Sünopsis: "Sauli poeg" Filmi "Sauli poeg" tegevus toimub II maailmasõja ajal. Saul Ausländer, kes on Auschwitzi koonduslaagris vang, otsustab oma vangistajatega koostööd teha, lootuses, et jääb ellu. Tema ülesandeks on esmalt inimesed gaasikambrisse juhatada ning pärast gaasikambreid puhastada. Ühel päeval leiab ta väikse poisi, kes on veel hädavaevu elus. Üks arst otsustab, et poisikese elu ei ole võimalik päästa. Saul tahab poisile korralikud matused korraldada, ent ta katse ebaõnnestub. Ta kaotab surnukeha järves. Nüüd, kui võiks arvata, et Saul on poisi surnukeha kaotamisest ja tema surmast
Katseid steriliseerimise ja viljakuse mõjutamisega viidi läbi 1941 märts-1945 jaanuar Auschwitzis Eesmärgiks leida sobiv steriliseerimisviis suurte rahvamasside jaoks, mis võtaks vähe aega ja vaeva Massilise rassi hävitamise sooritamiseks prooviti erinevaid vahendeid: radiatsiooni, kirurgiat, ravimeid Paljud katsealused, kelleks olid juudid ja mustlased, kannataid piina või hukkusid KATSED KÕRGUSE JA MADALA RÕHUGA Sooritati 1942 märtsist-augustini koonduslaagris Müncheni lähedal Eesmärgiks oli leida parim viis, kuidas Saksa õhuvägede piloodid saaksid ellu jääda juhul, kui nad peaksid oma lennumasina hülgama Viidi läbi madalrõhu kambris, millega sai jäljendada suurte kõrguste tingimusi Tihtipeale lahkas ta patsientide ajusid kui nad veel elus olid. Tõestamaks, et suurel kõrgusel tekivad veresoontes pisikesed õhumullid. KATSED KAKSIKUTEGA 1943-1944a. Josef Mengele Toimusid Auswitzi koonduslaagris
piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju. Pogromm on nimeks saanud ,,Kristallöö" kuna Saksamaa tänavad olid kaetud klaasikildudega, mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Auschwitz-Birkenau Auschwitz-Birkenau koonduslaagris pandi toime ajaloo suurim massimõrv. Rohkem kui miljon meest, naist ja last rõivastati lahti, võeti ära kõik neile kuuluv ning aeti nagu kariloomi gaasikambritesse, kus neilt lõpuks võeti elu. Mida tehti juutidega? Juutide lastega tehti meditsiinilisi eksperimente: lastelt eemaldati lümfinäärmed ning süstiti neile naha alla elavaid tuberkuloosi baktereid. Mõnedel lastel läksid süstitud bakterid otse kopsudesse
,,Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 1. august 1944. Tagakoda" Kristel Kortin 2018 Teosest Autorid: Otto Frank ja Mirjam Pressler Ilmumisaasta: 25. aprill 1958 Teose pealkiri: ,,Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 1. august 1944. Tagakoda" Anne Frank Õieti Annelies Marie Frank Sündis 12. juuni 1929 Frankfurtis, Saksamaal Suri veebruaris või märtsis 1945 (15-aastaselt) Bergen-Belseni koonduslaagris Juut Isa Otto, ema Edith ja õde Margot Sõbrustas omavanuste juutidega Huvitavat Annest Anne oli väga jutukas tüdruk, seda heideti talle palju ette. Anne tundis tihti, et on must lammas oma perekonnas. Anne tülitses pidevalt oma ema ja õega, sest nende iseloomud olid nii erinevad. Anne tundis, et ta isa mõistab teda. Peale peitu minemist jätkas Anne õpinguid. Anne usaldas oma päevikut, tundis, et rääkis oma parima sõbrannaga.
........................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 Sissejuhatus Josef Mengele, kellest sai surmaarst. Ta töötas Auschwitzi koonduslaagris. See mees tundub mulle huvitav, kellest oleks vaja teada natuke. Mengele oli samuti Hitleri abiline. Räägin kuidas surmaingli elu kulgeb noorpõlves, kuidas ta Auschwitzi satub ja ülejäänud elu põgeneb peale Auschwitzi. 1 Noorpõlv Josef Mengele sündis 16. märtsil 1911. Teda tuntakse kui surmaarsti ja hüüdnime järgi surmaingel. Josefist pidi saama isa põllumasinavabriku ettevõtte järgnev juht. Josef tahtis aga
piisavalt kõrgel positsioonil, et nendega koostööd teha. Mustanahalised olid tollel ajal Euroopas haruldus ning ega neid päris inimesteks ei peetudki, pigem poolahvideks. Kõige suurem viha oli suunatud juutide vastu, keda vähemalt natsiaja alguses oli Saksamaal 500 000. Rajati koonduslaagreid, kuhu viidi rongide kaupa Iisraeli lapsi. Paljud hukati, kuid väga suurt arvu tabas ka hoopis hullem saatus. Auschwitzis, vast kuulsaimas koonduslaagris, töötas mees nimega Josef Mengele. Hüüdnimi Surmaingel ütleb tema kohta palju tegu oli ühe jahituma natsikurjategijaga. Koonduslaagris oli just tema see, kes otsustas, kes saab elada ning kes viiakse kohe gaasikambrisse. Lisaks otsustajarollile oli Mengelel ülikoolikraad antropoloogias ja meditsiinis ning omandatud oskusi praktiseeris ta laagris väga ulatuslikult. Mengele tegi katsetusi erinevate vahenditega, opereeris ja amputeeris tuimestuseta ja uuris kaksikuid
AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks --------->
See määras ka helilooja loomingu sügavalt religioosse sisu. Sündis Avignonis, isa oli inglise filoloog, ema tuntud luuletaja · Messiaen oli ka väljapaistev muusikapedagoog Panteism · Prantsuse 20. saj. ühe olulisema helilooja looming on tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga · Panteism on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga ,,Kvartett aegade lõpust". Lugu kanti ette esimest korda Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud Johannese ilmutusraamatust. Orkestrimuusikas on tuntuim teos India filosoofiaga seonduv 10-osaline ,,Turangalila-sümfoonia", kasutatakse elektroonilise klaviatuuriga instrumenti martenot´-lained Olivier Messiaen AJALUGU Euroopa muusika ajaloos jagatakse stiilid ajastute järgi järgmiselt: · Keskaja muusika (u 5.15. sajand) · Renessanss (muusika) (u 15.16. sajand) · Uusaja muusika (17.19. sajand) · Barokk (muusika) (17. sajand)
Tegelase analüüs Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon(tugevnemine): Komandandid vangid Komandandid - Vangid - Konflikti gradatsioon toimus Bucheri ja 509 vastuhaku ja nõustuva allkirja mitte andmise järel. Nad said karistada ja nad peksti julmalt läbi. Hiljem olid nad valvuritel meeles ja nad kannatasid veelgi. Sündmustiku analüüs Sündmused toimusid Teise maailmasõja viimastel kuudel Saksamaal Mellerni koonduslaagris. · Töölaagri barakkide mulje · Vangide barakkide mulje · Loendusväljaku mulje · Komandandid · Valvurid Sündmustiku analüüs 13.veebruaril toimus Dresdeni pommitamine liitlasvägede (USA ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni 400 tuhat tsiviilelanikku Vangid koonduslaagris nägid lennukeid linna pommitamas 23. märtsil ületasid USA ja Suurbritannia väed Teises maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale.
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiamet...
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiamet...
leiab endale uue lemmikraamatu kohustuslikku kirjandust lugedes. Näiteks eelmisel aastal pidi meie klass lugema Andrus Kivirähki teost ''Rehepapp ehk November'', millest on saa- nud üks minu lemmikraamatutest ja on ka minu arvates üks raamatutest, mida kõik eestlased peaksid lugema. Samuti avaldas sügavat muljet John Boyne raamat ''Poiss triibulises pidaa- mas'', mis räägib poisist, kes on ühe Natside koonduslaagri juhi poeg ja saab sõbraks ühe juu- dist poisiga, keda hoitakse selles koonduslaagris. Raamatute lugemiseks on inimestel kolm peamist põhjust: igapäevane meelelahutus, uute tar- kuste omandamine ja homne lugemiskontroll kirjanduses. On ka palju inimesi, kes loevad kõigi kolme põhjuse pärast. Neile meeldib igavuse peletamiseks lehitseda mõnda romaani, teadmiste saamiseks lugeda teatmeteoseid ja muidugi on ka aegu, mil nad tahavad lihtsalt kir- janduse töö tehtud saada. Lõppude lõpuks loeme me kõik raamatuid isiklikel põhustel.
Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine Saksamaal ja Ausrias. 910 nov. 26000 juuti saadeti koonduslaagisse ja nende lapsed eemaldati koolidest. Dets juutidelt sundvõõrandati nende varandus. Holocausti käik 1942 Jaanuar Massiline tapmine Auschwitz Birkenau koonduslaagris. 20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee konverentsile, et koordineerida Goeringi resolutsiooni täitmist. Juuli 100 000 juuti Varssavi getost saadeti Treblinka surmalaagrisse. Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid
Joan leidis oma variandi ühe mehe juurest teise jooksmises. ,,Ühelt poolt turvalisus, teiselt poolt-seiklus." Seda, keda ta tõeliselt ihaldas, ei saanud ta kunagi. Alles teose lõpus tuleb välja, et ainus mees, keda Joan armastas oli Ravic, kõik teised mehed olid ainult pöörasus. Ka Ravic tunnistad, et oli Joani armastanud. Teoses valitseb ka teine probleem- kättemaks. Ravic vihkab sügavalt Haake. Haake on mees, kes oli teda aastaid tagasi Saksa koonduslaagris piinanud, tapnud tema sõpru ning armastatu. Nii seabki Ravic endale eesmärgi, Haake tappa. Ravicil õnnestub Haake lõksu meelitada ja tappa. Haake mõrvamine on Ravici jaoks justkui eneseteostus. See on midagi suuremat kui isiklik kättemaks. Ravic saavutas kättemaksu ja hingerahu. ,,Miski oli valla pääsenud ning barrikaad oli kõrvaldatud, jubeda hirmu kangestunud pilt elust ega olnud enam kinni külmunud nagu kõik need aastad."
Binding peab Graeberit oma ainsaks tõeliseks sõbraks, kes temalt mingit teenet ei oota. Siiski palub Ernst koolivennalt abi vanemate otsimisel ja enda ülevalpidamisel. Alfons on lahke rõõmsameelne mees, kes ei ole kade oma vara täiesmahus sõbraga jagama. Graeber otsustab minna vanemate arsti juurde, lootuses saada mingitki infot. Eest leiab Ernst aga vana kooliõe Elisabethi, kes on perekonnaarsti tütar. Doktor Kruse oli ülesantud kohalikele võimudele ja viibis nüüd koonduslaagris. Graeber ja Elisabeth armuvad. Kuna elu kodulinnas on vaata et hullem kui esirindel, siis otsustavad noored, et kuna elu on nii habras ja võib lõppeda iga kell, siis nad naudivad seda. Nad kannavad oma parimaid riideid ja külastavad kallimat restorani, mis läheduses. Nad naudivad kõiki elu pakutavaid naudinguid. Ühel päeval soovib Ernst abielluda. Ta tahab, et pärast tema rindele tagasiminekut jääks Elisabethile mingigi kasu temast
Ravic üritab midagi kokku valetada, aga see ei õnnestu ja ta saadetakse maalt välja. Mees naaseb kolme kuu pärast ja selle aja jooksul on paljugi muutunud. Joan on leidnud omale uue näitlejast mehe, kes teda jumaldab. Ravic arvab, et Joan ei armasta teda enam ja ei tule ta juurde kunagi tagasi. Joan üritab Ravicit veenda, et ta on ainus mees, keda naine on kunagi tõeliselt armastanud, aga Ravic ei vaja teda, sest ta on üksik uitaja. Kord näeb Ravic meest, kes teda koonduslaagris piinas ja ta sõbrad tappis. Ta kohtub Haakega mitmeid kordi ja peab plaani, kuidas meest tappa. Lõpuks viib ta Haake metsa, tapab ta ja matab maha. Sel hetkel tunneb ta, et minevik ei kummita teda enam. Lõpuks saab ka Joani uus mees teada, et naine ei armasta teda. Ta vehib püstoliga ja Joan saab kaelast haavata. Ravic üritab naise elu päästa, opereerides teda, aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb. Raamatu lõpus on kõik
teada, kus Ernsti vanemad on, kas nad on surnud või mitte. Ernstil oli järjekindel ja ei kaotanud lootust, teda ei heidutanud see, et teda jooksutati ühest infoallikast teise ja pidevalt sai ebakindlaid vastuseid. Teose lõpus sai ta siiski teada, et ta vanemad on elus ja sellest teadmisest talle piisas. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga. Elisabethi isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abiellusid. Ernst võttis ühe päeva puhkusele lisaks, niiet tal oli 15 päeva puhkust. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest
· teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal'' · Karin Luts · naivism, rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco · esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis · viimastel maalidel mustajuukseline modell juuditar? · Vangistati ja hukati koonduslaagris · ''Talutuba soemüüriga'' · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · teist tüüpi kunstnikud realistlikud maalikunstnikud · motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid realistlikult ja asjalikult · Andrus Johani ''Köögis'' · Kaarel Liimand ''Poiss punastes pükstes'' · kolmas rühm rahvuslikult meelestatud · kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive · tööteema, seotud idüllilisema maa-olustikuga · Eerik Haamer · kujutab kalureid
majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid, mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored otsustasid abielluda, kuna sõduri naine saab kuus 200 marka, kuid peamine põhjus
Noorelt hakkas ta spordiseltsis"Aberg" tegelema maadlusega. Sihikindlad treeningud viisid noormehe peagi kuulsate maadlejate ridadesse. Alates 1910. aastast võistles ta elukutselisena. Ajavahemikus 1913-1930 võitis J. Jaago 5 korda Euroopa ja 7 korda maailmameistritiitli 1922. aastast elas ta peamislt Berliinis, kust siirdus võistlusreisidele Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Aastatel 1941-45 viibis J. Jaago fasistlikus Dachau koonduslaagris. Vabanenult tegutses kuulus atleet Saksa Tal oli kindel soov naasta Eestisse, kuid südamerabandus lõpetas elutee 28.augustil 1949.a. J. Jaago tuhk toodi sünnimaale ja veel samal aastal sängitati urn Tallinnas Metsakalmistu mulda. Luunjast pärineva maailmakuulsa maadleja mälestuseks korraldatakse 1978. aastast Tartu rajooni spordikomitee eestvedamisel kevadisel koolivaheajal (põhiliselt Luunja keskkooli võimlas) noortevõistlused klassikalises maadluses. Võistluste
juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki. 1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942. aastal avati see Auschwitzi laagri osana ja sai samal ajal juutide põhiliseks hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See tähendab peaaegu miljon inimest. Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus. Samuti hukkusid seal ka ligikaudu 20 tuhat egiptlast, ja teistest rahvustest vange. 1941. aastal võeti vastu otsus gaasikambrite ehitamiseks, et hukata massiliselt juute kogu Euroopast. Ehitustöid viisid läbi vangid range järelvalve all. Kambreid hakati kasutama samal aastal. 1942
ilmunud köiteist. 1912. aasta sügisel kirjutas ta ka “Metamorfoosi” ja “Der Prozessi” (Protsess), mida peetakse Kafka kaheks parimaks raamatuks. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile. Peale tuberkuloosi avastamist veetis Kafka palju aega erinevates sanatooriumides. Ühes sellises kohtus ta ka 24-aastase Milena Jesenskága, kes oli tõlkinud paljusid Kafka jutte tšehhi keelde. Jesenská suri 1944. aastal Saksamaal koonduslaagris. 1922. aastal läks Kafka pensionile. Järgmisel aastal tutvus ta vaevalt 20-aastase poolatar Dora Diamantiga. Kafka haigus küll vabastas ta igapäevastest kohustustest, kuid vähendas ka ta sissetulekut. Ta vanemad pidid talle Prahast raha saatma. Kafka, kes oli harjunud palju kirju kirjutama, oli nüüd tihti sunnitud saatma hoopis postkaarte, sest nende saatmine oli odavam. 1924. aastal palus Kafka Dora isa käest neiu kätt, kuid ta sai eitava vastuse
ta sõbranna Dana sureb, ta leiab mingite poolataride kolmiku, kellega koos nad põgenevad lähedal olevasse majja kui naisi rongi peale hakatakse panema. Edasi jõuab ta lõpuks Slovakkiasse. Lale viidi Austria laagrisse, sealt edasi harulaagrisse. Lõpuks jõuavad venelased juba nii lähedale, et igal pool on kaos, ta saab lihtsalt laagrist välja jalutada, tee peal vene sõdureid kohates üritab neile seletada, et ta oli kolm aastat koonduslaagris, kuid nad ei teadnud, et sellised asjad üldse olemas on. Ta keelteoskus avaldab muljet ning ta viiakse venelaste nö peakontorisse, kus ta saab oma toa, rikkalikult süüa ning üle 3 aasta vannis käia. Ta peab hakkama nende kupeldajaks, algul koos valvega, lõpuks üksi – ta põgeneb sellel päeval kui ta üksi läks ning jõuab lõpuks Bratislavasse, ta läheb koju ja leiab oma õe, Goldie, tal on vene mees ja ta on kaitstud. Lale ostab
väike ettevõtjaid kui klassi ega asendama neid konto kontoriametnike ja proletaarlastega. Ei toimunud kollektiviseerimist, kuid talupojad keda kontrollis põllumajandusministeerium, külvasid seda mida kästi ning müüüsid saaki etteantud hindadega, kes rikkus seda neid karistati raha trahviga või vara konfiskeerimisega ning kinnipidamisega koonduslaagris b) Sisepoliitikas NSVL-s hävitati inimesi, kes olid liiga targad või klassi- või rahvusliku päritolu tõttu kahtlaseks peetud, ajalehed, raadio, filmi- ja teatri kunst kuulusid täielikult parteilis- riiklikule aparaadile. Haridus ja kasvatussüsteem, lasteaiast ülikoolini oli täielikult võimude kontrolli all. Hävitati raamatuid mis olid NSVL kahjulikud või laimavad. Kultuuriga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse organisatsioonidesse.
Rakenduskunsti Kool. Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti mõned kavandid ja loodi üksikud teosed,mis teenisid otseselt okupantide ideoloogiat(Adamson-Ericu maal ,,Stalin Läänemere kaldal" ja Andrus Johani ,,Töörahva rongkäik tartus 21 juuni 1940"-mis jäi lõpetamata.) Sõja algus tõi kaasa eesti rahva lõhenemise-arreteerimised,küüditamised,vägivaldne mobilisatsioon Venemaale jne.(Stalinistlikus )koonduslaagris hukkus Eduard Taska- nahakunstnik ja suri graafik Paul Liivak.Poliitiline terror tabas mitmeid kunstnikke väga raskelt.Hukati Andrus Johani ja Arkadio Laigo.Nikolai Kummits suri vangistuses,Karl Pärsimägi hukkus koonduslaagris. Jätkati Kunstnike Liidu moodustamise tööd,kuid selle etteotsa pandi nüüd Nõmmiku ja Viiralti asemele Adamson-Eric.Vastutavaks sekretäriks sai Aino Bach.Kunstnike Liidu kaudu hakati selle liikmeid nõukoguliku ideoloogia vaimus töötlema-sotsrealismiga.
kompanii meestele, et kõigi laagriasukate jaoks transport puudub ja kõik juudid likvideeritakse. Kloogale saabus Julgeolekupolitsei ja SD Eestis SD erikomando, mis alustas laagri lähedal metsas kinnipeetute hukkamisi. Klooga koonduslaagrisse jõudsid Punaarmee väeosad 28. septembril 1944. 85 vangi olevat end enne vabastamist ära peitnud ja nii pääsenud väidetavast sakslaste veresaunast, kus olevat tapetud kõik laagri vangid mõned päevad enne vabastamist. Klooga koonduslaagris kinnipeetute mälestuseks püstitati laagri asukohale nõukogude ajal memoriaalkompleks ning pärast Eesti taasiseseisvumist samuti 2 mälestuskivi kirjetega.8 4.4 Tänapäeva eestlaste arvamused Olen viinud läbi inimeste vahel (10 inimest) väikese uurimuse sellest, mida nad teavad holokaustist ja kuidas suhtuvad sellesse. Peaaegu kõik inimesed teadsid sõna ,,holokaust" tähendust ja suhtusid juutidesse kas neutraalselt või siis positiivselt. Kahjuks mitte kõik
(Venemaal), ainuliider 1922 maist, detsembris 1924 kommunistide mässu liider, 1937 lastakse Anvelt maha. 1934 Pätsi ja Laidoneri juhitav riigipööre, algab Vaikiv Ajastu. 1935-1940 ainult 1 võimupartei-Isamaaliit. EKP keskkomitee I sekretärid: · Karl Säre (1940-1941)-1941 tungisid Eestisse saksa väed, juhtis sakslaste vastast võitlust, NL-i silmis reetur, suri saksa koonduslaagris 1944. · Nikolai Karotamm (1944-1950)-võti maha 1950, süüdistati liigses leebuses kodanike natsionalistide vastu. · Johannes Käbin (1950-1978)-väga pika aja vältel kõrgeima partei juht (28a.), elas üle 3 Nõukogude Liidu võimu vahetuse ajad, alustas stalinistina, aja jooksul muutus mõõdukaks partei juhiks, 1978 viidi madalamale kohale.
akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Werner Maser ja Joachim Fest arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal 1938 vahistada (või leidis ta pärast Saksa vägede sissemarssi Austriasse juba vahistatuna eest), et teda siis Buchenwaldi koonduslaagris mõrvata lasta.Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. Brigitte Hamannil õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz Feilerilt, kes 11. mail 1938 teatas oma usaldusmehele NSDAP peaarhiivis Ernst Schulte-Strathausis, et Hanisch on "1,5 aasta eest surnud."] Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt. Tädi suri märtsis
Juutide deporteerimine toimus, sest nii oli neid kergem tappa ja seda taheti salajas hoida, et säilitada ,,häid" suhteid teiste tsiviilelanikega (viidi kõik ühte linna surema) ,,Juudid ahju" ,,surmabussidega" toodi juute Hadamari linna ja veidi hiljem oli näha korstnast tõusvat suitsu eemaletõukava haisuga Kasutusel mürk Zyklon B sest se tapab hästi ka inimesi ja kiiresti Suurim ohvrite arv oli Auschwits-Birkenau koonduslaagris (u 1100000) ,,surm töö läbi" vange sunniti väga rasketes tingimustes tegema mõttetut tööd, suur toidupuudus, viletsad hügieenitingimused, valvurite vägivallatsemine + omavoliline karistamine väga palju surnuid 7. Pööre II maailmasõjas põhjused. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Atlandi Harta, Teherani konverents. Pöördelised lahingud ja nende tähtsus: Stalingrad, Midway, El Alamein, Sitsiilia dessant. Kaart!
toimunud Teherani konverentsil Balti maade jätkamisega NSVL-e. Holokaust. II maailmasõja käigus sattusid natside võimu alla miljonid juudid slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimidega linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku 0,5 miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941 alul andis Hitler käsu hakata koonduslaagris juute hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagriteisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit- Auschwitz, Treblika, Majdenek, Sobibor jt. Mujale sakslaste poolt vallutatud aladele rajati sadu väiksemaid koonduslaagreid. Selliseid laagreid oli ka Eestis. Saksa koonduslaagrites tapeti kuni 11 000 000 inimest, nendest 5-6 000 000 olid juudid- see on üle 2/3 sõja Euroopas elanud juutidest
Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 “Armasta oma ligimest” Perekond kodumaalt välja, sees fašism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 “Triumfikaar” Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 “Elusäde” Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 “Aeg antud elada, aeg antud surra” peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga
aasta septembris ja seda juhtisid Saksa ohvitserid (Hans Aumeier, Otto Brennais ja Franz von Bodman). Kompleks koosnes ligikaudu kahekümnest välilaagrist, millest mõned töötasid vaid lühikest aega. Kui venelased alustasid sügisel 1944 pealetungi, evakueeriti osa vange meritsi Stutthofikoonduslaagrisse. Kloogal lastimaha ligikaudu 2000 vangi,nende laibad kuhjati tuleriitadele ja põletati. Tapmised toimusid erinevatel aegadel ka Tallinna Keskvanglas, Tartu koonduslaagris ja mujal. Saksa relvajõud Eestis 22. juuni 1941 alustasid sakslased pealetungi N. Liidu läänepiirile koondunud Punaarmee vastu. 26. juunil tegi seda Soome. Baltikumi suunas tungis peale Saksa armeegrupp "Nord" 20 jalaväe-, kolme mootoriseeritud- ja kolme soomusdiviisiga. Punaarmeel oli okupeeritud Balti riikides Balti väegrupil 19 jalaväe- ja seitse ratsa diviisi ning viis soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. kuni 9
augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912 kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Werner Maser ja Joachim Fest arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal 1938 vahistada, et teda siis Buchenwaldi koonduslaagris mõrvata lasta. Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. Brigitte Hamannil õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz 5 Feilerilt, kes 11. mail 1938 teatas oma usaldusmehele NSDAP peaarhiivis Ernst Schulte- Strathausis, et Hanisch on "1,5 aasta eest surnud." Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt
- M.Hircheld (1869-1935) sakslane. Oli homoseksuaal. Hästi produktiivne kirjutaja. Ilmutas paksu raamatu "Homoseksuaalsus meeste ja naiste hulgas" 1000 lk. Esimest korda ütles, et homoseksuaalsus pole patoloogia, see ei ole ebanormaalne. Arvas, et homoseksuaalsus on kolmas sugu. Esimene seksuaalsust puudtav ajakiri(?). Tema peamine teene oli, et mõjutas seksuaalvallas homoseksuaalsuse kajastamist. Hukati koonduslaagris. - Morton Hunt sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas. "Seksuaalkäitumine seitsmekümnendatel aastatel". Esimest korda representatiivne valik: 20000 meest ja naist juhuvaliku (telefoniraamat) alusel. Küsimustikule vastas vaid 1/5. Nendele, kes vastasid koostati 1000 küsimusest koosnev küsimustik. Neid inimesi kasutati ka hiljem longituuduurimuste käigus. - S.Hite lähtus feministlikust printsiibist. Fokuseeris tähelepanu
nende inimeste saatus, kes pidid 1933. Aastal Saksamaalt lahkuma, polnud dokumente, elamisluba, politsei saadab ühelt maalt teisele. Remarque nimetab neid justkui laipadeks puhkusel. Mõningatel kordadel aitavad kaastundlikud inimesed, võimud ei pööra tähelepanu. Kõik sündmuste käiku tõmmatud, inimestel pole mõtet mõelda minevikule, tulevikku pole, mõtekas elada ainult ühes päevas. Remarque rõhutab pea kõigis teostes, et ... peategelane ka olnud I maailmasõjas ja on olnud koonduslaagris, Gestapo käes, põgenenud Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab, et peab tagasi minema, ükskõiksus, see letargia kaob. Sõidab tagasi Saksamaale, kuigi teab, et pannakse uuesti kinni. Leiab haigla üles, 4. Korrusel naine suremas, lubab olla seal seni, kuni sureb. Hüppab alla, tõmmates valvuri endaga kaasa, sest valvur ootas juba ukse taga. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 15: 1) M
Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose
tulemused ootuspärased. Käsitletud Kolhoosniku ajalehtedes esinevad järgmised kohanimed: Moldaavia, Stalingrad, Uraba Kolumbias, Ameerika 4 korda, Valgevene, Kanada, Nõukogude Liit 3 korda, Inglismaa, Prantsusmaa, Lääs, Kuuba, Alzeeria, Oran, Kongi, Indoneeswia, Holland, Novo. Voronezki, Kaunas, Kuban. 1 3.2. Punalipp 13. Seal, Sevastopolis langes raskesti haavatud Seidov vangi. Fasistlikus koonduslaagris kohtus ta oma kaasmaalase Mehtiga, ja nad andsid teineteisele tõotuse jääda elu lõpuni Nõukogude armee võitlejaiks..., okastraadi taha ulatusid kuuldused hoogustuvast võitlusest Balkanil (APN: 1975). Kuna II maailmasõja lõpust möödus 1975. a. mais 30 aastat, hakkasid selguma sõjaga seotud lood. Neist julgeti rääkima hakata. Eesmärgiks oli kasvatada patriotismi ja truudust kommunistlikele ideaalidele. 14
Nii nõustusid Roosvelt ja Churchill 1943. a. nov.-dets. Vahetusel toimunud Teherani konverentsil baltimaade jätmisega nõukogude liidule. II ms käigus satuusid alistatud riikides natside võimu alla miljonid juudid, slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. 1941.a. algul andis Hitler käsu hakata juute koonduslaagris hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagreisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumil rajati 6 surmalaagrit. Auschwitz, Trebeinka jt. Sõja jooksul surmati umbes 11 miljonit inimest, neist 6 miljonit olid juudid (ehk siis üle 2/3 sõja eel elanud juutidest). Seda hakati nimetama Holokaustiks. Peale jute püüdsid natsid hävitada ka mustlasi, vaimuhaigeid ja homoseksuaale.
Valvuri loal külastas ta koos oma sõbratari Anna Braunovága hotelli„Kuldne Lõvi“, kus ta oli enne sõda oma mehega põgusalt viibinud. Seal kinkis kokk, kes mõistis, et nad vanglast tulevad, mõlemale terve taldrikutäie süüa. Sellised „väljasõidud“ olid aga üksikud juhtumid, mis võimaldati ainult käputäiele naistest. 1943. aasta hilissügisel viidi Jägala laagris olnud juudi naised Tallinna keskvanglast üle Vaivara koonduslaagrisse. 54 Vaivara koonduslaagris Tšehhi ja saksa naisvangid olid esimest korda „tõelisesse kontsentratsioonilaagrisse“ sattunud. Isegi pärast külalislahkuseta Jägalat või kõledat Tallinna vanglat oli Ereda kõigi jaoks šokk. Ereda oli ainult okastraat, sajad räbaldunud, räpased vangid ja külmad barakid. […] Heinz Drosin (Ereda laagri sakslasest komandant) oli Inge Syltenová küll oma kokaks valinud, tegelikult tegi talle aga süüa Gisela Danzigerová
Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga.
juhtivad kultuuritegelased lahkusid Saksamaalt (Mann, Brecht jne). Probleem: Roomakatolikus ja evangeelses kirikus on tegelasi, kes ei aktsepteeri uuspaganlikku, juudivastast natsireziimi. Tulemus 1933-39: Vaimne tasalülitamine õnnestus. Sakslaste enamus pooldas natse ja oli rahul oma eluga (töötus likvideeriti ja elu-olu muutus stabiilsemaks). Opositsioon oli väike ja killustunud: ei ohustanud natside võimu (nt vasakparteide endised juhid olid kas koonduslaagris või eksiilis). Natside riigihaldus Juhtuvatele kohtadele pääsesid vaid partei liikmed. Reziim ei funktsioneerinud nii perfektselt kui propaganda andis mõista. Probleemid: Mitmekordsed struktuurid (riigi ja partei omavaheline tööjaotus?). Suulised määrused jätsid parteilastele mänguruumi. Hitler soosis ebamäärasust teadlikult, kuna see andis talle manipuleerimisvõimalusi. Hitleri tujukus ja äkilised meelemuutused. Natside majanduspoliitika on edukas: töötus likvideeritakse
esimene tõsisem etendus. Tsehhov sureb 44-aastaselt tuberkuloosi. 23. PILET E. M. REMARQUE'I ELU JA LOOMING , ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" J. LIIVI ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Remarque (1898-1970) sündis raamatuköitja perekonda. Perekond kolis tihti, et isal tööd jätkuks. Remarque hakkas noorelt lisaraha teenima klaveritundide andmisega. Poisile meeldis loodus (kogus liblikaid), samas köitis teda ka elegantne elu. Tal oli kaks õde, kellest üks hukati II ms ajal koonduslaagris. Aastal 1916 läks noormees vabatahtlikuna rindele. Episoodid, mis temaga toimusid, kajastuvad ka ,,Läänerindel muutuseta". Osales ka Somme'i lahingus, kuid sai haavata ning hiljem rindele ei naasnud. 1917. aastal lahkus armeest, loobus vastumeelsuse näitamiseks kõikidest autasudest. Jätkas õpinguid ning töötas õpetajana, kuid peagi lõpetas ametiga. Mees leidis, et pärast läbielatut ei suuda ta olla piisavalt inspireeriv, et õpetajaametiga toime tulla
inimeste saatus, kes pidid 1933. Aastal Saksamaalt lahkuma, polnud dokumente, elamisluba, politsei saadab ühelt maalt teisele. Remarque nimetab neid justkui laipadeks puhkusel. Mõningatel kordadel aitavad kaastundlikud inimesed, võimud ei pööra tähelepanu. Kõik sündmuste käiku tõmmatud, inimestel pole mõtet mõelda minevikule, tulevikku pole, mõtekas elada ainult ühes päevas. Remarque rõhutab pea kõigis teostes, et ... peategelane ka olnud I maailmasõjas ja on olnud koonduslaagris, Gestapo käes, põgenenud Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab, et peab tagasi minema, ükskõiksus, see letargia kaob. Sõidab tagasi Saksamaale, kuigi teab, et pannakse uuesti kinni. Leiab haigla üles, 4. Korrusel naine suremas, lubab olla seal seni, kuni sureb. Hüppab alla, tõmmates valvuri endaga kaasa, sest valvur ootas juba ukse taga. 1946 ilmub ,,Arc de Triumpfe" triumfikaar, ja see osutub ta teiseks menukaks romaaniks.
teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga
1) Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg ühekordselt; 2) represseeritu õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku, sealhulgas põgenemise ja hilisema vahistamise vaheline aeg kolmekordselt; 3) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941 1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt; 4) represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt; 5) Represseeritud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni
See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest"Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde"Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra " peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga
See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema
võimalik luua universaalset ja kõigiks olukordadeks sobivat ideoloogiat, elu on selleks liiga mitmekesine. Samas võib tema romaanidest selgelt välja lugeda tema hoiakut, seda, mille poolt ja vastu ta on. Tema surma käsitlus on laiemas plaanis eksistentsialistlik ja elufilosoofiline – surm on vältimatu ja paratamatu, aga tuleb hoiduda mõttetuid ning rumalusest põhjustatud surmasid, nt sõjas või koonduslaagris. Surma paratamatuse kõrval annab tuge sõprus. LÄÄNERINDEL MUUTUSETA: sõja mõttetus, inimese muutumine sõjas – noortel kaob eluisu, muutuvad julmaks. Seosed Remarque’i elu ja „Läänerindel muutuseta“ vahel: Paul oskas samuti klaverit mängida. Paul kogus samuti liblikaid Paul oli samuti Somme’i lahingus Otse koolipingist rindele Ka Paul kirjutas, tal oli sahtlis lõpetamata näidend „Saul“
See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige
Aastal Saksamaalt lahkuma, polnud dokumente, elamisluba, politsei saadab ühelt maalt teisele. Remarque nimetab neid justkui laipadeks puhkusel. Mõningatel kordadel aitavad kaastundlikud inimesed, võimud ei pööra tähelepanu. Kõik sündmuste käiku tõmmatud, inimestel pole mõtet mõelda minevikule, tulevikku pole, mõtekas elada ainult ühes päevas. Remarque rõhutab pea kõigis teostes, et ... peategelane ka olnud I maailmasõjas ja on olnud koonduslaagris, Gestapo käes, põgenenud Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab, et peab tagasi minema, ükskõiksus, see letargia kaob. Sõidab tagasi Saksamaale, kuigi teab, et pannakse uuesti kinni. Leiab haigla üles, 4. Korrusel naine suremas, lubab olla seal seni, kuni sureb. Hüppab alla, tõmmates valvuri endaga kaasa, sest valvur ootas juba ukse taga. 1946 ilmub ,,Arc de Triumpfe" triumfikaar, ja see osutub ta teiseks menukaks romaaniks.
annaabi.ee 
