Seksuaalkasvatus koolieelses eas Seksuaalsus on lapse arengu oluline ja loomulik etapp. Lapse seksuaalsus hakkab arenema juba väga varakult. Juba väike laps tunneb huvi enda suguelundite vastu ning puudutab neid. Kui seda huvi maha suruda, siis kasvavad lapsed teadmisega, et suguelundid on halvad ning neid ei tohi puudutada. Seksuaalsus on lapse arengus tugevaks jõuks, mis mõjutab tema tundemaailma, väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist. Seksuaalsuse tähendusest Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele. Eristatakse: bioloogilist ulatuvust – seksuaalsed reaktsioonid, muutused füüsilises välimuses jm, psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus, teadmine, et mõned sõnad on rumalad, mis on sobiv poisile, mis tüd...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on ...
Laste areng sotsiaalses keskkonnas KELA Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas Blades et al. (2008a) kirjeldasid uurimusi, mis näitasid, et juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse emotsionaalne käitumine peegeldab esimesel 8.-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning ...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õpp...
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seosei...
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12...
Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED ÕPIOSKUSED OSKUSED OSKUSED OSKUSED MINA JA KESKKOND EESTI KEEL KEEL JA KÕNE KUI...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad......................................................
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning innustada lapsi mängima suuremates kollektiivides, arvestama mängukaaslaste soove ja ettepanekuid, et laps osaleks rõõmuga laste ühismängudes ja -tegevustes. Nelja-aastaste laste mängudes hakatakse rohkem tähelepanu pöörama käitumis- ja hügieeniharjumuste süvenemisele mängude ajal, samuti liikluseeskirjade mõningat tundmist. 5 aastaste laste puhul on oluline arendada püsivust, ettevõtlikust, üksteise mõistmist ja abis...
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoo...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse...
Kliiniline õde on õendusala spetsialist, kelle tegevus on suunatud kliinilise õenduse valdkonda kuuluva erivajadustega patsiendi abistamisele. Kliinilise õe tegevus on tihedalt seotud meditsiinilise diagnoosi ja raviga vastavalt inimese haigusele, vigastusele või puudele. Kliiniline õde osutab õendusabi igas eas erivajadustega inimestele kliinilise õenduse valdkonnas kõigil tervishoiu tasanditel. Kliiniline õde osutab teenust kas iseseisvalt või koos eriarstiga ja teeb vajadusel koostööd tervishoiuväliste institutsioonidega. Kliinilise õenduse eesmärk on tagada optimaalne tervis ja heaolu kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile. Kliinilise õenduse ülesandeks on: · osutada õendusabi kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile tema terviseprobleemi lahendamise eesmärgil, · aidata erivajadusega patsiendil saavutada iseseisvus ja sõltumatus kõrvalisest abist, · toetada patsienti tema elukvalitee...
Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilise tegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ning kombineerunud väga erinevalt. Sagedamini võivad olla arengus mahajäänud: teabe vastuvõtmine, selle ümbertöötamine ja...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks ...
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahe...
Kõne ja suhtlemise areng Psühholoogide arvates läheb osadel lastel koolis algusest peale paremini kui teistel seetõttu, kuivõrd nad valdavad keelt, mida räägitakse koolis. Koolis räägitakse dekontekstualiseeritud keelt (Kikas 2008: 46). Sõnavara suurust peetakse seotuks kirjaliku keele omandamise edukusega. Mina töötan ühele õpilasele keskendunud õppe õpetajana 4. klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav. Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise ...
Infotehnoloogia kodutöö 1. Milline on Sinu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös? Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteae...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on sii...
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Inimese enesetunne koos füüsiliste võimetega, mis aitab tervislike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? (protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada) Riputades seintele/stendidele plakateid tervisliku toitumise ja hammaste hügieeni kohta. Lapse halva enesetunde ning kuuma lauba puhul võimaldan kraadiklaasiga kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja päril...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Ker...
Tervisedendus lasteaias. Tervisedendus on on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parendada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist, ennetada haigestumist, puuete kujunemist ja enneaegset surma. Tervise edendamine lasteaias hõlmab erinevaid valdkondi ja tegevusi, mille kaudu mõjutatakse nii laste kui täiskasvanute tervist positiivses suunas. Nii lasteaiaealine ise kui tema vanemad on sellel eluetapil oluliselt enam mõjutatavad kui hilisemas eas. Seetõttu on koolieelikutega tegelejate ees suur vastutus olla inimese vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse arengut kogu selle paljutahulisuses. See aga nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, milles laps kasvab ning areneb. Tervist Edendava Lasteaia eesmärkide saavutamise eelduseks on meeskonnatöö. Sellesse meeskonda kuuluvad lasteasutuse töötajad, lastevanemad, paikkonn...
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valim...
Laps oskab tänada ja paluda. VAJADUSTE MÄÄRATLEMINE Laps (6a) on sattunud lastekodusse. Tema perekondlik seisukord ei ole lapse käitumise järgi kunagi oodanud, et ta küsiks viisakalt, kui ta midagi soovib ning ei täna, kui ta on söönud, talle midagi antakse või kingitakse. Viisakus puudub täielikult. SISSEJUHATUS Eesmärgiks on, et laps mõistaks käsitletavat sotsiaalset oskust. Selleks saab kasutada nt rollimänge, jutustusi, luuletusi, küsimusi jms. Lapsega vestlemine. Selgitada talle mõisteid ning käitumisnorme. SOTSIAALSE OSKUSE KOMPONENTIDE MÄÄRATLEMINE 1. Laps oskab tänada ja paluda SOTSIAALSE OSKUSE MODELLEERIMINE Õpetaja on lapsele eeskujuks. Sama moodi ka teised lapsed, kes käituvad soovitult. Positiivset mõjuvad ka multikates/filmides soovitud käitumise nägemine/ära tundmine. KÄITUMISE HARJUTAMINE Valik kaasata kogu rühm mängudesse näitlikustamise eesmärgil või lapsega individuaalselt, kellega v...
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevak...
Avinurme Gümnaasium KOOLIEELIKUIGA Referaat Õpilane: Anna Subina Klass:11 klass Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2013 Sissejuhatus Minu referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade 3-7 aastastest lastest (koolieelikud). Mul on välja toodud kuidas laps selle ajaga areneb. Mida ta õppib tegema nt. joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Koolieelik Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasi...
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................
Birgit Lepp Hulkade tähtsus ja õpetamine Igapäevaelus puutub laps kokku teda ümbritsevate esemete ja nähtustega. Aeg-ajalt on tal vaja end asjade ja kaaslaste suhtes määratleda, korrastada mängu- ja töövahendeid, paigutada, järjestada ja võrrelda. Lastel on kogemusi erinevate hulkadega juba enne lasteaias käimist. Näiteks aasta- pooleteise vanustel lastel on kogemusi selliste hulkadega nagu lapsed, sõrmed, klotsid karbis ning ühe eseme eristamine paljude seast. Sellel arenguperioodil on laste ettekujutus elementide paljususest hulgas ebamäärane, nad ei taju veel hulga piire ja iga elementi hulgas. Lasteaia ealised lapsed hakkavad juba tajuma hulka tema piirides, kuid ei suuda jälgida hulga iga elementi. Seetõttu on tähtis õpetada lapsi lasteaias nägema iga elementi hulgas ja ise hulki moodustama kindla tunnuse järgi. Näiteks suuruse, v...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli. (Liikumismäng, koosmäng) Algusel nad proovivad päriselt mängida sulgpalli, isegi seletavad teine teisele kuidas õigesti seda teha, aga varsti sulgpall hakkab tüütama ja nad mõtlevad välja uue mängu raketitega. Pall on kollase värvi ja poisid kujutavad ette, et see pall on pannkook mida ei tohi maha pillata. (L...
TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatust...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse ...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune m...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt...
Kõne areng · Kõne arendamise keskne ülesanne on kõnefunktsioonide kujundamine-arendada kommunikatiivset,tunnetuslikku ja reguleerivat funktsiooni. · Kõne arendamine saab toimuda ainult laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi ...
Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda. Läbi lapse loovuse arendamise saame luua eeldusi õppimiseks ja võimeks valida väärtusi. Eeldused, mis arenevad vaid lapseajus (koolieelses eas), kuid kannavad inimest kogu elu. Seega on loovus arengu eeldus. Loovus ja loovmäng nõuab aega ja pingutust. Õpetaja/lapsevan...
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (A...
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskame...
Tuulerõuged Sissejuhatus ja ülevaade Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae- zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võ...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalse...
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid o...
annaabi.ee 
