Erich Maria Remarque “Aeg antud elada, aeg antud surra” (0)

Erich Maria Remarque “Aeg antud elada, aeg antud surra”
Ilmumisaasta: 1954
Teised teosed: “Läänerindel muutuseta” (1929), “ Unistuste tuba” (1920), “Kolm sõpra” (1937), “Arc de Triomphe ” (1946), “Lissaboni öö” (1962), ja palju muid.
Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt . Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel.
Teose tegevuse aeg, taustsüsteem : II maailmasõda , nii rindel kui ka puhkusel
Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kahte aastat ning loodab sõita enda vanemate juurde. Saabudes kodulinna on ta õnnelik, kuni ta näeb esimesi varemeid. Edasi, enda tänava poole kõndides näeb ta, et ainult üksikud majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult . Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi , keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku “ Germaania ” restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid , mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored otsustasid abielluda , kuna sõduri naine saab kuus 200 marka , kuid peamine põhjus oli see, et Graeber tahtis hoida relva asemel Elisabethi enda käte vahel. Tunnistajaks sattus lausa SS-obersturmbannführer Hildebrandt. Kolm nädalat sai kiiresti läbi, veetes iga õhtu Elisabethiga. Lõpuks jõudis kätte aeg rindele tagasi minna. Graeber läks üks päev hiljem, kuid sellises kaoses ei märganud seda keegi. Jõudes rindele, olid asjalood kehvad. Saksamaa oli vahepeal 100km taganenud. Lähedusest leiti partisandid ning Graeber määrati neid valvama. Kuna nad ei näinud välja nagu nad oleksid halvad, suutsid nad Graeberile augu pähe määrata. Kui Saksa rinne pidi jälle taganema, tuli Steinbrenner ja tahtis venelasi maha lasta. Selle asemel lasi peategelane maha hoopis kamraadi ja lasi venelased vabadusse . Tuli välja, et venelased olidki partisandid, kuna nad lasid Graeberile kuuli selga .
Kesksed tegelased: Ernst Graeber ja Elisabeth Kruse.
Kesksed ideed, probleemid: Põhiline probleem oli sõda ja ajupesemine. Kui sõdurid läksid puhkusele, öeldi neile, et nad ei või sõjast mitte midagi rääkida. Hitler oli kodumaal rääkinud, et kõik läheb väga hästi ja rahvas ei pea muretsema. Nii see tegelikult ei olnud. Kui peategelane otsis vabadust enda kodulinnast, siis selle ta leidis alles teose lõpus, kui ta ema oli talle kirja saatnud, et neid evakueeriti päev enne pommitamist ära.
Paralleelid tänapäevaga ja teiste teostega: Ka tänapäeval esineb sõjaolukordi, hirmus elamine, pagulus , armastuse leidmine, elu nautimine.
Toetavad artiklid/tsitaadid teosest:
"Kummaline, kui kerge on lahkuda sellest, mille kohta sa veel eile arvasid, et ei suuda seda ealeski maha jätta."
"Me ei tohi uuesti tagasi vaadata, kui me ei taha, et minevik meid jälle kätte saaks."
"Elu on pagana lihtne, kui seda lihtsalt võtta."
"Hea on öösel ärkvel olla. Siis on palju kergem kõike südamelt ära rääkida."