulisi asju. (samas, 2010) Lapsest lähtuv õpetaja pöörab tähelepanu laste turvalisusele, võttes arvesse keskkonna tõelised ohutegurid. Laste tegevust vaadeldes ja dokumenteerides jälgib õpetaja laste arengut ja aitab vajadusel last edasi. Ta ei püüa nõuandeid ja suundi peale suruda või midagi lapse eest ära teha, vaid laseb lapsel leida endal lahendusi kas üksinda või koostegevuses. Selles võib muuhulgas näha ühte olulist erinevust täiskasvanu ja lapsest lähtuva õpetaja vahel. Lapsest lähtuvalt õpetajalt eeldatakse kindlalt arengupsühholoogilist teadmist ja võimet näha, millal laste tegevus tegelikult vajab täiskasvanu abi. Ühelt poolt püsib õpetaja eemal laste omavahelistest tegevustest ja mängust, kuid teisalt on sobivalt nende juures. (samas, 2010) 12 4
tähti õigesti järjestada. Mõnikord võivad esineda järgmised vead: a. Topelttähe puhul hääldatakse häälik kaks korda (s-a-m-m-a-l pro s-a-m-a-l) b. Nimetatakse tähed (vee-ee-ess-ii pro v-e-s-i, oo-enn-uu pro o-n-u) Esimene hääldusviis tundub olevat igati sobiv, kuid laps kasutab seda ainult juhul, kui tal on nägemismälus vastava sõna kirjapilt. See ei lase häälimise olemusest aru saada. Häälimise õpetamist on otstarbekas alustada koostegevuses ja materialiseeritult. Häälimisoskuse harjutamise põhimõtted: Alustatakse sõnade häälikuanalüüsi süvendamisest, analüüs koosneb 3st operatsioonist: a) häälikute eraldamine sõnast; b) hääliku määramine; c) häälikute järjekorra määramine ja säilitamine mälus. Eesmägiks on kujundada oskus määrata häälikute järjekorda. Sõnade häälimine ehk sõna sujuv hääldamine häälikute kaupa on aluseks
4) märkab ilu; 5) kuulab ja vastab küsimustele; 6) kontakteerub ühistegevuses teiste inimestega, palub abi ja osutab ise abi kaaslastele; 7) osaleb klassi ühistegevuses (sh õpitud süzeemängudes); 8) käitub tuttavas situatsioonis viisakalt; 9) hindab käitumisakte õige/vale-, meeldib / ei meeldi- tasandil; 10) oskab looduses käituda õpitu ulatuses ning hinnata oma ja teiste käitumist looduses õige/valepõhimõttel; 11) täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piirides suulisekorralduse järgi; 12) selgitab mõisteid ööpäev ja aastaajad; 13) leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel); 14) vaatleb esemeid ja märkab nende erinevusi; 15) eristab objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi; tajub ruumisuhteid esemete ja kujutiste ning nende osade vahel; 16) võrdleb ja rühmitab esemeid ja kujutisi erinevate tajutavate tunnuste alusel;
2) Kogemused Minevikus toimuvad sündmuste, toimingute, tagajärgede põhjal talletatud teadmiste ja oskuste pagast. Kvalitatiivne, sisult väärtuslik teave. 3) Ametiseisund - Ametikohast tulenevatest õigustest. - Saavutatud autoriteedist. 4) Intuitsioon ehk sisekaemus Tõetabamine loogilist arutelu ennetaval viisil. 16. Grupiotsuste meetodid Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikkuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Sõltuvalt grupi iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: 1 Bürokraatlik 2 Professionaalne-kolleginaalne 3 Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kritteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võima
Poliitilised ja õiguslikud tegurid seonduvad seadusloomega mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Tehnoloogilised näitavad tehnoloogilist taset 10. Organisatsiooni mikrokeskkond Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib. See on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted. Seega moodustavad mikrokeskkonna üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. Mikrokeskkonna moodustavad: Konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast. Klientidest sõltub äri edu kõige otsesemalt. Tarnijatest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. Regulaatorid on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust.
omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3. Missugused on suhtlemise sagedus ja kvaliteet ühiskondlikus suhtlemissüsteemis
omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3. Missugused on suhtlemise sagedus ja kvaliteet ühiskondlikus suhtlemissüsteemis
millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inimest), kes üldiste eesmärkide saavutamisel on pühendunud mingi kitsapiirilise ülesande täitmisele ja vastutab ühiselt tulemuste eest. Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani. 1.4 Grupi definitsioon Grupp on inimühendus, mille liikmed on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud aja perioodil. 1.5 Mis on põhilised organisatsiooniteooriad? Põhilised organisatsiooniteooriad on klassikaline (teadusliku, bürokraatliku ja administratiivse juhtimise koolkonnad), uusklassikaline (x ja y teooria, z teooria, org filosoofia) ja moodne (süsteemiteooria, küberneetika, olukorraline käsitlus). 1.6 Mis on põhilised juhtimisteooriad?
vahendid, volitused· Põhjuste omistamine - õnnestumine või ebaedu omistatakse millelegi,mille üle on inimestel endal kontrollbioloogilised,õpidud, kognitiivsed 20. Grupi olemus ja eesmärk Grupi olemus-Inimesed kuuluvad erinevatesse inimühendustesse, milles nad teevad teistega koostööd.Koostöös võib jälgida paljusid seoseid ja suhteid kuid paljugi pole silmaga nähtav.Grupp inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupp oninimeste ühendus, milles inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Gruppidel on erinevaid määratlusi, kuid see on kõige üldisem ja toob samas kõik olulise esile.Iga inimkoosolus pole grupp, nt. loengus osalejad passiivne, puudub vahetu vastastikunetegevus ja samas kui seminaris lahendate ülesannet, moodustate grupi.Tavaliselt peetake grupist rääkides silmas väikest gruppi, s.t
mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Sisekeskkond (mikro): Mikrokeskkond on see vahetu keskkond, milles organisatsioon toimib. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted. Seega moodustavad mikrokeskkonna üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses Väliskeskkond (makro): Väliskeskkond koosneb kõikidest väljaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja jõududest, millel on tegelik või potentsiaalne mõju organisatsioonile. Väliskeskkond koosneb erinevatest osadest majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused.
2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad? Sotsiaalse õppimise teooriad – isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses, õpitu hakkab suunama inimese käitumist Kognitiivse stiili teooriad – erinevatele isikustele on iseloomulikud ja omased teatud kindlad, püsivad tunnetusskeemid ja valdavad taju- ja mõttemustrid, mille abil inimene maailma tõlgendab Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline 4.2 Isiksuseomaduste mõõtmine ISIKUOMADUSTE SFÄÄRID:
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Kergem suhelda Rohkem sotsiaalset tuge ja grupi parem stressitaluvus Vähem laisklemist, puudumist Suurem tööga rahulolu Puudused: Grupimõtlemise oht! Uutel tulijatel raskem 23. Selgita grupi normide olemust ja mida nad reguleerivad? Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Normid on käitumisreeglid ja käitumisviisid, mida grupiliikmed tunnetavad vajalike ja sobivatena. Need on kirjutamata seadused, mida grupiliikmed järgivad, nad ona kooskõlad grupi eesmärkidega. Tulemuslikkusega seotud normid. Missugust pingutust minult oodatakse? Millised vead on lubatud? Jaotamise normid. Missugust tasu millegi eest oodata on? Välimusega seotud normid
· liider jälgib kulgu eemalt · liider võtab vastu otsuseid Järgija Järgija · kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi · puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel 14. Kirjelda grupi normide olemust ning grupi käitumise aspekte, mida need reguleerivad. Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Normid on käitumisreeglid ja käitumisviisid, mida grupiliikmed tunnetavad vajalike ja sobivatena. Need on kirjutamata seadused, mida grupiliikmed järgivad, nad ona kooskõlad grupi eesmärkidega. · Tulemuslikkusega seotud normid. Missugust pingutust minult oodatakse? Millised vead on lubatud? · Jaotamise normid. Missugust tasu millegi eest oodata on? · Välimusega seotud normid
Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika):
kogukonnas · Hea tahte reserv kogukonnas, mis võib kriisiolukordades või suuremate makromajanduslike muutuste korral kasulik olla · Ühiskonna ja valitsuse poolehoiu võitmine · Innovatsiooni kasv 2.3. Organisatsioonikultuur Eelmises peatükis käsitletud sisemine imago on osa organisatsioonikultuurist ja vastupidi. Organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ( E.H. Schein). Jälgitaval kultuuritasandil tuleks mainida TKHK kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning interjööri. Hooned on läbinud täieliku uuenduskuuri, hotellis-ja õpilaskodus on originaalsed ja värviküllased lahendused. Toad on sisutatud punase, kollase, rohelise ja sinise mööbliga. Suunavad sildid ja viidad peaksid lihtsustama liikumist hoonetes, ometi on paljudel esialgu raskusi suures hoonetekompleksis
sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase,demograafia, haritus, eetika), poliitilised ja õiguslikud (valitsuseotsused, seadusandlus), tehnoloogilised (tehnoloogiatase) 6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Vahetut keskkonda, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses: konkurendid (võisteldakse klientide pärast), kliendid (nendest sõltub äri edu), tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), regulaatorid (kontrollivadorganisatsioonitegevust keskkonnakaitse, töökaitse jmt), strateegilisedliitlased (tehaksekoostööd). 7. Mida kirjeldab organisatsiooni keskkonna keerukuse määr? Kirjeldab, kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on. 8
- Kokkupuudete tihedusega - Sarnaste tööülesannetega - Isikliku sarnasusega - Sobivate isiksuseomadustega - Suhtlemise lihtsusega - Grupi väiksema suurusega Eelised: · Rohkem koostööd · Kergem suhelda · Suurem tööga rahulolu Puudus: · Grupimõtlemise oht! · Uutel tulijatel raskem 16. Kirjelda grupi normide olemust ning grupi käitumise aspekte, mida need reguleerivad. Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Normid on käitumisreeglid ja käitumisviisid, mida grupiliikmed tunnetavad vajalike ja sobivatena. Need on kirjutamata seadused, mida grupiliikmed järgivad, nad on kooskõlas grupi eesmärkidega. · Suhtlemisnormid. Kellega kuidas töiselt suhelda? · Välimusega seotud normid. Riietus, äritavade järgmine. · Tulemuslikkusega seotud normid. Missugust pingutust minult oodatakse
käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvüte. Teised tunnujooned on need, mis avalduvad eriollukordades ega määra käitumise põhisuunitlust. 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. 14 Toimingute ja nendest sõötuvate keskkonnamuutuse vastastikuse determineerituse kaud võivad vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid,
Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile;
tulevikus kokku puutuda võiksid. -Ettehoiatamine- rääkides inimestele, et on tulemas veenmisteade ja nimetades, mida see teade hõlmab, on mõnikord sotsiaalse mõju vähendamiseks ettehoiatamine piisav ja polegi vaja vastuargumentide patareid. · Publikuefekt (Hawthorne´i efekt)- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi · Sotsiaalne hõlbustamine- teiste kohalolekust tingitud positiivne või negatiivne mõju. · Sotsiaalne looderdamine (Ringelmanni efekt)- koostegevuses võib inimeste osa olla väiksem kui üksi tegutsedes. Mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb · Sotsiaalne surve- grupi mõju ühele liikmele · Sünenergia- inimeste koostegevuse tulemus on suurem kui üksikisikute koostegevuste summa 7. GRUPI UURIMISE MEETODID: Grupi liikmete omavahelisi suhteid mõõdetakse sotsiomeetria abil. Meetodi rajas J.Moreno. Ta tõi välja 3 põhiliiki teste: 1
tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujutavadki endast isiksuse baas-seadumusi. Nendeks on: avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lähedus/seltsivus, neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Teooriate autorid (Bandura, Seligman) rõhutasid sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvatustingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujuneda võib ka õpitud abitus, kui inimese heaolu ja saavutused ei sõltu tema tegevusest. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil, mille mõõtmed on sõltuvus väljast,
Psühhootilisus julmus, hoolimatus, normide eiramine, kolmas põhimõõde. ,,Suur viisik" P. Costa, R.McRaeon on jõudnud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. (1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja
Psühhootilisus julmus, hoolimatus, normide eiramine, kolmas põhimõõde. ,,Suur viisik" P. Costa, R.McRaeon on jõudnud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. (1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene
põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid:
põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) – õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid:
- kulude kokkuhoid, - sertifitseerimine. Kvaliteedisüsteem iseenesest ei vii automaatselt tööprotsesside või toodete kvaliteedi parendamisele. See on vahend süsteemseks lähenemisviisiks ettevõtte tegevusele 5.2. Kvaliteedisüsteemi juurutamine ettevõttekultuuri 5.2.1. Organisatsiooni kultuur ja väärtused Organisatsioonikultuur hõlmab väärtusi, tõekspidamisi, hoiakuid ja käitumisviise, mis on omandatud väliskeskkonnaga suheldes ja sisemises koostegevuses, mida peetakse õigeks ja õpetatakse uutele organisatsiooni liikmetele. Tugeva organisatsioonikultuuri korral: Jagavad organisatsiooni liikmed sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi, hoiakuid ja toetavad ühesuguseid käitumisviise Organisatsiooni liikmete vaheline suhtlemine on lihtne Organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega Ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid e. organisatsiooni vajadusi peetakse
Kui esialgu on tegemist iga toimingu vahetu reguleerimisega, siis hiljem muutuvad täiskasvanu kõneaktid planeerivaks, s.t. reguleerivad juba toimingute ahelat. Oskust tegutseda verbaalse instruktsiooni järgi tuleb pidada lapse kooliküpsuse üheks olulisemaks komponendiks. Kuid ka siin on baasiks lapse oskus tegutseda kõigepealt täiskasvanuga koos, seejärel eeskuju ja lõpuks näidise järgi. Nagu kõne puhul alati, on verbaalne reguleerimine- planeerimine pealisehitus, mis praktilises koostegevuses alles alustab oma funktsioneerimist. Partneri tegevuse reguleerimist kirjeldades on vajalik iseloomustada mõlema suhtleja rolli ja oskusi, milleks ühelt poolt on oskus instruktsiooni järgi tegutseda, teiselt poolt oskus partneri tegevust suunata. Esimest aspekti on põhjalikult uurinud A. Luria. Ta pöörab tähelepanu sellele, et juba esimese eluaasta esimesel poolel kutsub ema kõne esile orienteerumisrefleksi. Esimese eluaasta lõpul hakkab täiskasvanu kõne suunama lapse taju
7. MÄNG KEELETEGEVUSES Lastele töölehti jagades ja nendega tegeledes ei tohi rikkuda keeleõppe mänguli- suse põhimõtet. Igas tegevuses saab töölehtede kasutamise osa kesta kuni kolmandiku ajast. Töölehed tõhustavad oluliselt iga lapse kaasatust, tähtsustavad tema individu- aalset panust, jätavad lapsele jälje õpitust. Töölehtedel toodud sõnavara peab aga leidma kohe kasutust loomulikes suhtlussituatsioonides (dialoogid, rollimängud, mini- etendused) ja rühma koostegevuses. Oluline on luua töölehtede ja tegevustes kasutatavate mängude vahel seoseid. Mängud peavad olema lastele jõukohased, keeleliselt ja sisuliselt ette valmistatud. Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen- did, annab võimaluse saada õpetaja ja kaaslaste tähelepanu ja tunnustuse osaliseks.
annaabi.ee 
