VÄLJAPRESSIMINE (kellegi raha või asjade ära võtmine) VIRTUAALNE KIUSAMINE (kiusamiseks kasutatakse arvuteid, internetti, mobiiltelefone jms.) VARA KAHJUSTAMINE (riiete katki rebimine, raamatute või muu isikliku vara lõhkumine, vargused) Sõnad teevad haiget. Narrimine võib kellelegi tõsiselt haiget teha. Kõik kiusamise liigid teevad haiget, ent verbaalset kiusamist, sealhulgas narrimist, esineb kõige sagedamini. Kiusamine teeb haiget kõigile. Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all. Mis ei ole kiusamine Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine. Kiusamine on varjatud, antud hetke ja olukorda ärakasutav alatu ning korduv tegevus, mille
rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega.
emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Kiusamise vormid Füüsiline kiusamine – on kõige sagedasem kiusamise vorm ning esineb siis kui inimene saab füüsiliselt kannatada. Mittefüüsiline kiusamine võib olla verbaalne või mitteverbaalne: verbaalne kiusamine. mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Vara kahjustamine. Põhjused, miks kiusamisest ei räägita. Ohvrid kardavad veel kord haiget saada ja tunnevad hirmu kättemaksu eest. Kannatajad arvavad, et neid hakatakse veel rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võivad vaikides kiusaja poolehoiu võita. Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teha, et kiusamist peatada. Nad ei taha vanematele muret tekitada. Nad kardavad, et kui vanemad räägivad kooli juhtkonnale, muutub kiusamine veel hullemaks. Kaaslaste peale kaebamist peetakse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
sekkumine on aidanud kiusamist vähendada. Toon välja mõned küsitluse tulemused: · 24 õpilast 59-st vastasid jaatavalt küsimusele, kas klassis kiusatakse (40%), samas 34 õpilast vastas jaatavalt küsimusele, kas teised panevad kiusamist tähele. (60%) Järeldus 20% õpilastest, kes teavad klassikiusamisest, eitavad siiski kiusamise olemasolu. Ilmselt võivad olla nemad kiusajad. · 12 õpilast vastas küsimusele, kas nad on olnud kiusamise ohvrid, jaatavalt (20%), saama arv õpilasi ütles, et kiusamine seisneb mõnitamises. Järeldus - klassis on 12 õpilast, keda regulaarselt mõnitatakse. · 25-28 õpilast (peaaegu pooled) arvavad, et ka õpilaste omavaheline sekkumine aitaks kiusamist vähendada, et nad on ka sekkunud ja peamiselt öelnud, et kiusamine lõpetataks. 4 sekkumist on olnud löömised ja need on tõenäoliselt hoopis kiusatavad, kes ennast löömisega on kaitsenud.
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on va
Tapa Gümnaasium Andreas Reinula Koolivägivald Referaat Juhendaja:Eve Kasekamp 9.a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...................................................................................
· riskib internetis (suhtleb tundmatute inimestega); · evib palju sõpru, tunneb end populaarsena; · on sagedasti ka küberkiusaja või kõrvalseisja. Karin Naruskovi uurimustöö põhjal selgus, et Tartu koolilaste puhul on kõige sagedamini ohvriks mõni inimene väljastpoolt kooli (82%), järgnesid tuttavad, sõbrad ja klassikaaslased. Harvemini kiusati täiesti juhuslikke inimesi. Huvitav oli aga see, et kui Ameerikas ja Belgias on küberkiusajad pigem poisid ning ohvrid pigem tüdrukud, siis Tartu uurimus seda ei kinnitanud. 5 2.1 Küberkiusamise liigid Aluseks võetus Naruskovi poolt toodud kategooriad: 1. Sõimamine korduvalt saadetakse kellelegi Interneti vahendusel sõimavaid, vihaseid, ebaviisakaid kirju, kommentaare, pilte eesmärgiga teist alandada või solvata. 2. Ahistamine korduvalt saadetakse ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju,
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve teisenenud käsitluse. Lapsepõlv on keskne te
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
klassi õpilastest vastasid kõik 23 õpilast, et on tarbinud alkoholi, neist joobes on olnud 21. Alkoholi tarbiti kõige sagedamini 2-3x kuus. Eelistatakse tarbida nii kanget kui lahjat alkoholi ja seda 17 õpilase poolt. Uurimistööst selgus, et vanusega muutuvad eelistused ja suureneb tarbimise sagedus. SUMMARY The goal of this quantitative research was to describe alcohol consumption among students from 8. and 12. grades of Ülenurme Gymnasium. The paper consists of the review of literature, description of the research and its results. The review of literature gives an overview of consumption of alcohol among students in Estonia and the world in general, the nature of alcohol and its harmful effects on people's health. The data was collected with the help of a questionnaire which consisted of ten questions and was put together by the authors of this paper. The sample was 8th and 12th
tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana. Ohver ise tunneb ennast alandatuna. 3. korduv 4. varjatud iseloomuga Võib esineda kiusatava tahtlik sotsiaalsestgrupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete süüdistuste saatmine. Kiusamise tekkimine või mitte-tekkimine sõltub inimeste asendist sotsiaalsesvõrgustikus. Ühe staatus on kõrgem. Liidrid on populaarsemad. Klassiliidritest võivad kujuneda kiusajad ja ebapopulaarsetest õpilastest ohvrid. Kui ruttu kiusaja ja ohvri roll kujuneb, oleneb suhete intensiivsusest. Üks inimene võib olla erinevas rollis nii kiusaja kui ohver. Olweus esimesenapani alusele kiusamise kirjeldamisele. 1. aste: Väike osa kiusajaid jõuab õpetaja/täiskasvanuni 2. aste: 20% lastest arvavad, et kiusamine ei kao koolist 3. aste: Inimesed kardavad kooli minna Kiusamise 3 osapoolt: Kiusaja: loob situatsiooni, kust saab emaale tõmbuda
Lugemuse koha pealt ei ole Ülenurme Gümnaasiumis asjad just mitte halvad, kuid arenemisruumi veel on. Samuti võiks edaspidi uurida näiteks seda, et milliste raamatute kättesaamisega on probleeme olnud Ülenurme Gümnaasiumi raamatukogus. 27 Summary The aim of this research was to find out the attitude of the 10th and 12th graders of Ülenurme Gymnasium to reading and the number of students who read newspapers and magazines. To identify students' reading habits the author used a questionnaire which had been compiled to conduct a similar survey in Tallinn Secondary Science School in 2008. The research included the 10th and 12th graders of Ülenurme Gymnasium and the survey was carried out during the second term of the 2013 school year. A total of 37 responses were received, of whom 19 were girls and 18 boys.
kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55 õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13 õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja
Hea on tõdeda, et ainult 24% küsitletutest kirjutas, et ei loeks raamatuid üldse, kui poleks kohustuslikku kirjandust. Arvame, et Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemus on stabiilne. Samuti loodame, et ka pärast kooli lõpetamist, kui kohustuslikku kirjandust nende jaoks enam ei ole, tunnevad nad jätkuvalt huvi raamatute vastu. RESUME The aim of the research was to find out, what is the attitude of 11 graders from Valga Gymnasium, towards reading material. The questionnaire was answered by 25 students, 17 of them were female and 8 male. Student's age was 17-18 years old. The questionnaire was answered anonymously, in the Internet. From the student answers, we found out that in the 11. grade there is a small amount of people, who never read the summaries of the books. Most of the students fairly read them, but there is still a lot of those, who always read the summary.
Our research consists of 3 chapters, in the first chapter there is literature about physical activity; in the second chapter the methodology and sample of our poll is described; the third chapter is about the analysis and results of our poll. The purpose of our term paper was to find out about the effects of physical education (PE) on a persons organism in a physical health and in a mental health standpoint. The formulated research question is how does PE affect the mood of Pärnu Koidula Gymnasium G1BK1 girls? In our research we found out how our classmates felt about going to PE and what was their mood before and after the lesson. A hypothesis was formulated that physical activity raises the students’ mood and after PE students feel better but it was not confirmed, it turned out that physical activity does not affect mood and a students energy decreases due to PE and they will not want to go to the next PE lesson. We used a quantitative method
noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt. 2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju. Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades. Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist, kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet. 1. EESTI KEELE PUHTUS 1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust vesteldes kasutatakse emakeelses kõnes inglise keelest laenatud sõnu. Sellel on mitmeid põhjuseid. Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on muutnud ingliskeelse info- ja suhtlusruumi kõikide noorte igapäevaelu osaks
74 kcal 2440 kcal Valgud 99.18 g 61-91 g Rasvad 141.96 g 68-81 g Süsivesikud 352.94 g 335-366 g Toiduenergia jaotumine toitainete vahel Sinu oma: Soovitatav: ANNOTATION The topic of the survey was the eating habits of Saue Gymnasium students and how it affects their body. The aim was to investigate the daily menus of 13-14 year old students and to find out how much, in average, they consume carbohydrates, proteins and fats. The research included the investigation of nutrition principles. I have outlined why diverse, well-balanced and moderate diet is so important. The main nutrients like carbohydrates, proteins and fats, were closely observed. A couple of questions were raised in the survey
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
Arvuti kasutamise sagedus 60 50 40 7.-9. klass 30 10.-12. klass 20 10 0 Harvem Iga päev Joonis 3 arvuti kasutamise sagedus Gümnaasiumiastme õpilastest kasutab igapäevaselt arvutit 48 õpilast, harvem kui mõni kord nädalas üks õpilane ning ei kasuta üldse kummastki klassist üks õpilane. 3. Milleks kasutate arvutit? Kõige populaarsem vastus põhikooli õpilaste seas oli ,,suhtlemiseks" - nii vastas 63 õpilast. Gümnaasiumiastme õpilaste populaarseim vastus oli aga ,,meelelahutuseks", mida märkis 44 õpilast. 13 Arvuti kasutamise motiivid 120,00% 100,00% 80,00% 7.-9. klass
väärkohtlemine. Ilma professionaalse sekkumiseta halveneb selline situatsioon progressiivselt ja tekib "vägivalla sunnispiraal" (the coercive spiral of violence). Ka kultuuri ja ühiskonna väärtused võivad mõjutada lapse ja hooldaja vahelisi interaktsioone. Lapsevanema hoiakud ja kasvatusmeetodid on omakorda tingitud vanema sotsiaalsest positsioonist, nt. tema vanusest, soost, haridusest, sotsioökonoomilisest staatusest, etnilisest grupist ja sotsiaalsest klassist (Browne 1988, 24). Agressioon on iga konkreetse indiviidi käitumisrepertuaari kuuluv sotsiaalne käitumine. Agressioon on kontrollitav juhul, kui indiviidil on kõrge enesehinnang, head suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla
oskavad seda ka lugeda. 25 Kasutatud materjal 1. Anne 4/ 2000, lk 48 49. 2. James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998. 3. Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. 4. Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. 5. Jaskolka, Anna Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt, lk 21-78. Tallinn 2004. 6. Winston, Lisa 1 Ankeet Tere, olen Aiki Allik 10 A klassist ja viin läbi uurimistööd "Pea, käed ja jalad igapäevased suhtlemisvahendid". Seoses sellega oleks vaja teie abi. Palun vastake lühidalt järgmistele küsimustele. 1. Sugu (M/N) 2. Mida võivad tähendada järgmised zestid? · rinnale ristatud harali põialdatud käed inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi kuulaja toetab põse käele lõua silitamine kuulaja ristab käed rinnale inimese/kuulaja pea on küljeli kaldus pupillide suurenemine 3
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja
.....................................................................12 Resümee (summary).................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Tänapäeval on aina rohkem igasuguseid interneti ohtusid. Väga levinud on erinevad pettused, ahistamised ning kiusamised. Tööga soovitakse teada, kui paljud noored Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassist teavad internetis esinevatest ohtudest. Käesoleva töö eesmärgiks on teada saada, kas noored teavad, millised ohud võivad internetis esineda, ning kas nad teavad, kuidas neist ohtudest hoiduda. Selleks sõnastati uurimisküsimus: Kui paljud noored teavad internetis esinevatest ohtudest? Püstitati hüpotees: Noored teavad, millised ohud neid internetis varitsevad. Antud töö eesmärkide saavutamiseks koostati ning viidi läbi küsimustik. Tulemused analüüsiti
handedess mainly in elementary and secondary school. Analysis of the questionnaire proved that in elementary school most of the children indeed have experienced some difficulties due to the left-handedness. However in the secondary school and high school there were about 19% of students who mentioned few problems. Vast majority were girls from secondary school who had problems with handicraft. Second hypothesis was that left- handedness doesn´t affect high school students. From all the twelfth grade respondents only one mentioned that sometimes it is uncomfortable to write because of the stance and space. Third hypothesis was that left-handed students take left-handedness as an advantage. Nearly half of the respondents admitted that they have felt an advantage over the right-handed students specially in sports. Also it was mentioned that some of them feel special in a good way. 26
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
kahjulikkusest ja tarbivad neid liigselt. Igapäevaselt on näha, et noorukid tarbivad sageli energiajooke, mis viis mõttele, et ilmselt ei teadvustata endile piisavalt selliste jookide võimalikku mõju oma füüsilisele ja psüühilisele heaolule. Sellest tulenevalt eespool tõstatatud hüpotees. 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid 12-18-aastased Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 65 õpilast 26 poissi ja 39 tüdrukut 6. , 9. ja 11. klassist. 6. klassist oli 8 poissi ja 11 tüdrukut, 9. klassist vastas küsimustele 12 tüdrukut ja 6 poissi. 11. klassist osales 12 poissi ja 16 tüdrukut. Uuritav objekt oli 12-18-aastaste Keila Kooli õpilaste kokkupuude energiajookidega ja nende teadlikkus antud jookide kahjulikkusest. Tahtsime teada saada, kui suur osa õpilastest tarvitab energiajooke ning kas nad on informeeritud nende toimest inimekehale. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 8 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 3
Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli 6.-9. klassi õpilased mängivad. Eesmärgist lähtudes täitsin järgmised ülesanded: 1. uurisin internetist arvutimängude kohta; 2. viisin läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele; 3. selgitasin välja põhikooli õpilaste arvutimängude kasutamise. Uurimismeetodiks oli küsitlus, mille viisin läbi tunnitingimustes. Palusin igal õpilasel vastata individuaalselt. Küsitlusele vastas kokku 63 õpilast, neist 18 õpilast 6. klassist, 15 õpilast 7. klassist, 16 õpilast 8. klassist ning 14 õpilast 9. klassist. Küsitlusest: Esiteks palusin õpilastel ära märkida, kas nad mängivad arvutimänge ning juhul kui vastus on eitav, siis selgitada, miks. Teiseks tahtsin õpilastelt teada, milliseid arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3
kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet peaks olema üle terve kooli ja tunnivälised tegevused internetis saaks ära hoida seades paika blokeeringud mis kestaksid tundide ajal. Võtmesõnad Juhtmevaba, võrk, piirangud, IT Autor Allkiri Juhendaja Allkiri Säilitamise koht ANNOTATION Tapa Gymnasium Class 11R Title Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Field of study IT Allowed to defend 25.02.2013 Number of pages 19 Abstract This research talks about open wireless network in Tapa Gümnaasium and what limits should be added to it so that the students could use it without teachers worrying about students using Internet’s other features such as social networking. To find out the best limits i made a
2 Matthew Mckay Ph.D , Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning ,,Suhtlemisoskused- Kehakeel, Tutvuste sõlmimine, Peresuhted, Seksuaalsuhted, Partneri mõjutamine, Suhted tööl" 1995: 3 http://wapedia.mobi/et/Kehakeel#8. 4 http://www.learnbodylanguage.org 19 Lisad Lisa 1 Tere, mina olen Diana-Maria Vahtramäe 11 RL klassist ning koostan uurimistööd teemal Kehakeel ja emotsioonid. Järgnevalt palun Teil leida hetk aega ning täita ära minu küsimustik. Poiss..... /Tüdruk ..... Vanus:.... 1. Mis on kehakeel? 2. Palun nimetage pildil olev emotsioon ühe sõnaga ning põhjendage lühidalt oma valikut: Üllatunud, alandlik, kurb, shokk 1.Pilt Emotsioon:...................................................
PÕLVA GÜMNAASIUM 12.B klass Karina Käo VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Marit Oimet Põlva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5 1.1. Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?.................................................5 1.2. Mis on veganiks pöördumise põhjused?......................................................... 6 1.3. Taimetoitlaste alaliigid ja nende erinevused................................................... 7 1.4. Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest...................................................... 8 2. UURIMUSLIK OSA ,,Veganiks pöör
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
