Lapse arengu keskkond (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Laps ja tema arengukeskkond

Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning

Ühiskond

11

docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi, kõik peab olema korralikult läbi mõeldud. Kastid Üks gi kast ei pea last segadusse ajama. Kõik kastid peavad vastama sisule oma välimusega: värviga, nimega, baberitega, nii et oleks kindlasti aru saadav. Samuti peab kõik korrektselt teostatud. Kohalolek

Alternatiivpedagoogika

6

docx

Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides

Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides 1. Jõukohasus- näiteks tekstiilitööde puhul ei sea õpetaja I klassi lapsele eesmärgiks täismõõdulise disainkleidi valmistamist (või mõnda muud väga suurt eesmärki, disainkleit on selgelt utreeritud näide), sest (ka põhikooli III astme) lastele ei ole see jõukohane. I kooliastmes laps alles õpib kangaga töötama ja selleks tuleb alustada lihtsamate tekstiilitööde tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“). Õpetaja lähtub töö teemade ja eesmärkide püstitamisel sellest, millisel tasemel on õpetatavad. 2

Pedagoogika

20

pdf

Õpetaja roll mängukeskkonna loomisel

..................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 9 Allikad ...................................................................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Mäng on eelkooliealise lapse põhiline tegevus. Mängu teema, ülesehitus ning areng on paljugi mõjutatavad ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu on oluline, et ümbritsev keskkond soodustaks mängu kulgu nii, et mängija saab uusi teadmisi ning arendab oma oskusi. Laias perspektiivis ei saa laps ise oma mängukeskkonda kujundada, vaid see võimalus on täiskasvanutel. Täiskasvanud, nagu ka lasteaiaõpetajad, saavad vajaduse korral teha muudatusi mänguruumis mööbli paigutusel, mänguvahendite vahetamisel ja asetsemisel

Mäng ja laps

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND.............................................................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast. (Vaiksoo, 2010) Kiusamine on koolivägivalla alaliik. Vägivalla teadusliku mõiste all peetakse silmas agressiivset käitumist, kus füüsiliselt haiget tegemine või kahju tekitamine on tahtlik. Samas peavad õpilased ise lisaks füüsilisele vägivallale ka psühholoogilist tahtlikku haiget tegemist. Koolivägivalla all peetakse silmas igasugust olukorda, kus kooli kuuluv mistahes isik

Ühiskond

69

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

valmistab enamikule lastest raskusi, loob ainekeskse metoodika väljatöötamise aluse, kuid ei näita individuaalsete ja seda enam hälbeliste arenguiseärasuste arvestamise võimalusi, ei võimalda välja töötada matemaatikaalaste oskuste omandamise jõukohastamise võtteid. 3. Lapsekeskne matemaatika algkursuse omandamisraskuste uurimise pedagoogilis- psühholoogiline suund. Uurimisobjektiks on nii lapse psüühilise arengu ealised ja individuaalsed iseärasused kui ka sotsiaalpsühholoogiline taustsüsteem, mis mõjutab matemaatika algkursuse omandamise edukust. Matemaatika-alaste oskuste omandamise raskused, mille olemus on põhjendatav abikooli õpilaste arengu neuroloogiliste iseärasustega. Uurimuste põhjal võib öelda, et taju kitsusest, eesmärgistamatusest ja passiivsusest on tingitud hulk probleeme, mis on seotud ülesande nõuete mõistmisega:

Eripedagoogika

26

docx

LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS

See nõuab nii lastelt kui nende vanematelt suuri pingutusi. Igasugune takistus – olgu see majanduslikud raskused, ebasobiv keskkond või ka rehabiliteerimist nõudev seisund – on selles vanuses olulise tähtsusega ja seda ei saa jätta tähelepanuta. Julie Smart on oma raamatus raamatus „Disability across the developmental life span.“ (273-282) käsitlenud seda teemat. Eraldi vaatlen referaadis 5- 12 aastaseid lapsi. See vanus hõlmab endas kõige suuremaid erinevusi lapse arengus. Kuni selle vanuseni lastel reeglina puudub kokkupuude makrosüsteemidega. Ressursid, mis on saadaval makrosüsteemis mõjutavad otseselt inimeste elusid. Need ressursid ei ole alati jagatud õiglaselt. Kindlad grupid saavad ressursse kasutada nagu põhiõigust, samas kui teised peavad võitlema nende samade teenuste eest 3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON Eriksoni arenguteooria järgi on sellel eal omad ülesanded ja arenguastmed:

Sotsiaalteadused

Kommentaarid (0)