Franz Kafka esitluse tekst (0)

Franz Kafka on 1883. aasta 3. juulil Prahas sündinud juudi päritolu kirjanik.  Ta isale Hermann Kafkale kuulus riidepood. Franzi ema Julie Kafka (neiupõlvenimi Löwy) oli eduka kaupmehe ja õllepruulija tütar. Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg, kes nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi Franziks. Peale Franzi  sündis perre veel kaks poega, mõlemad surid juba imikueas. Franz hiljem ütles, et surmad oleks olnud ära hoitavad arsti hoiatuste tõttu. Sellest hoolimata sündis nende perre 1889. aastal tüdruk, kes sai endale nimeks Gabriele. Gabriele’ile järgnesid veel kaks tüdrukut, Valerie ja Ottilie. Nende pere vahetas tihti oma kortereid üha suuremate ja uhkemate vastu, sest poodi saatis üha kasvav edu. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut . Ta kirjutas oma päevikusse: “Mis on minul ühist juutidega?” Franz õppis saksa koolides , kuigi ta valdas vabalt nii saksa kui tšehhi keelt. Koolis oli ta keskmine õpilane, nõrgim aine oli tal matemaatika . 13-aastaselt oli tal bar mizvah, mida ta hiljem meenutas kui igava ja mõttetuna. Franzi usuline kasvatus piirdus sellega, et ta käis 4 korda aastas koos oma isaga sünagoogis. 1901. aastal lõpetas ta Altstadter Gymnasiumi (Vanalinna Gümnaasium) ja alustas oma õpinguid Karl Ferdinandi Ülikoolis. Ülikoolis vahetas ta mitmel korral eriala, kuid otsustas lõpuks juura kasuks, sest sellega paistsid olevat paremad karjääriväljavaated. Ta lõpetas ülikooli 8 semestriga ja sai oma doktorikraadi kätte 1906. aastal. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod . Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad. Oma esimese töökoha sai ta 1907. aastal kindlustusfirmas. Kuid juba aasta hiljem ta lahkus sealt pikkade töötundide ja raskete tingimuste tõttu. 1908. aastal läks ta Tööalaste Õnnetusjuhtumite Kindlustusfirmasse tööle, kus ta töötas enamuse oma elust. Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega  kirjutamiseks. Seal pidi ta määrama, kas ja kui palju saavad tööajal vigastada saanud töölised kompensatsiooni. Kafka soosis tavaliselt töölisi. 1917–1922 viibis Kafka pensioniga puhkusel. 1911. aastal tahtis Franzi isa, et ta võtaks üle oma onu asbestifirma, mis võttis enamuse ta ajast kuni firma sulgemiseni 1917. aastal. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. 1912. aastal kohtas Kafka Felice Bauerit, kellega ta oli kihlatud kaks korda ja kellega ta ka kihluse kaks korda ka lõpetas. Esimene kord arvas ta, et suhe segab ta loomingulisust. Teine kord, 1917. aastal, avastas Kafka, et tal on tuberkuloos ja lõpetas nii suhted Felice’iga. Nad olid kokku koos 5 aastat. 1912. aastal alustas ta ka “Ameerika novelli” kirjutamist. 1913 ilmus “ Meditatsioon ”, esimene mitmetest tema eluajal ilmunud köiteist. 1912. aasta sügisel kirjutas ta ka “Metamorfoosi” ja “Der Prozessi” (Protsess), mida peetakse Kafka kaheks parimaks raamatuks. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile. Peale tuberkuloosi avastamist veetis Kafka palju aega erinevates sanatooriumides. Ühes sellises kohtus ta ka 24-aastase Milena Jesenskága, kes oli tõlkinud paljusid Kafka jutte tšehhi keelde. Jesenská suri 1944. aastal Saksamaal koonduslaagris. 1922. aastal läks Kafka pensionile. Järgmisel aastal tutvus ta vaevalt 20-aastase poolatar Dora Diamantiga. Kafka haigus küll vabastas ta igapäevastest kohustustest, kuid vähendas ka ta sissetulekut. Ta vanemad pidid talle Prahast raha saatma . Kafka, kes oli harjunud palju kirju kirjutama, oli nüüd tihti sunnitud saatma hoopis postkaarte, sest nende saatmine oli odavam. 1924. aastal palus Kafka Dora isa käest neiu kätt, kuid ta sai eitava vastuse. Kafka veetis oma viimased kuus nädalat sanatooriumis. Ta suri tuberkuloosi 1924. aasta 3. juunil. Enne oma surma palus ta, et tema ilmumata raamatud hävitataks. Kuid Max Brod ei viinud ta palvet täide, vaid selle asemel  hakkas tema raamatute kirjastajaks, viies trükki peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet.  Milena ja kõik Kafka kolm õde hukkusid Saksamaa koonduslaagrites. 
Franz Kafka sündis 1883. aastal Prahas juudi kaupmehe pojana. Kogu elu jooksul lahkus ta harva sünnikohast. Ta käis Praha vanalinnas riiklikus saksakeelses gümnaasiumis ja hakkas pärast abituuriumi õppima juurat. Peale selle külastas ta kunstiajaloo ja germanistika loenguid. Franž Kafka alustas kirjutamist juba õpilasena, hävitas aga oma varased teosed. Kõige varasem säilinud proosatükk on jutustus “Ühe võitluse kirjeldus” üliõpilaspäevilt. Pärast doktorikraadi saamist läbis Kafka aasta jooksul kohtupraktika ja töötas siis vähem kui aasta kindlustuses Assicurazioni Generali. Kuna töö võttis kogu tema jõu ja aja ega jätnud võimalust kirjutada, vahetas ta töökohta ning asus tööle ametnikuna Böömi kuningriigi töötajate õnnetusjuhtumikindlustuses, kus oli tegev kuni enneaegse pensionilejäämiseni 1922. aastal. Tööaeg oli seal palju lühem. Pärastlõunati ja õhtuti tegi Kafka pikki jalutuskäike läbi linna, külastas sotsiaaldemokraatide, realistide või anarhistide parteikoosolekuid, võttis osa filosoofilistest vestlusringidest ja loenguõhtutest ning käis teatris. 1912. aastal sündisid tema esimesed tähtsamad teosed: jutustus “Otsus”, mille ta kirjutas ühe ööga, suurem osa romaanist “Ameerika” ja “Metamorfoos”. Avalikkuse ette jõudis samal aastal raamat “Vaatlus”, mis sisaldab 18 proosalugu. Peale selle kirjutas ta tollal palju kirju Felice Baurile, kellega kihlus kaks korda – ning tühistas ka teise kihluse. 1912-1917. aastal kirjutas Kafka talle üle 500 kirja ja postkaardi. Viletsa tervise tõttu vabastati Kafka sõjaväeteenistusest. Esimestel sõjakuudel alustas ta “Protsessi” kirjutamist, raamat avaldati trükis alles 1925. aastal. Ta kirjutas ainult öösiti, täielikus eraldatuses; loominguline aktiivsus kasvas sedavõrd, kuivõrd ta reaalsest elust eemaldus, ning nii tõmbus ta ikka ja jälle üksindusse. Järgmise kihluse Julie Wohryzekiga tühistas Kafka nagu kaks eelmistki. Ka armusuhted Milena Jesenská ja Dora Diamantiga jooksid karile. Kafka oli juba haigestunud kopsutuberkuloosi, kui kirjutas oma viimased teosed, nende hulgas jutustused, mis ilmusid 1920. aastal raamatus “Maa-arst”, igavesti saatmata jäänud “Kiri isale” ja romaan “Loss”. Varsti pärast surma 1924. aastal ilmus jutustustekogu “Näljakunstnik”.

FRANZ KAFKA

                                                     1883-1924