Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seksuaalkasvatus koolieelses eas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks millal kuidas?
Seksuaalkasvatus koolieelses eas
Seksuaalsus on lapse arengu oluline ja loomulik etapp. Lapse seksuaalsus hakkab arenema juba väga varakult. Juba väike laps tunneb huvi enda suguelundite vastu ning puudutab neid. Kui seda huvi maha suruda, siis kasvavad lapsed teadmisega, et suguelundid on halvad ning neid ei tohi puudutada.
Seksuaalsus on lapse arengus tugevaks jõuks, mis mõjutab tema tundemaailma, väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist.
Seksuaalsuse tähendusest
Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele.
Eristatakse:
  • bioloogilist ulatuvust – seksuaalsed reaktsioonid, muutused füüsilises välimuses jm,
  • psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus , teadmine, et mõned sõnad on rumalad ,  mis on sobiv poisile, mis tüdrukule,
  • eetiline ulatuvus-  väärtushinnangud , truudus , moraal,
  • kultuuriline ulatuvus-  inimeste omavaheline suhtlemine (pere, sõbrad, naabrid, lasteaed , kool, reklaam , informatsioon, traditsioonid jm.).

Küsitlustest selgub , et lapsevanemad peavad oluliseks isiklikku eeskuju meheks ja naiseks kasvamisel. Mainiti, et oluline on arusaam, et mehed ja naised on võrdsed.
Seega teadvustavad lapsevanemad, et
  • seksuaalkasvatuse teemadel on lapsega vajalik rääkida,
  • lapse küsimustele tuleb vastata ausalt , avameelne ja asjalik vestlus vähendab lapse huvi,
  • aeg- ajalt vajavad lapsevanemad asjatundlikku abi,
  • seksuaalkasvatus perekonnas on loomulik asi, mida võrreldakse näiteks lapsele jalgrattasõidu, lugemise-arvutamise või mingi muu tegevuse õpetamisega.

Laste seksuaalkasvatus
  • Tervisekasvatuse ja inimeseks kasvamise oluline osa
  • Delikaatne , privaatsust austav
  • Mitmekülgne
  • Väljakutseid esitav
  • Tuleb arvestada lapse arengutaset, tundeid
  • Kogemuse ja teadmiste puudus
  • Plaanipärane, kontsentriline, eakohane
  • Seksuaalkasvatus ei ole seksi õpetus, täiskasvanu info pakkumine lapsele
  • Eesmärk õpetada oma arengut ja piire austama

  • Umbes aastane laps hakkab ennast teis te lastega võrdlema . eis te lastega võrdlema. Ta teeb seda suunaga ülevalt alla: kõigepealt uurib nägu ja seejärel teisi kehaosi . Lapsele meeldib vaadata teist last ja vanemaid alasti ning siis neid mõttes kõrvutada.
  • 2–3-aastaselt märkab laps, et on olemas kahesuguseid inimesi – poisse ja tüdrukuid ehk mehi ja naisi. Selles vanuses hakkavad lapsed mängima rollimänge, kus nad eristavad selgelt sugu ning matkivad täiskasvanute käitumist. Lapsed võivad rolle ka vahetada, näiteks on 3-aastane poiss kodumängus ema ja tüdruk isa. Esialgu arvab laps, et sugu on muudetav riiete ja teiste esemetega (näiteks printsessi kleit, Batmani kostüüm jne).
  • 6- 7aastaste laste seksuaalse arengu eripära
    Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab arvuliselt küsimusi , otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas „lapsi saadakse“ ja tehakse järeldusi seksi ja viljastumisprotsessi omavaheliste seoste kohta, mis on enamasti ebaasjalikud ja vajavad täiskasvanupoolset selgitust. Lapsed võivad väljendada huvi suguelundite vastu ning esitatada küsimusi poiste ja tüdrukute suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist, mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel.
     
    Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega. On üsna tavaline, et eelistatakse eelkõige samasoolisi mängukaaslasi. 7-ndal eluaastal hakatakse tähelepanu pöörama soorollide sotsialiseerumisele ning veedetakse aega ka vastassoost laste seltsis. Täiskasvanud võivad selles vanuses laste seas märgata seksuaalse alatooniga mängude vähenemist, kuid seda eelkõige seetõttu, et neid mänge osatakse senisest oskuslikumalt varjata.
     
    Lastel kujuneb välja lõplik pilt soorollidest ja soostereotüüpidest ning hakatakse käituma ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid, mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis viitavad väga otseselt nais- või meessoole. Kujunemas on lõplik sooidentiteet.
    Teksti koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid :
    ( http://www.teatoimeta.ee/6_-_7aastaste_laste_seksuaalne_are_163.ht m)
    1. Almann, S. (2000). Laps ja seksuaalsus : miks? millal? kuidas? Tallinn: Ilo.
    2. Cacciatore, R. (2008). Laste seksuaalkasvatus. Tallinn: Varrak.
    3. Stoppard , M. (1998). Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata. Tallinn:  
    http://www.teatoimeta.ee/Laps_ja_seksuaalsus__223.ht m
    4. http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3554 стр. 59
     
  • Seksuaalkasvatus koolieelses eas #1 Seksuaalkasvatus koolieelses eas #2 Seksuaalkasvatus koolieelses eas #3
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 243496873c Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Koolieelikud
    7
    docx

    Koolieelikud

    oleva raha kogus on hoolikalt reguleeritud. Laste seas on väga levinud ka kindlad valearusaamad: näiteks et kauba hind sõltub selle suurusest ning et raha väärtus sõltub selle värvusest, pildist, suurusest või seerianumbrist6 5 L. Võgotski- oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog 6 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.htm Koolieelikute seksuaalne areng Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas ,,lapsi saadakse" ja

    Ühiskond
    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    35
    doc

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

    Samuti abielueelsed suhted. Toimusid muutused hinnangutes. 60-ndad aastad: Esimest korda tekkisid topless-baarid, nudism, grupiseks, vastuhakk konservatiivsusele; homoseksuaalid tulid esimest korda avalikult tänavatele. Võeti kasutusele pillid, mis andis naisele veel suurema seksuaalvabaduse. 70-80-ndad: Seksuaalrevolutsioon. Vabaabielus olevate paaride plahvatuslik suurenemine. Kooli õppekavadesse tuli seksuaalkasvatus. Euroopa ülikoolides hakati lugema seksuoloogiat ja perekonda puudutavaid kursusi. Plahvatuslikult tekkisid perenõustamiskabinetid. 1973. võtsid psühhiaatrid homoseksuaalsuse rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist välja. 1978 toimus esimene edukas kunstlik viljastamine. AIDSiepideemia. Hakati rääkima laste (seksuaalsest) väärkohtlemisest. Tänapäev: Vabalt kooselavate paaride kõrvale on tulnud konservatiivsed hoiakud, taas

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID
    20
    doc

    ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12

    Kursusetöö
    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused
    37
    pdf

    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

    Kritseldusstaadium. 155. Mida peab jälgima lapsele kunstivahendeid valides? ? Kunstivahendid peavad vastama lapse vanusele. Pisematele lastele sobivad näiteks näpuvärvid (võimalusel looduslikud) ning suuremad lapsed (alates 3 eluaastast) sobivad ka pintslid, vildikad, kriidid ja pliiatsid. Alla 2.a laste puhul peaks kindlasti järgima kunstilise tegevuse ajal neid, kuna on oht, et värvi võib sattuda suhu ning silma. 156. Mis on kunstikasvatuses koolieelses eas tähtsaim? Kunsti loomise protsess 157. Kuidas õpib ja areneb koolieelses eas laps kõige efektiivsemalt? Läbi mängu 158. Mis on lapsele kõige omasem musitseerimise viis? Laulmine 159. Mis vanuses hakkab laps eristama muusikalisi helisid ja rütme mittemuusikalistest? ? Lapsed kuulevad hääli (ka muusikat ja rütmi) juba lootena ning oskavad eristada ema häält teistest häältest. Isegi öeldakse, et kõhus olles käib seal „kontsert“, kus süda

    Kategoriseerimata
    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
    46
    doc

    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

    Perepsühholoogia
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia
    Perevägivallast
    52
    odt

    Perevägivallast

    Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

    Kirjandus
    Arengupsühholoogia loeng
    68
    docx

    Arengupsühholoogia loeng

    Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

    Arengupsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun