Tallinna Ülikool
Haridusteaduste Instituut
Erika Vederman
LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA
ANALÜÜS
Õpimapp
Juhendaja : Aino Ugaste
Tallinn 2016
Mängu vaatlus
Kuupäev: 24.11.2016
Kellaaeg : 9.15- 9.50
Vaatlemisisik: Sebastian
Vanus: 6 aastat ja 9 kuud
Koht: lasteaed Kikas , rühm Linnapojad
Teised inimesed: rühma kaaslased
Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog , raamat, pulk , lego
Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja
hakkab mängima teise poisiga sulgpalli . ( Liikumismäng ,
koosmäng) Algusel nad proovivad päriselt mängida
sulgpalli, isegi seletavad teine teisele kuidas õigesti seda teha,
aga varsti sulgpall hakkab tüütama ja nad mõtlevad välja uue
mängu raketitega. Pall on kollase värvi ja poisid kujutavad ette,
et see pall on pannkook mida ei tohi maha pillata. (Liikumismäng,
koosmäng)
See mäng ka ei kesta kaua ja poisid kalduvad kõrvale, et vaadata
mänguasjade kataloogi . Nad vaatavad seda kataloogi ja räägivad
teine teisele millist mänguasja tahavad. (Mittemänguline
tegevus, tegevus)
Pärast seda poisid jätkavad mängu raketitega. Sebastian pakub
välja roboti mängu mängida. Ta seletab, et selleks on vaja
najatada raketi näo vastu ja siis sa oled robot. Poisid mängivad
roboteid seni, kuni teine poiss ei lähe mängima teistega (kell
9.25). ( Rollimäng , koosmäng)
Sebastian ei tea mida ta tahab teha. Ta istub üksindana ja vaatab
mida teised teevad. (Mittemänguline tegevus, tegevusetus /pealtvaataja)
Siis Sebastian võtab mingit pulka ja ütleb,et ta läheb kala
püüdma. (Rollimäng, üksikmäng) Pärast teda kutsub
teine poiss vaatama raamatut dinosaurustest. Lapsed vaaatavad pilte
ja üksteisega ei suhte. (Mittemänguline
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erioffline
Õppematerjali autor
PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005).
Negatiivseid aspektid: Laps kergesti läks närvi, kui ta ei saanud soovitud tulemust. Tüdruk ei mänginud nii nagu Leo tahtis ja selline nö sõnakuulmatus ärritas ja kurvastas poissi. Samuti negatiivne aspekt on see, et poiss peale seda konflikti oli solvunud ja ei tahtnud rohkem mängida isegi teiste lastega. Kokkuvõte / analüüs: Niisuguse meeleolulanguse ja ärrituse põhjus võiks olla lapse väsimus või soov saada alati seda, mida ta tahab. Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 30 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kiusaja, kartlik Situatsiooni kirjeldus: Mänguväljakul laps ronis ronimisseinale üles koos teiste lastega. Nad
reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes.
............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................
.........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160
seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid