Mänguseltskondade moodustamine, üldoskuste areng koolieelses eas, mänguliigid (2)

3 HALB

Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse.

Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne...

Liisusalmidega.
Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on.
Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi.
Lasta lastel endal teha rühmad.
Lasteaia nimekirja järgi rühmitada.

Slaidide lahtimõtestamine.

Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/ jalgadega . Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal.

Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel.
Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp.
Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile . Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed .
Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu.
Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama . Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi.

„Üldoskuste areng koolieelses eas“

Rollimäng

1-2 aastaselt:
Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam.
Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel. Mängu aluseks saavad teadmised inimestest, esemetest, tegevustest esemetega ja nende tähendusest. Võrreldes vanema lapse mängudega on noorema mängud ühekülgsemad. Laps kordab mängudes ühekülgseid tegevusi. Mängijal on esikohal tegevused mänguasjadega, mitte mängu eesmärgid. Esimesed mängud on seotud ema ja lapse suhtlemisega. Mängu peab juhendama täiskasvanu või kogenum mängija. Põhiliselt õpetab täiskasvanu last mängima ühises mängus.
3-4 aastaselt:
Lapse mäng muutub järjest sisukamaks, sest ta teadmised ja kogemused ümbritsevast suurenevad. Ta kombineerib eri allikatest saadud teadmisi ja muljeid . Neljandal eluaastal kujuneb rollimäng. Esialgu ei nimeta laps ennast veel rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib. Pärast teatud isiku tegevuste korduvat sooritamist hakkab mängija vähehaaval nimetama ennast rolli järgi. Kui ta on võtnud endale kindla rolli, siis annab roll mängule ka suuna. Laps hakkab järjest enam mõistma mängu sümboolset tähendust. Laps räägib eri rolle mängides erineva hääletooni ja ilmekusega. Et laps saaks oma ideid ellu viia, peab mängumaterjal olema mitmekesine . Mängumaailma rikastamisel on tähtsad ka lapse sotsiaalne maailm, loodus ning inimeste tegevus. Olulisel kohal on kirjandus. Laps õpib mängima koos kaaslastega kestvamalt ja sõbralikumalt. Rolle jaotatakse enne mängimist omavahel harva. Tuled arvestada seda, et mängukogemus omandatakse ka teiste laste mängu jälgides. Mängu võiks korraldada nii, et õpetaja mängib väikese rühmaga, võttes endale juhtrolli, lapsed täidavad aga ülejäänud rolle.
5-6 aastaselt:
Lapsed oskavad ühendada eri allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid. Lapse mängule on omane suur iseseisvus , ta omandab mängides rollidele iseloomulik käitumise. Mängusüžeed muutuvad keerukamateks. Lapse vanusega koos kasvab nõudlikkus rolli täitmise suhtes. Enne mängu lepivad lapsed kokku ka rollides, loovad mängukeskkonna, valivad vajalikud vahendid, vajaduse korral meisterdavad puuduva mänguvahendi. Selline planeerimine võimaldab ette näha mängu kulgu ning rollisuhteid. Üha olulisemaks muutub lapse mängus kõne, mis tähistab mitmeid rollitegevusi ja -suhteid. Lapsel kujuneb konfliktide lahendamise oskus, ta hakkab mängima teistega koos, valides mängukaaslasi nii sümpaatia alusel kui ka ühisest huvist mänguteema vastu. Lapsed suudavad ise mänge algatada ja mängida. Õpetaja toetab laste soovi iseseisvalt mänge organiseerida ning õhutab neid uusi rolle täitma.

Lavastusmäng

1-2 aastaselt:
Lavastusmänguni jõudmisel on vaja teha eeltööd juba esimesel eluaastal. Lapsega tuleb sageli vestelda, talle laulda, lugeda lühikesi luuletusi ja rütmisalme ning mängida hüpitusmänge. Aastane laps on emotsionaalselt vastuvõtlik muusikale ja kunstilisele sõnale. Lapsel areneb võime kooskõlastada erinevaid liigutusi muusikaga, ilmned rütmitunne ning ta tabab luuletuse rütmi. Kui talle loetakse lühikesi luuletusi, nalju, rütmi- ja liisusalme , tekitab see temas rõõmu, elevust ning soovi matkida täiskasvanut. Matkimismängude kaudu omandab laps erinevaid liigutus - ja kõnemudeleid, mida läheb hilisemas lavastusmängus vaja.
3-4 aastaselt:
Kuulatakse meeleldi täiskasvanu emotsionaalselt esitatud lühikesi lugusid. Huvitavad tekstid, milles peaks olema palju kordusi. Laps imiteerib kuuldud loo tegelaste häälitsusi ja käitumist ning ütleb üksikuid kergemaid lauseid . Lavastusmängu juhtmängija või juhendaja roll jääb selles eas lapsega mängides siiski täiskasvanu kanda.
5-6 aastaselt:
Tähtsalt kohal kirjandus. Enam ei pea täiskasvanu kõigi tegelaste liikumist ja häälitsusi ette näitama, sest lapsed matkivad kuuldud tegelaskujude käitumist juba ise. Selles vanuses laps tahab mängida juhtrolle, milleks tuleb võimalus anda. Lavastusmängu juhi rollis võivad olla aktiivsemad ja julgemad lapsed, kellele kuuldud tekstid hästi meelde jäävad. Lapsed suudavad tuttavaid lavastusmänge mängida ka iseseisvalt, kusjuures kasvab nõudlikkus rolli täitmise suhtes. Üha enam hakkavad nad huvi tundma lavastusmängu eri liikide vastu.

Ehitusmäng

1-2 aastaselt:
Laps ei tegutse veel sihikindlalt, ta lihtsalt tõstab , viskab, avab, suleb , st tutvub mänguasjade omadustega. Ta liigub ühe asja juurest teise juurde ja tegeleb sellega, mis parajasti vaatevälja juhtub. Mänguasjad peaksid olema lihtsad, parajalt suured ja vastupidavast materjalist. Lapsel on suur liikumisvajadus. Alguses on ehitaja enamasti täiskasvanu ning laps lõbustab end juba ehitatu ümberlükkamisega. Tasapisi hakkab ta oma käteosavust proovima ning lihtsamaid torneehitama, auguga rõngaid vardale lükkama ja erineva suurusega asju üksteise sisse toppima. Täiskasanu ülesanded on arendada lapse püsivust ning äratada huvi ühe mänguasjaga pikemalt tegelemise vastu. Kui last õpetada, hakkab ta teise eluaasta teisel poolel rõngaid juba suuruse järjekorras pulgale lükkima ning ehitab kuubikutest lihtsa hoone. Kolmandal eluaastal on laps võimeline ehitama klotsidest erinevaid esemeid ja hooneid . Ta õpib ühendama eri suuruse ja kujuga klotse, ehitava liivakastis lihtsamaid onnikesi ning kasutama konstruktoreid.
3-4 aastaselt:
Mäng on omandanud elus kindla koha. Oluline on mõtestatud süžeeline tegevus. Loogiliselt üksteisele järgnevad tegevused. Õpetaja juhendamisel on 3-4 aastased võimalised ehitusmängudes peegeldama muljeid tegelikkusest. Neile antakse mitmekesiseid ehitusmaterjale, mis lubab ehitada keerulisi ehitisi . Teadmised ja oskused avalduvad ehitusmängu kvaliteedis . Järjest rohkem hakkab last huvitama tehtud töö tulemus. Selles vanuses lastele on jõukohane mitmesuguste esemete meisterdamine , nad kasutavad selleks nii metallist, puidust kui ka plastist detaile. Töö koostemängukomplektiga arendab tema kätt, tähelepanu, mõtlemist, fantaasiat ja tahet. Püsimatus lapses kasvatab ehitusmäng järjekindlust ning püsivust. Täiskasvanu huvi, ergutused, kiitused ja tähelepanelikkus tekitavad lapses tahet saavutada vajalik tulemus. Täiskasvanu tunnustus on väga oluline selles vanuses.
5-6 aastaselt:
Suure tähtsuse omandab sõna. Ehitusmängu idee ja sisu võivad tugineda täiskasvanu jutustustele ning mängu iseloomustab ideede mitmekesisus . Lapsed jäljendavad mängus täpsemalt täiskasvanute ehitustegevust. On omane, et nad viivad oma mõtte ellu, ülesanded on täpsemalt jaotatud ning tekib vastastikune kohustus. Kui mängu jaoks on vaja mõni mänguasi valmistada, väljuvad lapsed ajutiselt mängust, aga see ei katke , sest pärast vajaliku asja meisterdamist tulevad nad mängu tagasi. Nad tahavad, et ehitis oleks sarnane tõelisega. Juhendamine on suurel määral suunatud praktilise ja intellektuaalse tegevuse ühildamisele.

Reeglimäng

1-2 aastaselt:
Aitavad 1-2 aastastel paremini mõista ümbritsevat maailma ja selle esemelist keskkonda. Mängides hakkab laps täpsemini eristama , nimetama ja kirjeldama esemeid erinevate tunnuste järgi. Paraneb lapse koordinatsioon ja keskkonnas orienteerumine . Lapse tähelepanu on lühiajaline. Laps õpib esemetega tegutsedes tundma nende suurust, vormi ja värvust. Mängudes on oluline seostada ülesandeid aktiivse liikumise ja tegutsemisega. Lapsele võib öelda, et erinevad esemed võivad olla üht ja sama värvi, ning paluda tal rühmaruumis leida ühevärvilisi esemeid. Sõnalistes õppemängudes õhutatakse lapsi kõnelema esemetest ja mänguasjadest ning nende omadustest. Mänge tuleb pidevalt korrata , sest laste mänguoskusi on vaja kinnistada ja süvendada. Samaaegu tuleb täiendada mänge uute tegevuste ja õppeülesannetega.
3-4 aastaselt:
Kujunevad lapse tunnetusprotsessid , areneb vaatlusoskus ja oskus täita täpselt mängureeglit. Lapse tähelepanu on muutunud püsivamaks. Tal on kogunenud konkreetseid teadmisi ümbritsevast maailmast, ta mängukogemused on suuremad ning on kujunenud oskus teha lihtsamaid üldistusi. Mängijad tutvuvad uute õppemängudega ja õpivad mängudes täitma juhtrolle. Reeglid võivad olla keerulisemad. Mängudes rakendadakse erinevaid meeli: haistmist, kuulmist ja nägemist.
5-6 aastaselt:
Selles eas huvitab last loodus ja keskkond. Neid tutvustades on vaja täpsustada ning kinnistada saadud teadmisi praktilises tegevuses. Lapsed õpivad ise mänge organiseerima, rühmadesse ühinema ning kestvalt üheskoos mängima. Õppemänge mängides seavad nad ise eesmärke ja lõpetavad mängu. Laps märkab juba esemete väiksemaid erinevusi ja hakkab esemeid võrdlema. Ta hakkab nägema esemete vastastikuseid seoseid ja asendeid. Sõnalistes õppemängudes õpivad lapsed koostama lühikesi jutustusi mänguasjadest.

.RTF Laadi alla originaalfail 4 lk · .rtf · 45 allalaadimist

Mänguseltskondade moodustamine-üldoskuste areng koolieelses eas-mänguliigid #1

Mänguseltskondade moodustamine-üldoskuste areng koolieelses eas-mänguliigid #2

Mänguseltskondade moodustamine-üldoskuste areng koolieelses eas-mänguliigid #3

Mänguseltskondade moodustamine-üldoskuste areng koolieelses eas-mänguliigid #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristi048 Õppematerjali autor

lavastusmäng lavastusmäng mängude mänge ehitusmäng lavastusmängu mänglaps mänguliigid

Sarnased õppematerjalid

docx

Mänguoskused

Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike: õppemängud, liikumismängud, rolli- lavastus- ja loovmängud, lauamängud, ehitusmängud, liiva- ja veemängud jne. Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused.

Lapse areng

doc

Laps ja mäng

täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab.Analüüsib rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelisest probleemidest.. E.H.Erikson: Leidis, et lapse normaalne ego areng peegeldub lapse mängus. Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga, lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär- lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need püüavad selgitada, miks laps mängib mitte ainult rõõmu ja lõbuga seotud sündmusi vaid ka valu ja hirmudega sündmusi. Samuti uuris ka mänguasju.D.W.Winnicott: arendab edasi mõtteid mängust

Mäng kultuuri kontekstis

docx

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas

1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng

Alternatiivpedagoogika

doc

Mängu mõiste

Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida.

Arengupsühholoogia

doc

Mängu arenguetapid

Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..................................

Mäng

doc

VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA

Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega ja tegutsemine mängupartneri suhtes, mis kuuluvad selle rolli juurde. Toimingud viiakse läbi korduvalt ja teatud ühekülgsusega, stereotüüpselt. Esemeline rollimäng on iseloomulik 3-5 aastastele mängijatele. Sotsiaalne rollimäng leiab aset 5-7 aastaste mängudes. Sotsiaalse rollimängu sisuks on rollisuhted mängijate vahel. Mängu ilmub spetsiifiline kõne, mis on suunatud teistele rolli täitjatele (Saar 1997:140-141). Rollimängu areng D. Elkonini järgi: Hindamiskriteeriumid: 1. Mängude põhisisu 2. Rolli olemasolu ja iseloom 3. Mänguliste toimingute iseloom 4. Lapse suhtumine loogikareeglite rikkumisse Esimene etapp (3-4 aastased) : 1. Esemetega tegutsemine 2. Roll aimatav, ise laps seda ei nimeta 3. Toimingud ühetaolised ja koosnevad reast korduvatest operatsioonidest 4. Teine etapp (4-5 aastased) : 1

Eelkoolipedagoogika

doc

Mäng ja lapse areng

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused............................

Lapse areng

docx

Mäng ja lapse kognitiivne areng

Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused.  Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel.  Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid