Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa muusika 20. sajandi keskel (0)

1 Hindamata
Punktid
Euroopa  muusika 20. 
sajandi keskel
Kristin Kaimer
Benjamin Britten (1913-1976)
• Brittenit peetakse 20.saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks.
• Silmapaistev  dirigent  ning  pianist
• Esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt.
• 13-aastaselt hakkas võtma F.  Bridge ´lt õppetunde, hiljem 
pühendas oma õpetajale „Variatsioonid Frank Bridge´i teemal“ 
keelpilliorkestrile
• Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston 
Hugh  Auden ja  tenor  Peter
Orkestrimuusika
• Orkestrimuusikas on  Britteni  populaarseim teos 
    „Variatsioonid ja  fuuga  Purcel i  teemale
     ehk „Teejuht noortele orkestri juurde“.
• Teose eesmärk on tutvustada sümfooniaorkestri 
pil e ja nende erinevaid kõlalisi võimalusi.
Ooperid
Britteni ooperid (15) eesotsas „Peter 
Grimesiga“ tähistavad Inglise ooperi 
taasündi. 
Operetilik  ooper  „Paul Bunyan“
Ajalooline  ooper „Lucretia teotamine“
Koomiline ooper „ Albert Herring“
Britteni vokaalsümfoonilise loomingu tähtteos 
on „Sõjareekviem“. 
Teos on pühendatud kõigile  maailma ajaloos
     süütult ja traagiliselt elu kaotanud     
inimestele.
Benjamin Britten
Olivier  Messiaen  (1908-1992)
• Õppis Pariisi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit
• Pärast lõpetamist asus ta peaorganisti kohale Pariisi Püha Kolmainu 
Kirikus, kuhu jäi 50 aastaks. See määras ka helilooja loomingu 
sügavalt religioosse sisu.
• Sündis Avignonis, isa oli inglise filoloog, ema tuntud luuletaja
Messiaen oli ka väljapaistev muusikapedagoog
Panteism
• Prantsuse 20. saj. ühe olulisema helilooja 
looming on tihedalt seotud kristliku religiooni 
ja panteismiga
• Panteism on usulis- filosoofiline mõttesuund, 
mille järgi kõiksus on samane Jumalaga
„Kvartett aegade lõpust“. Lugu  kanti  ette esimest korda 
Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud 
Johannese  ilmutusraamatust.
Orkestrimuusikas on tuntuim teos India  filosoofiaga  
seonduv  10-osaline „Turangalila-sümfoonia“, 
kasutatakse elektroonilise klaviatuuriga instrumenti 
martenot´-lained
Olivier Messiaen
AJALUGU
Euroopa  muusika  ajaloos jagatakse stiilid ajastute järgi järgmiselt:
• Keskaja muusika (u 5.–15. sajand)
•  Renessanss  (muusika) (u 15.–16. sajand)
• Uusaja muusika (17.–19. sajand)
•  Barokk  (muusika) (17. sajand)
• Klassitsism (muusika) (18. sajand)
•  Romantism  (muusika) (19. sajand)
• 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi muusikastiile:
•  Impressionism
• Ekspressionism
•  Neoklassitsism
• Uusromantism
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Benjamin Britten (1913-1976)
  • Orkestrimuusika
  • Ooperid
  • Slide 5
  • Benjamin Britten
  • Olivier Messiaen (1908-1992)
  • Panteism
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Olivier Messiaen
  • AJALUGU
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Euroopa muusika 20-sajandi keskel #1 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #2 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #3 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #4 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #5 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #6 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #7 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #8 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #9 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #10 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #11 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #12 Euroopa muusika 20-sajandi keskel #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaimerkristin Õppematerjali autor
Euroopa muusika 20. sajandi keskel, Benjamin Britten, OlivierMessiaen,Impressionism, Ekspressionism, Neoklassitsism, Uusromantism

Sarnased õppematerjalid

Euroopa muusika 20-sajandi keskel ja Benjamin Britten
1
docx

Euroopa muusika 20. sajandi keskel ja Benjamin Britten

Euroopa muusika 20. saj. keskel ja Benjamin Britten Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku · Sajandi keskpaiku ilmuvad Euroopa muusikasse mitmed tähelepanuväärsed heliloojad, kelle looming pole stiiliraamidesse üksüheselt paigutatav. · Võib öelda, et aastad 1940-1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks. · Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas Benjamin Britten (1913­1976) Olivier Messiaen (1908­1992) Mitte klassikalised muusikud 40ndatel: Edith Piaf, Charles Trenet ja Tino Rossi

Muusikaajalugu
Benjamin Britten
10
odp

Benjamin Britten

Benjamin Britten 22.11.1913 ­ 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga

Muusika
20-sajandi heliloojad
21
doc

20. sajandi heliloojad

...............................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21 2 Sissejuhatus 20. sajandil tegustes väga palju heliloojaid. Alati on olnud nii, et on kuulsamaid heliloojaid ja mitte nii väga kuulsaid. Küsisin natuke aega tagasi oma hea tuttava käest, keda tema teab 20. sajandi heliloojatest, siis nimetada oskas ta mulle kolm nime. Igal ühel meist on meile rohkem meeldivad heliloojad ja vähem-meeldivad. Mäletame me tavaliselt neid nimesid, kes meile meeldivad. Kuid minu arvates on olemas ka palju teisi heliloojaid, kes meile meeldiksid, kuid me ei tea lihtsalt nendest midagi. Valisin oma referaadi jaoks mulle rohkem huvi pakkuvaid heliloojaid 20. sajandist. Referaadist saab lugeda Eesti- kui ka välismaa heliloojatest.

Muusika
Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini
6
doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul ­ Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile ­ Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.

Muusika
Muusika pärast II maailmasõda
9
docx

Muusika pärast II maailmasõda

Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ­ ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. ....

Muusika
Muusika 20-sajandi alguses
10
docx

Muusika 20. sajandi alguses

kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga ­ erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria ­ keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg;

Muusikaajalugu
Modernism ja muusikateater
56
pdf

Modernism ja muusikateater

MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun