Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Ülikool
Haridusteaduste Instituut
Erika Vederman
LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS
Õpimapp
Juhendaja : Aino Ugaste
Tallinn 2016
Mängu vaatlus
Kuupäev: 24.11.2016
Kellaaeg : 9.15- 9.50
Vaatlemisisik: Sebastian
Vanus: 6 aastat ja 9 kuud
Koht: lasteaed Kikas , rühm Linnapojad
Teised inimesed: rühma kaaslased
Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog , raamat, pulk , lego
Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli . ( Liikumismäng , koosmäng) Algusel nad proovivad päriselt mängida sulgpalli, isegi seletavad teine teisele kuidas õigesti seda teha, aga varsti sulgpall hakkab tüütama ja nad mõtlevad välja uue mängu raketitega. Pall on kollase värvi ja poisid kujutavad ette, et see pall on pannkook mida ei tohi maha pillata. (Liikumismäng, koosmäng)
See mäng ka ei kesta kaua ja poisid kalduvad kõrvale, et vaadata mänguasjade kataloogi . Nad vaatavad seda kataloogi ja räägivad teine teisele millist mänguasja tahavad. (Mittemänguline tegevus, tegevus)
Pärast seda poisid jätkavad mängu raketitega. Sebastian pakub välja roboti mängu mängida. Ta seletab, et selleks on vaja najatada raketi näo vastu ja siis sa oled robot. Poisid mängivad roboteid seni, kuni teine poiss ei lähe mängima teistega (kell 9.25). ( Rollimäng , koosmäng)
Sebastian ei tea mida ta tahab teha. Ta istub üksindana ja vaatab mida teised teevad. (Mittemänguline tegevus, tegevusetus /pealtvaataja)
Siis Sebastian võtab mingit pulka ja ütleb,et ta läheb kala püüdma. (Rollimäng, üksikmäng) Pärast teda kutsub teine poiss vaatama raamatut dinosaurustest. Lapsed vaaatavad pilte ja üksteisega ei suhte. (Mittemänguline tegevus, tegevus)
Kell 9.35 läheb Sebastian mängima legodega teiste lastega. Suhtleb teiste poistega ja küsib mida nad olid ehitanud. Pakkub ehitada super parklat autode jaoks. Poisid hakkavad ehitama, nendel ei tule välja aga nad ei anna alla ja kasutades ühist jõudu saavad hakkama. (Ehitusmäng, koosmäng)
Mäng lõpeb kell 9.50 ja lapsed panevad mänguasju tagasi kohta.
Mängu analüüs
Vaadeldaval lapsel oli tegemist koosmänguga. Laps mängis koos teiste lapsega ja nendel oli ühine eesmärk või kavatsus selle tegevuse juures. Mängudes arenes meeskonnatööoskus, sest lapsed toimetasid koos. Lapsed õpivad ise mänge organiseerima, 2–4-liikmelistesse rühmadesse ühinema ning kestvalt üheskoos mängima. Õppemänge mängides seavad nad ise eesmärke ja lõpetavad mängu, esikohal on mängu täpsus ning mängureeglite aus täitmine. (Ugaste, Tuul ja Välk , 2009)
Mängu liigiks olid liikumis -, ehitus ja rollimäng. Rollimängu iseloomustab näiteks kujuteldav roll: laps kujutleb end mingisse rolli ning jäljendab selle tegevust ja kõnet. Ehitusmängu iseloomustab näiteks ümbritseva elu kajastamine erinevates ehitistes ja nendega seotud tegevustes. Ja liikumismäng on lapse aktiivne tegevus.
Vaatluses oli 6-aastane laps, kellele meeldis teistega mängida ja avaldada enda mõtteid igas olukorras. Ta algatas erinevaid mänge ja arendas mängu sisu ning täitas mängudes erinevaid rolle. Laps oli seltsiv , sõbralik, avatud mõtemaailmaga ja loov poiss.
6-7aastased lapsed on suutelised mängule keskenduda ning mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele. Ka sellise vanuse lastel arenevad mänguoskused nagu: mängudes loovalt erinevaid vahendeid kasutamine ja oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast rakendamine.
Kasutatud kirjandus
Ugaste, A., Tuul, M., & Välk, T. (2009). Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. Üldoskuste areng koolieelses eas (lk 44-62). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonnikeskus.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008)
Vasakule Paremale
LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS #1 LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS #2 LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS #3 LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erioffline Õppematerjali autor
6- aastase lapse mängude vaatlus ja analüüs

Sarnased õppematerjalid

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas
8
docx

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas

PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005).

Alternatiivpedagoogika
MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS
10
docx

MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS

Negatiivseid aspektid: Laps kergesti läks närvi, kui ta ei saanud soovitud tulemust. Tüdruk ei mänginud nii nagu Leo tahtis ja selline nö sõnakuulmatus ärritas ja kurvastas poissi. Samuti negatiivne aspekt on see, et poiss peale seda konflikti oli solvunud ja ei tahtnud rohkem mängida isegi teiste lastega. Kokkuvõte / analüüs: Niisuguse meeleolulanguse ja ärrituse põhjus võiks olla lapse väsimus või soov saada alati seda, mida ta tahab. Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 30 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kiusaja, kartlik Situatsiooni kirjeldus: Mänguväljakul laps ronis ronimisseinale üles koos teiste lastega. Nad

Alushariduse pedagoog
Mängu mõiste
13
doc

Mängu mõiste

reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes.

Arengupsühholoogia
Mängud
102
doc

Mängud

............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................

Mäng
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

.........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160

Arengupsühholoogia
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja

Eelkoolipedagoogika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun