Hulkade tähtsus ja õpetamine (1)

Birgit Lepp
Hulkade tähtsus ja õpetamine
Igapäevaelus puutub laps kokku teda ümbritsevate esemete ja nähtustega. Aeg-ajalt on tal vaja end asjade ja kaaslaste suhtes määratleda, korrastada mängu- ja töövahendeid, paigutada, järjestada ja võrrelda.
Lastel on kogemusi erinevate hulkadega juba enne lasteaias käimist. Näiteks aasta-pooleteise vanustel lastel on kogemusi selliste hulkadega nagu lapsed, sõrmed, klotsid karbis ning ühe eseme eristamine paljude seast. Sellel arenguperioodil on laste ettekujutus elementide paljususest hulgas ebamäärane, nad ei taju veel hulga piire ja iga elementi hulgas. Lasteaia ealised lapsed hakkavad juba tajuma hulka tema piirides, kuid ei suuda jälgida hulga iga elementi. Seetõttu on tähtis õpetada lapsi lasteaias nägema iga elementi hulgas ja ise hulki moodustama kindla tunnuse järgi. Näiteks suuruse, värvuse, kuju või otstarbe järgi. Esemete jaotamist hulkadesse nende ühiste tunnuste järgi nimetatakse rühmitamiseks. Õpetajal võiks olla mitmeid kaste esemetega, mis kutsuvad lapsi neid sorteerima.
Hulga kui terviku tajumisel on neli etappi :

Lõpetatud hulga tajumise etapp
Lapse tähelepanu koondub põhiliselt hulga piiridele, kuid samas nõrgeneb ülejäänud elementide suhtes. Oluline on õigeaegselt kujundada parema käe ja silmade liikumine vasakult paremale, sest nii me loendame, loeme ja kirjutame. Hulkade õpetamise ülesanded peaksid olema lõbusad ja lastepärased. Näiteks igale alustassile tassi asetamine jne.

Kahe hulga elementide võrdlev tajumine
See algab sellest, et elemendid seatakse üksühesesse vastavusse (paaridesse): karpidele, pottidele kaaned; lastest paaride moodustamine; seatakse asju üksteise peale, kohakuti. Mõistetest tutvustatakse algul samapalju, ühepalju (võrdselt) ja seejärel rohkem kui ja vähem kui. Lapsed peavad tunnetama hulkade samaväärsuse säilimist sõltumata elementide paigutusest, suurusest .

Hulga jaotamine osahulkadeks
Selleks on lapsed valmis nelja-viie aastaselt. Lapsed saavad aru, et rühmatoas on poisid –tüdrukud, autod on sõidu- ja veoautod , vaasis on kollased ja punased lilled jm. Esmalt leiavad lapsed hulgale ühise nimetuse (tunnuse) ja siis analüüsivad täpsemalt sinna kuuluvaid esemeid.

Hulkade ühendamine ja osahulga eraldamine
See on aluseks liitmisele ja lahutamisele.
Õpetaja esmane ülesanne on aidata lastel aru saada, et esemeid saab ühendada hulgaks, kui neil on vähemalt üks ühine tunnus. Sõna „hulk“ asemel võib kasutada erinevaid käsklusi, näiteks panna ülemisele riiulile nukud, alumisele karud; panna ühte karpi punased ja teise kollased pliiatsid . Lastele mõisteid palju ja üks õpetades peaks jälgima, et kasutades mõistet palju peab hulgas olema alati erinev arv asju.
Õpetaja roll on luua õppimiseks vajalik keskkond ja tingimused, tagades lastele matemaatikaalaste teadmiste omandamise tegevustes vahetu kogemuse kaudu. Lasteaia olulisemaid tegevusliike on vaatlemine ja uurimine. Õpetaja suunamisel jõuab laps tegevuse käigus uute teda huvitavate teadmisteni. Oluline osa tegevustes on aruteludel ja vestlusel, mis ajendavad lapsi oma mõtteid avaldama ja iseseisvalt otsustama.
Kasutatud kirjandus:

• Kivi, L.,Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Lk. 263-265
  
• Kikas , E. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 324-326
  

2