oleva raha kogus on hoolikalt reguleeritud. Laste seas on väga levinud ka kindlad valearusaamad: näiteks et kauba hind sõltub selle suurusest ning et raha väärtus sõltub selle värvusest, pildist, suurusest või seerianumbrist6 5 L. Võgotski- oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog 6 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.htm Koolieelikute seksuaalne areng Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas ,,lapsi saadakse" ja
Samuti abielueelsed suhted. Toimusid muutused hinnangutes. 60-ndad aastad: Esimest korda tekkisid topless-baarid, nudism, grupiseks, vastuhakk konservatiivsusele; homoseksuaalid tulid esimest korda avalikult tänavatele. Võeti kasutusele pillid, mis andis naisele veel suurema seksuaalvabaduse. 70-80-ndad: Seksuaalrevolutsioon. Vabaabielus olevate paaride plahvatuslik suurenemine. Kooli õppekavadesse tuli seksuaalkasvatus. Euroopa ülikoolides hakati lugema seksuoloogiat ja perekonda puudutavaid kursusi. Plahvatuslikult tekkisid perenõustamiskabinetid. 1973. võtsid psühhiaatrid homoseksuaalsuse rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist välja. 1978 toimus esimene edukas kunstlik viljastamine. AIDSiepideemia. Hakati rääkima laste (seksuaalsest) väärkohtlemisest. Tänapäev: Vabalt kooselavate paaride kõrvale on tulnud konservatiivsed hoiakud, taas
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12
Kritseldusstaadium. 155. Mida peab jälgima lapsele kunstivahendeid valides? ? Kunstivahendid peavad vastama lapse vanusele. Pisematele lastele sobivad näiteks näpuvärvid (võimalusel looduslikud) ning suuremad lapsed (alates 3 eluaastast) sobivad ka pintslid, vildikad, kriidid ja pliiatsid. Alla 2.a laste puhul peaks kindlasti järgima kunstilise tegevuse ajal neid, kuna on oht, et värvi võib sattuda suhu ning silma. 156. Mis on kunstikasvatuses koolieelses eas tähtsaim? Kunsti loomise protsess 157. Kuidas õpib ja areneb koolieelses eas laps kõige efektiivsemalt? Läbi mängu 158. Mis on lapsele kõige omasem musitseerimise viis? Laulmine 159. Mis vanuses hakkab laps eristama muusikalisi helisid ja rütme mittemuusikalistest? ? Lapsed kuulevad hääli (ka muusikat ja rütmi) juba lootena ning oskavad eristada ema häält teistest häältest. Isegi öeldakse, et kõhus olles käib seal „kontsert“, kus süda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Kõik kommentaarid