Demokraatia koolis (0)

Demokraatia koolis
Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib?
Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord , aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri – koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel , kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest . Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi.
Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne – direktor= diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab , seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist , aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt.
Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad . See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid.
Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi parlamendilaadset siin siiski leidub, aga paraku on see nii, et nende võim on olematu, sest nad on ju „noored ja rumalad.“
Kui vaadata tagasi sissejuhatuses kõlanud küsimusele, siis ainuõige vastus siin peaks olema „ei,“ sest demokraatiast koolis ei saa lihtsalt rääkida. Kool on autoritaarse diktatuuriga riik riigis. Olgugi, et NSVLi puhul oli tegu totalitaarse diktatuuriga, siis miskipärast kipub tulema eriti palju paralleele just nimelt selle riigi ja Eesti kooli vahel. Kuid siiski ei tohiks jätta seda teemat sinnapaika ja olukorda muuta, sest koonduslaagris ei soovi mitte keegi käia.