Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalooromaan „Auschwitzi tätoveerija“ Heather Morris (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ajalooromaan „Auschwitzi tätoveerija“ Heather Morris
Lugu saab alguse peategelase Lale kodust, Krompachy väikelinnast,
Slovakkiast. Lale on peres keskmine laps, tal on vanem vend Max ja
noorem õde Goldie, nad on juudid. Ühel õhtul tuleb õde koju teatega, et
iga juudipere peab saatma ühe vähemalt 18-aastase lapse Saksa valitsuse
heaks tööle, juures ka hoiatus, et kui peres on selline laps ja teda ei
saadeta, siis satub kogu pere koonduslaagrisse. Max on valmis minema,
aga Lale ei taha, et Max läheks, sest tal on juba naine ja 2 väikest last,
seega Lale otsustas ise minna – ta läks Prahasse ja pani end nimekirja.
Lale pandi loomavagunile koos teiste meestega ning algas sõit
teadmatusse, ta suutis kogu reisi jääda rahulikuks ning aitas ka sellega
teisi, eriti Aronit. Nad jõuavad lõpuks kohale ning kõik vara, mis neil
kaasas on, võetakse ära. Nad juhatatakse edasi, läbi raudväravate, kus
peal on kirjas saksa keeles „töö teeb vabaks“, varsti jäävad nad seisma
ning relvastatud SS-lased valvavad neid, laagri ülem hakkab rääkima,

Ajalooromaan-Auschwitzi tätoveerija-Heather Morris #1 Ajalooromaan-Auschwitzi tätoveerija-Heather Morris #2 Ajalooromaan-Auschwitzi tätoveerija-Heather Morris #3 Ajalooromaan-Auschwitzi tätoveerija-Heather Morris #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SadPinkRainbow Õppematerjali autor
Raamatu kokkuvõte, tekstinäide, raamatustiil.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vürst Gabriel

Vürst Gabriel Hans von Risbiter ratsutas teel koos Kaspar (Agnese isa) von Mönnikhauseniga ringi kui kohtas Gabrieli ja hakkas tüli norima, kuid viimase jõud käis esimese omast üle. Ka Agnes oli ratsutamas ning nähes mehi veendus, et Risbiter oli võitluses alla jäänud, sest tal polnud isegi mõõka enam käes. Kaspar von Mönnikhausen kutsus Gabrieli oma teenistusse, kuid viimane keeldus. Kuigi Gabriel tahtis Tallinna minna, kippusid ta jalad mõisameeste laagri poole, kuhu Kaspar teda selle õhtuni kutsunud oli. Ta otsustas laagrisse minna, kuhu jõudes võideldi veidi Risbiteriga, kuid Gabrieli võim ja jõud jäid taaskord peale. Isa tahtis, et Agnes abielluks Risbiteriga, kuid neiu seda ei soovinud. Õhtul algas joomapidu ning Gabriel otsustas ööbida rohuaias. Paar tundi maganud tungisid venelased laagrisse ning oli kuulda püssipauke. Gabriel märkas mõisas Agnest ning läks teda päästma. Gabriel võttis neiu sülle ja j

Kirjandus
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate

Muusika
thumbnail
2
doc

Lissaboni öö

,,Lissaboni öö" Erich Maria Remarque 1. Raamat mida lugesin on Erich Maria Remarque ,,Lissaboni öö" 2. II-le maailmasõjale eelnev aeg. 3. Tegevuspaigad Portugalis, Saksamaal ja Prantsusmaal. 4. Oli aeg, mil inimesed üritasid põgeneda Ameerikasse keeruliste sõjaeelsete olukordade sunnil ja elamislubade lõppemise tõttu. Probleemide ja halbade tagajärgede tõttu sooviti võimalusel põgeneda ja asuda elama uude kohta. Kuid probleem oli ka selles, et ameerikasse pääsemiseks oli vaja osta laevapilet, mille hind oli kas mõne jaoks liiga kallis, või polnud lihtsalt vabu kohti. Just rahaprobleem on see, mis vaevas meie peategelast. Temaga aga juhtus selline lugu, et ükspäev inimtühjal tänaval jalutades sattus ta kokku üksiku mehega, kes pakkus talle kahte piletit New yorki. Selle üksiku mehe lugu peitus aga kurvas minevikus enda naisega. Ta oli juba pikemat aega põgenenud, kuna tema naise vend Georg andis ta üles. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale minna. Teel s

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Lissaboni öö kokkuvõte

''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.

Kirjandus
thumbnail
3
docx

"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque

''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.

Kirjandus
thumbnail
14
docx

Auschwitzi koonduslaager

.......................................................11 Kokkuvõte...........................................................................................................................14 Lisad.....................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna ­ Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ürgne kutse

Buck elas Lõunamaal, kohtunik Milleri juures. Ta nautis elu ­ ta aina puhkas, ujus basseinis ja lõbutses. Kuid ühel päeval läks aedniku abiline Manuel aiast välja ja tõttas kuhugi. Buck, kes käis alati kõikidel kannul läks koos temaga, mitte midagi ette aimates. Nad jõudis raudteejaama, seal pani Manuel Buckile nöörid kaela ümber, Buck ei hakkanud vastu, sest ta usaldas Manueli, kuid kui aedniku abiline andis nööris võõra mehe kätte, hakkas Buck närvitsema. Võõras mees tõmbas näärid pingule, ja pani koera endale selja peale. Buck pandi kaubavagunisse, varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning seal kohtas

Kirjandus
thumbnail
290
pdf

Holokaust

Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun