Koolieelikud (0)

Avinurme Gümnaasium
KOOLIEELIKUIGA
Referaat
Õpilane: Anna Šubina
Klass:11 klass
Juhendaja : Kristina Pikas
Avinurme 2013

Contents

Sissejuhatus 3
Koolieelik 3
Jean Piaget teooria 5
Lev Võgotski teooria 6
Koolieelikute seksuaalne areng 7
Kokkuvõtte 8

Sissejuhatus

Minu referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade 3-7 aastastest lastest (koolieelikud). Mul on välja toodud kuidas laps selle ajaga areneb. Mida ta õppib tegema nt. joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv.

Koolieelik

Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt.  Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik.1 Koolieeliku eas laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste kordinatsioon . Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. nagu pommil kõndimine, ühel jalal seismine, paeltse sidumine ja joonistamine. Domineerib mäng, mängu kaudu laps realiseerib, oma tahet, õppib sotsiaalseid suhteid. Täiustub silma ja käe koostöö ( kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele.
Selle aia jooksul muutuvad teised lapsed järjest tähtsamaks. Nii on koos keele arenemisega lapsel kergem suhelda teiste laste ja oma vanematega. Nad õpivad paremini küsima ja saavad enda eest seistes selle, mida tahavad. Nad harjutavad enesekontrolli. Nende keel, mängud ja joonistused on katsetused . Nad katsetavad läbi jäljendamise ja väljamõtlemise paljusid asju.2 Kui last selles vanuses toetada lapse küsimust ja julgusta vastuseni jõudma saab laps kogemuse , et teda aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. See arendab lapses oma küsimustele vastuseid otsida, olema uudishimulik , olukordi seostama, eriarvamusi sõnadega arvestama.

Jean Piaget teooria

Lapse arengu seaduspärasusi aitavad mõista erinevad teooriad. Näiteks Jean Piaget3 kognitiivse arengu teooria kohaselt läbib laps oma arengus neli staadiumit. 3-7-aastasena ( operatsioonide -eelses staadiumis ) pole laps Piaget’ järgi veel omandanud loogilist mõtlemist ning tema seisukohtades valitseb egotsentristlik vaade. See tähendab, et laps näeb maailma vaid enese positsioonilt ega oska mõista teiste inimeste vaatenurki.4

Lev Võgotski teooria

Lev Võgotski5 sotsiaalkultuurilise teooria kohaselt mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Keskkonna mõju lapsele varieerub vastavalt vanusele, kuna lapse teadlikkus ja situatsioonide tõlgendamine on pidevas muutumises. (Butterworth & Harris 2002)
Eelkooliealised lapsed usuvad heldesse maailma, kus inimesed saavad pangast vaid paludes nii palju raha nagu soovivad ning kus poodides müüakse kaupu samade hindadega kui nad ise neid ostsid. Isegi kui laste teadmised rahast on tõesed, on need tihti sellegipoolest lünklikud: näiteks võivad nad teada, et raha trükitakse valitsuse poolt, kuid ei pruugi aimata, et ringluses oleva raha kogus on hoolikalt reguleeritud. Laste seas on väga levinud ka kindlad valearusaamad: näiteks et kauba hind sõltub selle suurusest ning et raha väärtus sõltub selle värvusest, pildist, suurusest või seerianumbrist6

Koolieelikute seksuaalne areng

Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas „lapsi saadakse“ ja tehakse järeldusi seksi ja viljastumisprotsessi omavaheliste seoste kohta, mis on enamasti ebaasjalikud ja vajavad täiskasvanupoolset selgitust. Lapsed võivad väljendada huvi suguelundite vastu ning esitatada küsimusi poiste ja tüdrukute suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist , mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel.
Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega. Selles eas eelistatakse eelkõige samasoolisi mängukaaslasi. 7-ndal eluaastal hakatakse tähelepanu pöörama soorollide sotsialiseerumisele ning veedetakse aega ka vastassoost laste seltsis . Täiskasvanud võivad selles vanuses laste seas märgata seksuaalse alatooniga mängude vähenemist, kuid seda eelkõige seetõttu, et neid mänge osatakse senisest oskuslikumalt varjata.
Lastel kujuneb välja lõplik pilt soorollidest ja soostereotüüpidest ning hakatakse käituma ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid , mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis viitavad väga otseselt nais - või meessoole. Kujunemas on lõplik sooidentiteet.
6- 7aastane laps on seega seksuaalsuse seisukohalt saavutanud teatava küpsuse. Üha selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Keha, mis on senimaani tekitanud hulgaliselt küsimusi, on senisest tuttavlikum. Oluliseks muutub eakaaslaste heakskiit ning tekib vajadus olla kaaslaste hulgas aksepteeritud.7

Kokkuvõtte

Arvan, et koolieelikuiga on väga tähtis periood inimese elus. Sellel perioodil laps väga palju õppib. Sellel perioodil areneb iseloom. Mida rohkem selles vanuses lapsel on tegevust seda paremini ta areneb. Selles vanuses õppib laps rääkima ja suhtlema inimestega. Väga tähtis , et selles vanuses oleks keegi väljaspool perekonda nagu nt. samavanune laps kellega saaks suhelda.Mida rohkem laps suhtleb seda lihtsam tal tulevikus ja pole vaja karta , et tulevikus ta istub kusagil üksinda nurgas . Väga tähtis ka, et selles vanuses lapsel oleks tugi kes julgustaks last sest siis laps saab aru, et teda aktsipteeritakse sellisena nagu ta on ja see tõstab ka enesehinnagut. Koolieeliku eas laps avastab oma keha ja ka sugu.
1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.ht m
2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA
3 J.Piaget- oli šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja
4 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.ht m
5 L. Võgotski- oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog
6 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.ht m
7 http://perekool.nupsu.ee/kategooria/lapsevanem/seks-lapsevanem/
9