Hulkade tähtsus ja õpetamine (1)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED

kompida ­ vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine

Alternatiivpedagoogika

69

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

o Geomeetria o Murdude aritmeetika ja protsendid o Tekstülesanded ja sotsiaalmatemaatika Esimese 4 kontsentri seisukoht: matemaatika tuleb elust ja läheb ellu. Viienda valdkonna omandamine on eelkõige elulähedaste situatsioonide lahendamine. Viies valdkond peaks andma lastele teadmise, et kuidas ta elus hakkama saab. Matemaatika tunni planeerimisel on soovitatav jätta pool aega tekstülesande lahendamisele. Matemaatika õpetamine lihtsustatud õppes: (Loe läbi aineraamat!! Annab aimu ainest.) Tuleb arvestada, et intellekti puudega lapsed omandavad uusi teadmisi aeglaselt ja suurte raskustega. Sellepärast on õppekava üles ehitatud nii, et klassiti on esitatud õppematerjal väga väikeste annuste kaupa. 6  Aine paigutuse osas võib ainekavas märgata teatud ette tõttamist. On olemas eelharjutuste

Eripedagoogika

78

doc

Õpiraskuste psühholoogia

Nad põimivad uude tegevusse eelmise tegevuse infot. Tähelepanu maht. Seda räägime visuaalses tähelepanus. Mitut asja korraga suudetakse haarata. On leitud, et maht on üsna väike, I-II klassi lapsel 1-2-3 objekti korraga, suuremat kogust nad väga ei haara. See on seotud sellega, et on sunnitud infot järjestikku töötlema. See võtab omajagu aega. Tähelepanu maht on sama mis visuaalse taju maht, vahet teha on suht keeruline. Tähelepanu maht on seotud hulkade mõistmisega ka. Lastel läheb hulk aega, et kahesest hulgast aru saada. Hulkadega opereerimine on VAA korral esimestes klassides üsna keeruline. Et nad hulkasid haaraksid ja eristaksid. Hulkade kujundused peavad väga selged olema. 9  Vastutav õppejõud: Kaili Palts

Eripedagoogika

120

pdf

Õpetajaraamat

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Projekti raames koostati järgmised materjalid: · alushariduse raamõppekava sätestav osa ning rakendusjuhise tööversioonid eesti keele kui teise keele õpetamise jaoks; · põhikoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes lasteasutustes"; · täienduskoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelses lasteasutuses"; · eesti keele kui teise keele õppimist ja õpetamist soodustava keskkonna kirjeldus ning selle loomist toetavate materjalide kirjeldused; · piirkondliku keeleõppekeskuse mudeli kirjeldus; · õppematerjalid (töölehed) koolieelses vanuses lastele eesti keele kui teise keele õppimiseks ja nende juurde kuuluv õpetajaraamat;

Eesti keel

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis

Alushariduse pedagoog

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks  1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (1)