Josef Mengele (0)

Vastse -Kuuste Kool
Referaat
Josef Mengele
Taavi Hernits
juhendaja : Siiri Hommik
2009
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................1
Noorpõlv........................................................................................................................................2
Auschwitz ...................................................................................................................................2-3
Põgenemine...................................................................................................................................4
Kokkuvõte............................................................................................................................................5
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6
Sissejuhatus
Josef Mengele, kellest sai surmaarst. Ta töötas Auschwitzi koonduslaagris. See mees tundub mulle huvitav, kellest oleks vaja teada natuke. Mengele oli samuti Hitleri abiline . Räägin kuidas surmaingli elu kulgeb noorpõlves, kuidas ta Auschwitzi satub ja ülejäänud elu põgeneb peale Auschwitzi.
1
Noorpõlv
Josef Mengele sündis 16. märtsil 1911. Teda tuntakse kui surmaarsti ja hüüdnime järgi surmaingel. Josefist pidi saama isa põllumasinavabriku ettevõtte järgnev juht. Josef tahtis aga erineda teistest inimestest, olla kuulus ja edukas, teha ise endale nime. Mengele oli korralik, kuulekas, ettearvamatu .
Lapsepõlves põdes Josef mitmesuguseid haigusi ning elas üle õnnetusi, millest vaevu pääses eluga. Kooliajal oli tema lemmik õppeaineteks füüsika ja bioloogia . Samuti tundis põnevust antropoloogia kallal. Mengele lõpetas kooli 1930. aastal. Esialgselt tahtis ta saada hambaarstiks. Tema isa, Karl Mengele, kuulus " Teraskirvesse" ja oli Natsionaalsaksa Rahvapartei liige. Peale Adolf Hitleri võõrustamist võttis Josef "Teraskirve" üle ja sai automaatselt selle liikmeks.
Mengele läks edasi õppima meditsiini Otmar von Verschueri käe all, kes ta hiljem ka Auschwitzi laagrisse suunas. Mengele oli liialt auahne. Ta vahetas oma arstikitli SS-i mundri vastu. Mengele abiellus Irenega. Nende koos viibimine jäi aga lühikeseks, kuna Mengele läks SS-i vabatahtlikuna sõtta. Ta tegutses idarindel, seal sai ta aga haavata ja saadeti Rassi ja Asutuse Peaametisse tagasi, nagu ta oli varemalt olnud. Mengele sattus Berliinis Verschueri lähikonda, kes oli kaksikuteuurija. Temal aga olid Mengelele suured plaanid varuks . Ta vajas Mengelet, et aretada üliinimesi. Tema andis Mengele poja, Rolfi arvates, Mengelele tegeliku tõuke minna Auschwitzi.
Auschwitz
Verschuer avas peagi Mengelele võimaluse maailma ainulaadsesse uurimisparadiisi. 30. mail 1943, asus Mengele koonduslaagris tööle. Mengele tahtis tegutseda ja karjääri teha. Auschwitzi koonduslaager asus Edela- Poola kolkapiirkonnas, idarinde nii öelda tagahoovis. Tapatööstus tegutses 1943. ja 1944. aastal täistuuridel. Seal toimisid viis krematooriumit ja gaasikambrit.
Päeva jooksul tapeti ja põletati kokku üle 9000 inimese. Kui Mengele saabus, oli laagris juba 130 000 vangi. Inimesed, kes olid vaid luu ja nahk, sorteeriti arstide poolt välja ja saadeti gaasikambrisse. Iga päevaga saabus rongiga uusi vange Euroopast. Nende üle otsustati raudteeplatvormil. SS-lastest arstid määrasid, kes tohivad veel elada ja kes saadetakse jalamaid gaasikambrisse.
Mengele oli samuti platvormil ja otsis endale inimmaterjali. Tema lemmikuteks olid kaksikud. Mengele suhtus kaksikute emadesse leebelt. Ta rääkis nendega ja püüdis lohutada. Ta üritas seletada, et lapsed on heades kätes ja andku emad nad talle, hiljem saaks ta nad väikelaste toast ära tuua. Aga see kõik oli puhas vale. Mengele soovis endale ka kääbuseid, küürakaid, kolmikuid, ühesõnaga kõiki, kes erinesid teistest tavalistest lastest. Mengele pidas ennast teistest laagriarstidest paremaks.
2
Epideemiate vastu võideldi vaid ühel viisil. Bakterid , tõved hävitati koos inimestega , kes olid nakatunud. Kui saadi teada, et ühes vangiblokis on tüüfus või muu taud, saadeti kõik sealsed gaasikambrisse. Kord saatis Mengele gaasikambrisse korraga 600 naist, et saada jagu tähnilisest soetõvest.
Vangidelt võeti ära kõik, mis nendega kaasas oli. Isegi riided ja jalanõud ning neile anti selga vangiriided ja jalga puukotad. " Juuksed aeti maha, käsivarrele tätoveeriti number." Riided jäeti alles vaid Mengele kaksikutele ja neid ei pügatud. Kaksikutest poistele andis mengele eraldi hooldaja , kelleks oli 28. aastaselt Auschwitzi sattunud Zvi Spiegeli. Tema oli samuti kaksik.
Vabal ajal käis Mengele kaksikutega jalutamas, rääkis nendega, oli tore, kinkis mänguasju ja sõidutas isegi autoga. Mengele andis neile armuaega. Nemad olid ju väljavalitud ja ühtlasi katsejänesed. Mengele tegi koostööd Keiser Wilhelmi instituudiga. Verschueri assistent doktor Karin Magnussoni uuris silmade anomaaliat. Mengele hankis talle uurimismaterjali otse Auschwitzist. Materjaliks olid südamesüstiga tapetud vangide silmad. Laipu lahkas ungarlasest vang doktor Miklos Nyiszli.
Mengele ei mõrvanud vaid arstiriistadega vaid lasi ka vahistamiskäsu kohaselt inimesi oma käega maha. Mengelel oli vastuoluline ja kahestunud iseloom. Ühel poolel oli ta puhaste kätega mõrvar. teiselt poolt aga sadistlik, julm mõrvar, kes tundis tapmisest ja piinamisest mõnu. Tundub, nagu Mengele ei pannud valu tähelegi. Mengele uskus, et ta suudab luua geneetiliselt täiusliku aarialase. Ta üritas eksperimentide käigus muuta kaksikute silmade ja juuste värvi. Peanaha alla süstiti lahuseid, mis pidid tumedad juuksed muutma blondiks. Silmadesse manustati värvaineid, et muuta pruunid silmad siniseks. Kui katsed lõpetati, olid ka kaksikud määratud gaasikambrisse.
Stalini sõdurite lähenedes laagrile, rivistati 1945. aastal 17. jaanuaril 67 012 vangi üles viimaseks loenduseks. Kõik kes olid eluvõimelised, kihutati läände, kes aga nõrgad ja jõuetud, lasti maha või jäeti surema. Samal päeval ja aastal lahkus surmaingel kuriteopaigalt, võttes kaasa endaga kõik andmed kaksikute kohta.
27. jaanuaril 1945 saabusid Nõukogude sõdurid laagrisse. Mengele 3000 kaksikust olid elus 180. Samal ajal oli Mengele juba teises koonduslaagris 300 km loode pool. Seal kuritarvitati Punaarmee vangilangenud võitlejaid. Nende peal katsetati bakterioloogiliste relvade toimet. Sealt ta aga lahkus peatselt. Ta liitus taganeva Wehrmacht 'i sõduritega. SS-i musta mundri vahetas ta armeeohvitseri välihalli vastu. " Kunagist elu ja surma isandast oli saanud põgenik Hitleri löödud armeede segadikus."
3
Põgenemine
Motoriseeritud välilaatsaretis kohtas ta 2. mail 1945 dr. Hans Otto Kahlerit, oma endist kolleegi. Hans Otto ei andnud Mengelet SS-lasena üles, vaid lasi tal välilaatsaretti tööle jääda. Seal kohtas Mengele medõde, kellega tekkis tal intiimsuhe . Ta usaldas teda sedavõrd, et andis oma Auschwitzi uurimismärkmed tema hoolde.
Mengele võeti Weideni linna lähedal Baieris sõdurina vangi. Vangis sõbrunes ta ooberst Fritz Ulmanniga. Too võltsis talle lisa paari oma dokumente. Sõjavand Mengele sai vabaks. 30. oktoobril 1945 sai ta Fritz Hollmanni nime all töökoha Georg Fischeri talus . Tema abikaasa Irene hoidis saladust ning kohtus Mengelega salaja . Mengelet peeti surnuks. Ta elas pideva hirmu all ning 1948. aasta sügisel palus perekonnalt abi ta Lõuna- Ameerikasse organiseerida. Tema nimeks sai Helmut Gregor. " Genovas vahetas ta oma Lõuna- Tirooli passi Punase Risti põgenikutunnuse vastu." Nüüd võis ta reisida kuhu tahtis.
Mengele asus Argentina poole teele 18. juulil 1949. 26. augustil jõudis ta vale nime all Helmut Gregor tuntud Mengele Argentinasse, Buenos Airese sadamasse. Algul töötas ta puusepana ning hakkas tasa pisi uuesti jalgu alla võtma. Puusepa ametist siirdus ta edasi tööle ravimitööstusse. Mõne aja pärast soovis Mengele abikaasa Irene lahutust, Mengele oli sellega päri.
Vahepeal sattus Auschwitzi üleelanud Hermann Langbeim Mengelele jälile. " 5. juunil 1959 anti Saksamaal välja Mengele vahistamiskorraldus." 1959. aastal põgenes Mengele Paraguaysse. Mengele sai Paraguay kodakondsuse 25. novembril 1959. Tema nimeks sai Jose Mengele. Ta varjas end natsist farmeri Alban Krugi juures.
" 1964. aastaks oli Mengele juba neli aastat Brasiilias elanud, kuid Saksa võimud otsisid teda ikka veel Paraguays." Nüüd oli Mengele austria natsi Wolfgang Gerhardi hoole all. Mengele sai 1. juunil 1962 teada, et eelnevalt kinni võetud Eichmann on üles poodud. Mengele muutus Gerhardi hoole all talumatuks ja talle leiti uus hooldaja, Wolfram Bossert.
Stammerid leidsid Mengelele omaette majakese, kus ta asus elama üksinda. Tema ellu sekkus vaid majapidaja Elza Gulpian de Oliveira, kes oli Mengelest 40 aastat noorem. Mengele viimasteks sõpradeks olid Bossertid. Nendega veetis ta ka oma viimased päevad. " Nad olid üheskoos puhkusel Berioga rannas , Sao Paulost 40 km lõunas. 7. veebruaril 1979 sai Mengele ujumise ajal infarkti. Bossert tõi ta veest välja, elustamiskatsed ei aidanud. Surmaingel oli surnud - 34 aastat pärast Auschwitzi."
4
Kokkuvõte
Josef Mengele oli surmaarst ja surmaingel. Ta korraldas katseid Auschwitzis kaksikute peal. Ta oli sündinud 16. märtsil 1911. Mengele oli auahne ja tahtis ise ilma teha, teistest erineda. Mengele saabus Auschwitzi 30. mail 1943. Tema 3000 kaksikust jäi ellu 180. Mengele põgenes Lõuna- Ameerikasse. Josef Mengele suri 34 aastat peale Auschwitzi. Surma põhjus oli infarkt , mille ta sai koos Bossertitega puhkust veetes.
5
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3AOtsi&search=Josef+Mengele+&go=Mine
Raamat "Hitleri abilised"
6