Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Auschwitz (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

AUSCHWITZ 'I KOONDUSLAAGER
ELISA  KÄRNER 11H
KAS TEADSID ET...
 Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole 
aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris
RAJAMINE
 Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele
 Paiknesraudteede ristumiskohas 
 Koosnes algselt ühest laagrist
 Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I ( peakontor ,baaslaager) , Auschwitz II- Birkenau  
(hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas)
 1944 kasvu  tipphetk  - 135 000 vangi
ASUKOHT                                           AUSCHWITZ II 
BIRKENAU 1944
SAABUMINE
 1942.aastast veeti inimesi  laagrisse  rongidega iga päev
 Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> 
 Inimesed jagati kahte gruppi
 Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise
      eesmärgiga
GAASIKAMBRID
 Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest
 ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas
 Keda ei  tapetud  gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, 
nakkushaiguste, individuaalsete hukkamiste ja
meditsiiniliste katsete tõttu. 
ELAMINE
 Inimesed pandi elama barakkidesse   
 Ühes barakis elas u 800-1200 inimest
 Halva hügieeni tagajärjel levis
 väga palju haiguseid (kopsupõletik, kõhulahtisus,
   tuberkuloos  jne) 
SÖÖK
 Vangid olid alati näljased 
   Hommikul  "kohv" või "tee"
  Lõunaks  vesine mõru  supp  pahaks läinud
kapsaga, kartulikoortega
 Õhtuks leib margariiniga,  erandina  tükk vorsti, juustu
või spl marmelaadi
TÖÖ
 Tööpäev algas varahommikul rivistusega ning kestis 11 tundi
 Pagasi sorteerimine
 Töö krematooriumis
 Süsi kaevandamine
 Massihaudade  kaevamine
 Ehitamine 
EVAKUEERIMINE JA VABASTAMINE
 Umbes 65 tuh vangi evakueeriti erinevatesse tööstustehasestesse
 Juutide massihävitamine lõppes 1944 novembris
 Hävitati dokumente, plaaniti krematooriumite õhkulaskmist
 Viimane evakueerimine - 56 tuh vangi
 Hävitati viimseid tõendeid oma kuritegude kohta
 27.jaanuaril 1945 vabastas Punaarmee laagri
 Ainult 7 500 inimest pääses eluga 
 27 jaanuar -  holokausti  mälestuspäev
 1947.aastast  muuseum

Document Outline

  • Slide 1
  • Kas teadsid et...
  • RAJAMINE
  • Slide 4
  • Saabumine
  • Slide 6
  • Gaasikambrid
  • Elamine
  • Söök
  • TÖÖ
  • Evakueerimine ja vabastamine
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Auschwitz #1 Auschwitz #2 Auschwitz #3 Auschwitz #4 Auschwitz #5 Auschwitz #6 Auschwitz #7 Auschwitz #8 Auschwitz #9 Auschwitz #10 Auschwitz #11 Auschwitz #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trak2iputsi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Holokaust
290
pdf

Holokaust

Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes tapaasutused, samal ajal kui Auschwitz ja Majdanek omasid topelteesmärki – ohvreid ühtaegu nii vangistada kui ka tappa. Näiteks Auschwitz koosnes kolmest kompleksist: Auschwitzi põhilaager oli kõigi etnilise tagapõhjaga vastaste vangistuseks; Ausschwitz-Birkenau, kus gaasikambrites plaanipäraselt tapeti juutidest ohvreid ja samuti suur hulk mustlasi; Auschwitz-Buna, mis oli orjatöölaager keemiatööstuse jaoks. Riigi Julgeoleku Peaamet (RSHA) mängis juhtivat osa genotsiidi üleüldises organiseerimises, k.a ohvrite

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu



Kommentaarid (1)

487287 profiilipilt
06:48 08-10-2024



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun