Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST (0)

1 Hindamata
Punktid
Liisa Allsoo
KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST
Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen , kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et “vaim” peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda. Läbi lapse loovuse arendamise saame luua eeldusi õppimiseks ja võimeks valida väärtusi. Eeldused, mis arenevad vaid lapseajus (koolieelses eas), kuid kannavad inimest kogu elu. Seega on loovus arengu eeldus. Loovus ja loovmäng nõuab aega ja pingutust. Õpetaja/lapsevanema poolt välja mõeldud, televisiooni või interneti poolt pakutud mängud/lõbustused ei nõua lapse ajult tööd. Täiskasvanute poolt organiseeritud laste aeg ja energia ei anna lapsele võimalusi õppida kasutama omaenese initsiatiivi. Laps vajab vaikust ja igavust, et üldse saaks sündida oma mõte, idee. See võimalus võetakse lapselt ära pideva kiirustamise ja tulemustele orienteeritusega. Laste aeg ja energia on sageli organiseeritud täiskasvanute poolt, mistõttu ei harju lapsed kasutama omaenese initsiatiivi. Nad on harjunud tegema asju korralduste järgi (sh ka näiteks näidiste, šabloonide jm järgi).
Selleks, et loovus saaks avalduda, on tähtis turvatunne. Olgu siis tegemist lapse, noore, täiskasvanu või eakaga, mehe või naisega, kõik me vajame turvalist keskkonda, et me julgeksime oma mõtteid ja ideid välja pakkuda. Paljuski sõltub olukorra keerukus indiviidi eelnevatest kogemustest - kas ja kuidas on eelnevalt suhtutud nende initsiatiivi ning ideedesse . Siinkohal on kunstiterapeudil võimalus klienti aidata. Luues usaldusliku suhte, anname kliendile võimaluse häbitundeta oma arvamust avaldada ning uudset ja loovat probleemilahendust arendada. Turvatunde loomisel on tähtsad terapeudi empaatiavõime, kuulamisoskus ning kindlasti ka positiivsus ja ressurssidele orienteeritus. Kliendis on loovus olemas, mis on aga tihtilugu peidetud kujul ning vajab julgustamist, et see saaks avalduda.
Turvatunde olemasolu avab ukse, et jõuda kliendi sisemise loovuseni. Loovat mõtlemist tuleb aga harjutada ning seda vaikselt edasi liikudes. Leidub lugematu arv viise: kasutada võib joonistamist, muusikat, liikumist, jutu kirjutamist jpm. Omades rohkelt teadmisi nii muusikateraapiast kui ka visuaalkunstiteraapiast, tundub mulle, et esmajoones kasutaksin ma sellises olukorras muusika . Arglikule või ebalevale klindile on hea anda otsesemaid juhtnööre ning ülesandeid. Nt selle asemel, et oodata kliendilt vaba improvisatsiooni klaveril võib paluda tal mängida ainult ühe sõrmega. Kui klient on saavutanud vabaduse ning tundub, et antud harjutus on juba lihtne, võib minna keerulisemaks. Läbi samm- sammult edasi liikumise saame kindlustada, et ei hirmuta klienti ära, ning loovuse seisukohalt tähtis turvatunne säilub. Sama kehtib ka visuaalkunsti kasutades- enne, kui kohe lasta näiteks luua suurt kunstitööd, võiks kliendile anda võimalus võtta väike samm ja näiteks alustada kritselduste tegemistest ning nendest kujundite leidmisest . Väikeste ja turvaliste sammudega liikumine viib välja suurte saavutusteni.
Kui harjutamine on piisavalt vilja kandnud, on tähtis, et kliendil oleks vabadust ise otsustada. Selles staadiumis ei peaks terapeut enam juhtnööre andma. Tänu pidevale motiveerimisele, julgustamisele ning suunamisele on klient ise võimeline uusi ideid genereerima ning neid ellu viima. Lisaks on tähtis ka “aja maha võtmise” oskus. Terapeudina oleks kliendile kasulik õpetada relaksatsiooni , mis aitab meeli rahustada ning annab uut energiat uuteks ideedeks.
Igaühes meist on peidus loovus, mille avaldumist saab toetada ning julgustada. Turvaline keskkond, pidev harjutamine ning meelte puhastamine on loova mõtlemise põhielemendid. Nende elementide lülitamine oma igapäevaellu äratab meis sisemise lapse ning laseb meis peituval ressursil esile tulla.
KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST #1 KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vkt Õppematerjali autor
Antud esse selgitab mismoodi toetada loovuse avaldumist. Kuigi tegemist on suunitlusega loovteraapiatele, siis on võimalik neid võtteid kasutada ka õpetajatel nii algkoolis, põhikoolis kui ka alushariduses

Sarnased õppematerjalid

Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Mõned lapsed on tavad. Ega asjata ei rõhutata õnne või juhuse tähtsust lapse arengus – on edukad vaid teata- väga oluline, et laps satuks oma elu olulistel etappidel kokku täiskasva- vates valdkondades, olles mõnel alal üsna nutega, kes oskaksid ära tunda tema võimeid, mõista tema iseärasusi ja nõrgad. Esineb ka vajadusi ning tema arengut kõige paremal viisil toetaksid. õpiraskustega ande- Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid kaid lapsi. lapsi. Feldhusen ja Jarvan (2002) on andekuse definitsioone uurides leid- nud, et neid võib jaotada kuude kategooriasse. Määratlused võivad olla seotud kas mingi psühhomeetrilise mõõdiku, tavaliselt intelligentsustesti skooriga, isiksusejoonte ja psüühiliste seisunditega, lähtuda sotsiaalsetest

Psühholoogia
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

ustamise protsess ja ?lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat

Psühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis   kujutab   esimest   koolipäeva?   Kas   ta   on   ärevuses,   et   kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine,   kellel   on   imik   süles?   Kuidas  sinu  isik   tuli   tänasesse   päeva? Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted   jutustavad   meile   loo   elu   kui  protsessi  sisemistest   ja välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi.

Arengupsühholoogia
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid ­ vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi. 6. Äri idee, missioon, visioon Äriidee sõnastusest selgub: Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid

Majanduse alused
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4

Karjäärinõustamine
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

juhtimissüsteeme. See mudel on oma olemuselt universaalne ja tegelikult saab niisuguseks mudeliks taandada kõiki juhtimissüsteeme. Samal ajal on esmatasandi juht ka alluv. Joonisel 1.2 on iseloomustatud juhi rolli alluvana ja ülemusena. 1 Inglise-Eesti majandussõnaraamat, Tea 1995, lk. 208 2 Koostatud Karjus, A. poolt. Joonis 1.2. Juhi roll alluva ja ülemusena3 Ülaltoodu põhjal saab esile tuua kolm kõige tähtsamat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks: · kahe osapoole olemasolu, · ühe osapoole mõju teisele, · tulemuste eesmärgivastavuse kontroll. Võib väita, et juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti. Juhtimiskursuses mõeldakse juhtimisorgani all alati inimest (juhti, mänedzeri) või selleks volitatud inimeste

Juhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun