LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas

PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005).

Alternatiivpedagoogika

10

docx

MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS

Negatiivseid aspektid: Laps kergesti läks närvi, kui ta ei saanud soovitud tulemust. Tüdruk ei mänginud nii nagu Leo tahtis ja selline nö sõnakuulmatus ärritas ja kurvastas poissi. Samuti negatiivne aspekt on see, et poiss peale seda konflikti oli solvunud ja ei tahtnud rohkem mängida isegi teiste lastega. Kokkuvõte / analüüs: Niisuguse meeleolulanguse ja ärrituse põhjus võiks olla lapse väsimus või soov saada alati seda, mida ta tahab. Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 30 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kiusaja, kartlik Situatsiooni kirjeldus: Mänguväljakul laps ronis ronimisseinale üles koos teiste lastega. Nad

Alushariduse pedagoog

13

doc

Mängu mõiste

reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes.

Arengupsühholoogia

102

doc

Mängud

............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................

Mäng

524

doc

Arengupsühholoogia

.........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160

Arengupsühholoogia

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja

Eelkoolipedagoogika

Kommentaarid (0)