See oleneb sellest, et kellega sa suhtled ja kas nad on varem midagi veel korda saatnud. Alatihti on ka loomulikult viga lapse kasvatuses ja vanemates. Miks on vaja kiusata kaasõpilasi? Arvatavasti mitte sellepärast, et neid häirib näiteks see, et kellegil on suured kõrvad vaid see hoopis, et on on vaja olla lahe ja midagi nõmedat korda saata. See aga keda kiusatakse saab kohutaval moel haiget ning sellest võivad jääda eluks ajaks armid. Kiusajate vastu midagi teha ei anna, tuleb olla lihtsalt ise tugev ja vastu hakata. Kui oled ühe korra narritud või kiusatud jäädakse seda ka edaspidi tegema ning kui sa sel korral vastu ei hakka mõeldakse juba järgmisele kiusamiskorrale. Sel juhul võivad asjad kiskuda päris jubedaks kuni peksmiseni välja, kui sa enda eest välja ei astu. Mina arvan, et iga laps peab ennast ise kaitsma ja kooli õppenõukogu või kesiganes ei suudaks selle vastu mitte midagi parata
......................................................... 21 Lisad.................................................................................................................................... 22 Lisa nr 1: Küsimustiku ankeet........................................................................................... 22 Lisa nr 2: Ankeedi pilt....................................................................................................... 28 Tabelid ja joonised Tabel 1 Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009)..............................8 Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus.......................................................................................9 Tabel 3 uuritavate sooline jaotus.............................................................................................9 Tabel 4 Internetiühenduse olemasolu...................................................................................10 Tabel 5 Internetialased teadmised.....
see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasvada vägivallaks. Ja mitte sellepärast, et kool iseenesest kuidagi vägivalda soodustaks, lihtsalt kool on koht, kus lapsed veedavad väga suure osa oma ajast. Koolikeskkonnas avalduvad lastevahelised suhted ja hierarhiad. Need suhted peegelduvad otseselt
üksikud näited. See võib olla nii vaimne, kui ka füüsiline, piirduda kahe inimese konfliktiga, aga levida ka üle riigipiiride. Kuidas selle vastu võidelda ei oska, aga keegi täpselt ütelda. Koolivägivald on küllaltki tavaline probleem. Harilikult kiusatakse neid, kes on hallist massist erinevad, see, aga ei ole kindlasti põhjus enese muutmiseks. Vägivalla vastu tuleb võidelda, mitte kohendada ennast vastavalt sellele. Koolis on mitmeid võimalusi kiusajate küüsist pääseda, nt. võid paluda abi klaasijuhatajalt, sõpradelt, koolipsühholoogilt, või mõnelt teiselt usaldusväärselt õpetajalt, üheskoos leitaksi alati lahendus ja antakse kiusajatele vastulöök. Mina leian, et vägivald tänaval on seda suurem, mida passiivsemad on kodanikud. Kui keegi ikkagi märkab tänaval kuritegu, või kelmust ja sellest väljagi ei tee, on ta minu silmis samasugune pätt, nagu kõik teisedki. Usun, et inimesed peaksid
1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat.
ei.Koguaeg kuuleme huligaanitsejatest tänavatel ja nende tegude tagajärgedest.See näitab,et vägivald on aastatega kasvanud.Lapsed peaksid ikkagi saama tänavatel rahus kõndida,mitte kartma,et keegi neile viga teeb. Kool on noorte teine kodus,nagu paljud räägivad.Lapsed veedavad üpriski suure aja oma päevast õppides.Kahjuks peame tõdema,et paljud lapsed hommikul ärgates mõtlevad,kas pääsevad täna kiusajate küüsist või mitte.Ma usun,et koolis peaks oleks mõnus ja hubane õhkkond õppimiseks.Ükski laps ei tohiks karta koolis käimist,kellegi teise pärast.Tavaliselt koolis kiusatakse neid,kelle välimus erineb teistest.Kuid selles pole midagi halba teistest erineda.Kiusatakse ka nõrgemaid.Koolivägivald on vägagi tuntud ka teistes riikides.Näiteks võiksin tuua Soome koolitulistamise.See 20-aastane poiss oli selle sama õppeasutuse õpilane
Igal religioonil on oma käitumisnormide kompleks, mille järgimine on enam või vähem kohustuslik. Näiteks minule on Rootsi Kuningriik tundunud alati tolerantse maana, kuid seal elavad sugulased räägivad, kuidas nende kodulinnades on pidevalt teemaks just laste usuline tagakiusamine. Lapsed on veel väikesed ja kaitsetud ning mul on tõsiselt kahju, sest vaid vähesed oskavad enda kaitseks välja astuda. Kuid kas nad peaksidki oma kiusajate tasemele laskuma ning oma õigust taga ajama? Usk on ju niivõrd isiklik asi. Aga seda enam on selline kohati isegi mõnitamine väga ebaeetiline ning kurb. Lahendusi sellele probleemile on raske leida. Raskeks teeb selle just see, et minu arvates tunnetab iga indiviid usku ja religiooni väga erinevalt.. Lahenduse leidmisele aitaks kaasa ka see, kui koolid ei seaks mingeid usuga seotud piiranguid ega norme. Näiteks oli üks juhtum,
uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud. Probleem oli selles ka, et klassi kõige lahedam tüdruk ja Kaspar hakkasid suhtlema ja kiusajate juhile Andersile see ei meeldinud, nende vahel tekkis tüli. Kaspar oli positiivne tegelane. Ta sai endale tüdruku ja Andresele see ei sobinud. Ta oleks võinud rääkida Andersiga või midagi sellist teha. Ta hakkas ka kaitsma Joospeit keda kiusati, see ka ei sobinud kellegile ja teda hakati ka kiusama, ta suutis end natukene kaitsta, kuid Joosep ei suutnud. Anders oli kõige negatiivsem tegelane, teised kes olid seal klassis olid ka
Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja
Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja
Iga noor soovib kuskile kuuluda. Soov tunda ühtekuuluvust ja mitte sattuda sotsiaalselt tõrjutuks panebki noori meelemürke tarvitama. Toetudes sellele põhjusele näeme, et viga on terves ühiskonnas, kus loetakse oluliseks, kas käitutakse nagu teised ja, kas minnakse teiste meelete ja soovidega kaasa. Koolielus on väga selgelt näha, et need õpilased, kes ei allu klassi liidritele ja sealsetele tavanormidele, jäävad tihti tõrjutuks ja kiusajate ohvriteks. Seega minnakse lihtsamat teedpidi, üks ees, teised järel. Liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised- need on kolm enimlevinumat põhjust, mis põhjustavad alkoholi tarbimisel noorte suremist. Järjest suureneb noorukite hulk, kes joovad sageli ja just suurtes kogustes, mõtlemata, mis see endaga kaasa toob. Kahjuks on uuringud meile tõestanud, et erinevalt teistest Põhjamaadest, on eestlastele risk surra vigastussurm 2-3 korda suurem.
Teistega on ta üleolev, hoolimatu ja ebasõbralik. Kuid tihtilugu on sellised lapsed ka populaarsed. Koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda, millest vaimne on kõige hullem. Vaimse vägivallaga seondub ohvri ignoreerimine, negatiivsete pilkude saatmine, ohvrist taga sosistamine ja mõnikord ka anonüümsete kirjade saatmine negatiivse sõnumiga. Sellisel juhul on väga raske sekkuda, sest eemalt vaadates ei ole midagi valesti ning kui kiusajate käest midagi uurida, saab tavaliselt vastuse: ,,Aga mina ei ole ju midagi teinud.'' Ja nii ongi. Ei saa sundida inimest kellegagi suhtlema, kui ta seda ei soovi. Kiusajad on kavala, sest nad oskavad süüd enda kaelast ära veeretada. Nad oskavad käituda nii, et vanemad inimesed ei märka midagi. Mõnikord suudavad isegi veenda, et ohver on ise süüdi, et selline olukord tekkinud on. Füüsilise vägivalla puhul on sekkumine natukene kergem. Väärtegu on silmaga nähtav ning
Ta tegi trenni, hakkas hästi õppima, ostis uued moodsamad riided, kolis rahu saamiseks ema juurest ära õe koju, tegeles huvi pakkuvate tegevustega ning isoleeris kiusajad oma elust. Peatselt sai Johannesest klassi üks populaarsemaid õpilasi, kuigi tema suhtles klassikaaslastega peamiselt seetõttu, et mitte ebaviisakas olla. Kuna klassikaaslased kohtlesid Johannest ebaõiglaselt, suutis ta muuta oma isiksuse tugevamaks. Ta ei muutunud kalgiks, vaid mõistis, et ta ei pea taluma kiusajate laimu. Mõeldes enesetapule ütles Johannes endale: „Ma tahan kõike uut. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu.“ Kui ka teised koolivägivalla all kannatavad lapsed suudaksid alustada algusest ja võtta kiusamist kui karakteri kasvatajat, oleks nende inimeste edasine elu arvatavasti lihtsam. Nagu tuntud fraas ütleb: kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Johannese ellu, nagu ka paljude teiste reaalsete õpilaste omasse, jättis koolikiusamine sügava jälje.
Ükskord oli kiusatav,sest läksin enda sõbrannaga tülli,kes oli suhteliselt ennasttäis ja ülbe.Tema oli ilusam kui mina sellepärast suutis pöörata meie klass minu vastu , keegi ei rääkind minuga ega võinud suhelda minuga.Peksa ega midagi ei saand,sest see lõppes ennem ära.Tüdruk sai aru , et on lamedalt ja egoistlikult käitund ning palus vabanust.Leppisime ära ja kõik sai korda. Paar aastat hiljem oli vist kiusajate pundis.Sain enda klassiga hästi läbi ning ka selle sõbrannaga ,kes oli jätkuvalt natuke ülbe ja ennasttäis.Teadsin kui lähen ja räägin ära mis toimub jään ma uuesti kiustavaks,seda ma ju ei tahtnud ning olin vait.Otseselt ma teistele haiget ei teinud,lihtsalt oli tasa ja vaatasin pealt. Tänu kiusamistele vahetas kaks õpilast kooli,kuna ei suutnud seda vastu pidada. Mida aeg edasi seda targemaks me saime, ning kiusamine sai läbi mingilmääral. Natukene
60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on? Tal on enamasti: · palju energiat · sõnaosavust, räägib musta valgeks · hea arvamus enesest · oskus teisi mõjutada ja ära käsutada · näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita · suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen).
Kiusajateks on tavaliselt need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis. Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Tavaliselt on need lapsed õppeedukuselt alla keskmise. Ise olen koolivägivallaga kokku puutunud algklassis. Olin küll kiusajate pundis ja rollis, aga poolekohaga olin ikkagi pealtvaataja. Otseselt ma kellelegi liiga ei teinud, aga ei takistanud ka neid, kes tegid. Kiusajad olid mu sõbrad ja nende vastu ma ei oleks saanud pöörata. Minu jaoks on kokkuvõtlikult koolivägivald midagi kohutavat. See võib ühele noorele lapsele väga suurt kahju tähendada ja tema psüühika totaalselt sassi ajada. Asi võib nii hullusti mõjuda et noored kannatanud ei saa elus enam ise hakkama, sest neil on hirm paljude asjade
Osad inimesed on lihtsalt kadedad , sest neil ei ole seda, mida narritaval inimesel. Näiteks ilusad juuksed, laitmatu keelteoskus, suur süda, hea figuur... AGA USKUGE MIND NEIL EI SAAGI MITTE KUNAGI MIDAGI SELLIST OLEMA. Vägivald koolis on korduv ning ei lõpe ka siis, kui õpilased on kooli lõpetanud või koolist lahkunud, vaid mõjutab nende arengut ka tulevikus. Korduva koolivägivalla mõju pole aga ühesugune, vaid erisugune vastavalt sellele, kas tegu on kiusajate või ohvritega. Löömameeste probleemid süvenevad aja jooksul ning on suunatud tahtlikult ühiskonnas kehtivate seaduste vastu; peksupoiste probleemid seonduvad aga sellega, et tõmbutakse endasse ja isoleeritakse ennast ühiskonnast. Järelikult, mõlemast osapoolest sellest, kes koolis pidevalt teisi kiusab ja sellest, keda koolis pidevalt kiusatakse, ei saa tõenäoselt täisvääruslikke ühiskonnaliikmeid, vaid ühiskonna heidikud. Annaks Jumal, et ma eksin.
sõprade puudumine, agressiivsete kaaslaste olemasolu samas või kõrgemas klassis, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusatavad jagunevad kaheks: Passiivsed Hoiavad klassis madalat profiili, püüavad tahaplaanile jääda. Rahulikud ja vaiksed. Nad on haavatavad ja nõrgemad ning seepärast langevad kergemini kiusajate saagiks. Proaktiivsed Annavad põhjust norimiseks ja õrritavad teisi. Kiusamiseohvrid elavad sissepoole ja eitavad kõike, mis nende ümber toimub. Paljudel juhtudel vanemad on teadmatuses, mis nende lastega väljaspool kodu toimub. Mõndadel juhtudel ohvrid kardavad rääkida kellelegi oma murest, kuna kiusajad on neid ennist ähvardanud. Kiusamistagajärjed: Alates kiusamise hetkest õpiedukus ja enesehinnang langeb, tekib isoleeritus eakaaslastest
aktusel kandma korralikke ja puhtaid (pidulikke) riideid, kandma siseruumides vahetusjalatseid , tagastama õpikut ja muud raamatud õppeaasta lõppus või koolis lahkumisel , hoida õpilasõplet ja elektroonilist raamtukogu lugejakaatri nagu dokumenti . Dokumendi kaotamisel teavitada kohaselt kooli juhtkonda ja kirjutada dublikaadi väljaandmiseks avaldus , hoida kooli ja kaasõpilaste vara ning õppematerjale . Nende rikkumise korral tuleb tekitatud kahju heastada , mitte liituma kiusajate kambaga (kaasõpilaste terroriseerimine ja alandamine on seadusega ettenähtud korras karistav ) , tegema koostööd kiusamise ja vägivalla ärahoidmiseks , teadades õpetajatele igast vägivalla juhust ( vastasel korral võid sa kiusamisele ja vägivallale kaasaidata) ; ära hoidma kaklusi ja kiusamisi oma sõpruskonnas . Neid reegleid teavad vaid mõned õpilased kuid tegelikkult peaksid neid tedma kõik koolilapsed . Iga laps võiks läbi lugeda neid reegleid
ikka uuesti ja uuesti. Meedia suur tähelepanu sellele on väga ohtlik. Ühelt poolt inimesed tunnevad huvi selle vastu, mis tegelikult toimus. Samas suurendab iga uudissekund tahtmist saada vähemalt sama ,,surematuks", kui nood soomlased või ameeriklased, kes alles hiljuti sarnase tapatööga hakkama sai. Vägivald koolis on korduv ning mõjutab ka kooli lõpetanud laste edasist arengut ebasoodsalt. Koolivägivalla mõju oleneb aga, kas tegu on kiusajate või ohvritega. Löömameeste probleemid süvenevad aja jooksul ning on suunatud tahtlikult ühiskonnas kehtivate seaduste vastu; peksupoiste probleemid seonduvad aga sellega, et tõmbutakse endasse ja isoleeritakse ennast ühiskonnast. Järelikult, kummastki osapoolest sellest, kes koolis pidevalt teisi kiusab ja sellest, keda koolis pidevalt kiusatakse- ei saa tõenäoselt täisvääruslikke ühiskonnaliikmeid, vaid marginaalid või ühiskonna heidikud. Seiskem selle
3Koolivahetus kas lahendus? Üks tänane lapsevanem, keda kunagi kiusati, rääkis: Mind narriti kooliajal nii, et siiamaani tulevad seda meenutades pisarad silma. Tulin vahel koju sinikaga, kuid hingel oli veelgi valusam. Kannatasin üheksa pikka aastat. Siis aga vahetasin kooli ja suhted uute klassikaaslastega kujunesid väga heaks. Ükskõik mida mina ja mu ema või isa ka vanas koolis tegid või rääkisid, miski ei aidanud kiusajate vastu. Palusin oma vanematelt juba teises klassis, et nad lubaksid mul kooli vahetada. Aga nad leidsid, et pole mõtet. Täna, kui koolivahetusest on möödas 21 aastat, nägin üht põhikiusajat tänaval. Otsekohe meenus palju negatiivset. Minu soovitus lapsevanematele on kuulata oma laps ära. Mõelge koos läbi erinevate lahenduste plussid ja miinused. Kui laps palub kooli vahetust, ei tohiks talle seda keelata, vahel võib keskkonna vahetus tõesti aidata.
See oli pisut kähe ja madal, kuid justkui hellitas mu kõrvu. Olin kindel, et Maria meeldis kõigile meie klassi- ja ka kooli poistele ning nii mõneski tüdrukus, kaasa- arvatud minus, tekitas see pehmelt öeldes trotsi. Juba mõni nädal peale kooli algust, märkasin kuidas minu klassiõde Mariale kollasele märkmepaberile kirjutatud nõmedusi seljale kleepis. Tema vihikutesse soditi lollusi ning kotist näpatud isiklikud asjad ringlesid tunniajal käest kätte. Mariat kiusati ja kiusajate nimekirja kuulusin ka mina. Ma levitasin klassis kuulujutte tema isa kohta, kes oli siia kolimise eelduseks valinud uue töökoha, mis oli kodulinnale suhteliselt lähedal. Maria isa oli kena keskealine mees ning kasvatas Mariat üksi. Sisimas kadestasin teda väga, sest tal oli isa, keda minul kunagi ei olnud. Kadestasin ka tema häid suhteid isaga, mis peegeldusid neid poes nähes või telefonitsi vestlemas kuulates. Mina elasin emaga
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5
Panin tähele, et klassikaaslased tögavad neid regulaarselt: kommenteerivad nende vastuseid õpetajale, naeravad nende tegemisi ja norivad minule arusaamatute põhjuste pärast. Olen sekkunud, vesteldes klassis vägivallast, selle mõttetusest ja koolivägivalla traagilistest tagajärgedest. Olen toonud ka näited õpilastest, kes on kiusamise tagajärjel koolist lahkunud. Olen vestelnund kiusajatega, kaasanud kooli sotsiaalpedagoogi, grupijuhendajad, kes on kiusajate ja kiusatavatega tegelenud individuaalselt, sh tugiõpilaste programmi raames. Olen püüdnud suunata vestlust klassis sinnamaale, et õpilased tuleksid ise järeldusele: kellelgi pole õigust tühise kiusamise pärast rikkuda ära teise õpilase elu ja tulevikku, sest koolist välja langemise korral jääb elukutse omandamata ja haridustee katki. Olen täheldanud vaatluse tulemusena, et minu tundides on vähenenud teistele nähtav ja
kiusatavat. Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele, mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta. MIDA TEHA, KUI NÄED, ET KEDAGI KIUSATAKSE? ÄRA ÜHINE KIUSAJATEGA. Ära ole teiste vastu vastik narrides neid ja nende üle naerdes. JALUTA MINEMA. Aita last, keda kiusatakse ja vii ta kiusajate juurest minema, ilma et sa kiusajate poolegi vaataksid. Kas tead, et tavaliselt lõpeb kiusamine 10 sekundit pärast seda, kui keegi pealtvaatajatest olukorda sekkub? Palu abi täiskasvanult või hüüa kedagi appi. ÄRA PÜÜA KIUSAJAGA KAKELDA. Ära kunagi püüa kiusaja üle naerda või teda narrida. See teeks lihtsalt olukorra hullemaks nii sinu kui teiste jaoks. USU LAST, KEDA KIUSATI. Kuula, mida neil on öelda. ÄRA LASE KIUSAJAL END TÄHTSANA TUNDA PÖÖRATES TALLE TÄHELEPANU
probleemne teema, mis vajab lahendamist. Saan näiteks tuua Amanda Toddi juhtumi. Amanda Todd oli 15-aastane tüdruk Kanadast. Teda tutvustati internetis inimesega, kes pika aja vältel suutis veenda tüdrukut veebikaamera ees pluusi seljast võtma. Tüdruku sõbrad väitsid, et see oli šantažeering, osad aga väitsid, et tüdruk tegi seda vabatahtlikult. Aasta hiljem pandi pilt internetti üles ning kiiresti muutus see viraalseks. Amanda langes koheselt kiusajate ohvriks. Olukorda ei parandanud ka koolivahetus ning 10. oktoobril 2012 lõpetas Amanda Todd oma elu enesetapuga (NOBullying, 2014). See on üks väga paljudest küberkiusamise juhtumitest, mis on surmaga lõppenud ning kummalisel kombel ei pea inimesed ikka veel seda tõsiseks probleemiks vaid väidavad, et küberkiusamist saab lõpetada lihtsalt arvuti välja lülitamisega. Inimesed aga ei mõista, et sellist juhtumit ei saa lihtsalt välja
tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on? Tal on enamasti: palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES:
nelja tendentsina. Esiteks, identifitseeritud on mitmed riski- ja (1) alaealiste õigusrikkujate kohtlemine institutsioonis - kasvatuse kaitsefaktorid, mis mõjutavad ja muudavad antisotsiaalse käitumise eritingimusi vajavate õpilaste koolis, (2) ühe tasandusklassi kulgu ning see annab võimaluse täpsemaks sekkumise viisi õpilaste kohtlemine ja (3) kiusajate ja ohvrite kohtlemine kähe valikuks. Teiseks, efektiivseks on osutunud lapse varajases eas kooli näitel. algavad kogukonnale orienteeritud sekkumised, millel on Kõigepealt antakse ülevaade sotsiaalsete oskuste treenin- pikaajaline positiivne mõju probleemide ennetamisel. Kolmandaks, gust (edaspidi käsutatakse sotsiaalsete oskuste treening kohta
Targad kiusajad võivad olla populaarsed, hea õppeedukusega ning suurepärased suhtlejad. Tihti on neil võime koondada enda ümber inimesi, kes teevad kõike nende tahtmist mööda. Enamasti on nad egoistlikud ja enesekindlad. Nad võtavad endale ülbuse ja ükskõikse hoiaku. Sellisel inimesel võib olla suur mõju nii õpetajale kui ka teiste õpilaste üle ning tihti on tal rohkem veetlust kui tema ohvritel. Kõige raskem tarkade kiusajate puhul on eelkõige nende äratundmine. Sellised kiusajad on peamised liidrikandidaadid. 2. Mitte- nii targad kiusajad ei pruugi olla väga täpne määratlus sellesse tüüpi kuuluvate kiusajate kohta. Need kiusajad köidavad oma pooldajaid antisotsiaalse ja riskantse käitumisega, millega kaasneb ka kaaslaste hirmutamine. Mitte- nii tarkadel kiusajatel on sageli probleeme õppimisega
Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda. Probleemiga on vaja tegeleda, see ei ole nende enda probleem kui neid vastu ei võeta. 2) Mitte võtta kuulda oma mehe soovitusi! Rääkida klassiga, kiusajate vanematega. Kompromiss ei tohi kiusata, aga ei pea olema ka sõber. Käituma peab viisakalt. 3) Klassi autoriteet ja teised õpilased klassist, kes oleks Johni poolt, ei peaks vaikima. Peaks näitama poolehoidu. Viktor on venelane, aga teda sallitakse, miks mustanahaline siis nii erinev on. Korraldada Aafrika kultuurinädal. Lasta lahti metsloom Aafrikast, John päästaks klassikaaslased. Sotsiaalne kihistumine
juba parem ettekujutus sellest, missugust abi ja kellelt ta vajab (Männamaa, Marats 2009). Leo ise lahendas probleemi mustade pükstega ja kätega ning ta ka võtis abi vastu, mida pakkus talle poiss. Kui analüüsida situatsiooni ronimisseinaga, siis tuleb kokkuvõte, et viieaastane laps matkib nii täiskasvanu kui ka teiste laste tegevusi ja rolle, kasutades rollile omast keelekasutust ning sobilikku käitumisviisi (Männamaa, Marats 2009). Mänguväljakul Leo hakkas matkima kiusajate käitumist, kuid tegelikult elus laps on väga heatahtlik ja sõbralik. Selle tõendus on see, et laps kohe lõpetas viisakusetu käitumist, kui tuli teise lapse ema, sest viieaastane laps vajab veel täiskasvanu abi oma käitumise kontrollimiseks. Üheks põhjuseks lapse tahtmisest olla tähelepanu keskpunktis võiks olla ka see, et Leo on kõige vanem laps peres ja tõenäoliselt ta ei ole ümbritsetud soovitava tähelepanuga. Võib olla just selle
füüsiline vorm ei olnud kiita, nende pilk oli ekslev ja nad kahtlesid oma võimetes. Jutustaja arvates ei jäänud viimasesse gruppi kuulujatel midagi muud üle, kui olla sportlike poiste vastand – targad ja intelligentsed isehakanud aristokraadid – ja vajadusel näidelda kedagi teist. Üks moodus, kuidas lapsed ennast koolikiusamise eest kaitsevad on see, et nad hakkavad kedagi teist etendama. Lapsed ja ka noored võivad kiusamise pärast ennast põlastada, uskudes kiusajate halvustavaid sõnu ning soovides endast kujundada uus isik. Mõnikord usuvad nad isegi, et on inimesed, keda mängivad. Lapsepõlves olin ka mina üks neist, kes pidi taluma kiusamist. Ma lõin endale uue „mina“, kes oli totaalselt teistsuguse iseloomuga. See leevendas küll kiusamist, kuid lõpuks muutus ka valetamine tavapäraseks, mille tõttu pidin kohustuslikus korras veetma tunde psühholoogide juures. Nüüd aga
rünnak või kollektiivist väljatõrjumine), kus kaks või rohkem üksteist mõjutavat indiviidi on suunanud selle ühele indiviidile. Rühma vägivallale on tüüpiline ebaseaduslikkus või sõdimine ühiskondlike normide vastu ning et kiusajad õhutavad üksteist tegevusele. Ebaseaduslikkusele viitab muuhulgas seegi, et tõsise koolivägivalla tulemused tuleb tegijatel ja nende hooldajatel täielikult korvata. Uurimuste põhjal on kiusajate tüüpilisemateks omadusteks elavus, soov tähelepanu äratada ja kelkimisjanu. Ka on kiusajad sõprade hulgas suhteliselt hinnatud, kuigi kaaslaste arvates on nad tegelikult sisemiselt ebakindlad ja "pehmekesed". Kiusajad leiavad kodus teistest õpilastest vähem tunnustust, kodus on neid kehaliselt karistatud rohkem kui teisi ja nad on näinud seal suhteliselt palju vägivalda. Kiusatav õpilane on arg ja tihtipeale teistest välimuselt erinev ( näit. pisikest kasvu, paks vms.)
Eakaaslaste grupid muutuvad selles vanuses pidevalt ning sellest tulenevalt võib kiusamist kuni võimusuhete lõpliku väljakujunemiseni esineda sagedamini. Vanemaks saades suudavad noorukid ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potensiaalsete kiusajate ring üha kitsamaks. Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärgedest tehtud uuringud ja uurimised näitavad, kui kahjulik ja hävitav on kiusamine inimese edasisele elule. Kiusamise ohvrid kalduvad olema madalama enesehinnanguga, nad on depressiivsed, ebakindlad, äravad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Uutes olukordades on nad tavaliselt veelgi enam endassetõmbunud, ärevil ja hirmul ning paistavad silma äärmise introvertsusega.
Ainuüksi klassi õhkkonna mõjutamine pole aga piisav, vaid õpilastega tuleb regulaarselt kiusamise probleemi käsitleda. Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi 13 toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda.. On hea, kui
1) koolist väljalangemine Kõrgem sotsiaalne aktiivsus väljaspool kooli Suhtlemine noorukitega, kes on koolist välja langenud Prosotsiaalselt käituvate eakaaslaste poolne tõrjumine Seotus antisotsiaalselt käituvate eakaaslastega Varajane seksuaalne aktiivsus varajane rasedus; kooli ei jõua, sest elu armastus võtab kõik aja endale 2) Kiusamise riskifaktorid Sõprussuhted on kaistefaktor ohvrikäitumise suhtes. Ohvrite ja kiusajate interpersonaalsed oskused suhetes eakaaslastega ons eotud oskamatusega luua vastastikuseid ja grupisuhteid. Nii kiusajatel kui ohvritel esineb puudujääke prosotsiaalses käitumises (sotsiaalsetes oskustes) Sõbrad mitte ei ajenda nii käituma, aga annavad toetuse, julgustuse. IV ÕPILASE ENDAGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID (seminari alguses jätkub 07.05.14) 1) koolist eemalejäämine/väljalangemine
Oma kompleksi kompenseeriva toimega. Kui pere on vaene, võib frustratsiooniseisundis muutuvad vanemad lapsed ja noorukid nooremate laps raha muretsemiseks hakata varastama, välja pressima, ise- ning väiksemate laste suhtes vägivaldseks, nii et õues mängimise asemel gi röövima. Või panevad nad ihaldatud staatusesümbolid (ta- satuvad lapsed hoopis kiusajate küüsi. gid, jalatsid) pihta otse oma eakaaslastelt, kas või pistes neile Just välismaistest peredest pärit lapsed peavad Saksamaal noa nina alla. Kui selline vägivallategu on edukalt korda läi- tihti leppima nimetatud ebasobivate elamistingimustega. See nud, tunneb tegija end mitmekordselt õnnestununa. Seepä-
Teise olulisema usualase sündmusena astus Abai vastu muhameedlaste usuühingule. Ta arvas, et selle taga on osmanid ja osmanitega liitumine tähendaks venelastest kaugenemist. Abai kui juht. Abai ei poolda (venelastest) võimumeeste juures tunnistusi andes oma hõimu juhte, pidades neid nõrgemate hõimude vastu röövellikeks (,,uuteks kunanbaideks 45". Pärast seda Abaid rünnati. Nüüd astusid tema hõimu realiikmed tema kaitseks välja, ajades ära Abai kiusajate hobused. Abai rikkad hõimukaaslased tundsid, et Abai taga on rahva jõud. Naiste õigused. Abai pojanaise sõbratanna Maiken põgeneb koos armastatuga vanemate poolt otsitud peigmehe Daiiri eest. Ametlik peigmees saab põgenejad siiski kätte ja peksab nende varjajad läbi. Ent Abai poeg ärgitab Maikenit pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ehk mitte jätma asja kasahhide omavaheliseks asjaks, sariaadinormide järgi otsustada. Maiken tegigi nii. Seepeale
vähimagi nöökimise või tõrjumise pärast. Ta ütleb, et tal pole sõpru, kuid tegelikult ta ei soovigi neid, kuna kodus on tal vanema tugi, kelle juurde ta jookseb vähimagi ebameeldivuse puhul. Ta arvab, et mitte keegi teine ei mõista teda. Kuigi ta saaks nii mõnegi probleemiga edukalt iseseisvalt 86 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? toime tulla, vajab ta alati tugiisikut: ema peab talle alati ütlema, mida teha, suurem õde peab teda kaitsma koolis kiusajate eest jne. Igal võimali- kul juhul väldib ta pingutust nõudvat sotsiaalset suhtlemist. Sageli leiavad niisugused lapsed oma ampluaa arvutis. Kuigi teiste laste arvates on nad friigid, on arvuti tundmine ometi midagi, milles nad on tõesti head. Ka koduste ülesannete täitmisel võib loota edule sel juhul, kui need arvutiga seostada. Dominantsed mittekonformistid. See on S. Rimmi kogemuste
Tema sobitusel said sakslased kantsi kerge vae- 132 vaga jälle kätte ja hävitasid ta seekord hoopis ära. Tänu pärast jätsid nad ümberkaudse maa äraandja omaks. Tema ja ta järeltulijad jäid vabadeks ordu alamateks, kellele nad ainult kümnist maksid ja sõja ajal väes teenisid. Nad mõistsid oma haruldast seisukorda suure visadusega hoida. Küll katsuti hiljem mitu korda nende käest maid ja priiust röövida, aga nad mõistsid ikka kiusajate käte alt välja libiseda. Umbes kakskümmend aastat enne meie jutu algust oli Viljandi komtuur Herike selleaegse Risti talu peremehega, olgu kogemata või meelega, riidu läinud ja ähvardas talu ara võtta ning tervet perekonda orjadeks teha. Õigust ei olnud tal selleks küll sugugi, aga kes sel ajal õigusest hoolis? Komtuur laskis ühe hulguse läbi, kes Risti talust välja oli aetud, tunnistada, et sealsed
kõnealuse õpetajaga. Oluline on, et faktid oleksid selged (ja üles kirjutatud). Märgitakse ära peab lõppema: „Selline käitumine (osuta nimekirjale) peab lõppema, nii et ma saaksin kiusamiskäitumise konkreetne olemus, sagedus, juhtumid ja keskkond; konkreetne kõnepruuk, oma õpetamistööd jätkata ning meie klassi õpilased saaksid jätkata õppimist... ning et ma mitteverbaalne mulje avaldamine ja ka kaasamängivate kiusajate käitumine. Kogenum kolleeg võiksin tunda end siin turvaliselt ja olla koheldud samasuguse lugupidamisega, millega aitab teisel kolleegil läbi mõelda ka kohtumise teemade järjekorra ning selle, kuidas jõuda ma püüan teid kohelda...“. kohtumise erinevate etappide abil soovitud tulemuseni. • Korraldaja palub seejärel õpilasel vastata ja selgitada, mida ta kavatseb teha, et „need
annaabi.ee 
