Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse arengu keskkond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada?
  • Keskkonna organiseerimisel?
  • Mida tähendab väljend "open-ended" arengukeskkonna planeerimisel?
  • Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas?
  • Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele?
  • Mida õppisid antud videost praktilist?

Lõik failist

Lapse arengu keskkond #1 Lapse arengu keskkond #2 Lapse arengu keskkond #3 Lapse arengu keskkond #4 Lapse arengu keskkond #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kar Kip Õppematerjali autor
Kuidas võiks ja peaks olema ülesehitus rühmaruumis lapse parimaks arenguks? Tehtud inglise k. videote analüüside põhjal.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Laps ja tema arengukeskkond

Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning

Ühiskond
thumbnail
11
docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi, kõik peab olema korralikult läbi mõeldud. Kastid Üks gi kast ei pea last segadusse ajama. Kõik kastid peavad vastama sisule oma välimusega: värviga, nimega, baberitega, nii et oleks kindlasti aru saadav. Samuti peab kõik korrektselt teostatud. Kohalolek

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
20
pdf

Õpetaja roll mängukeskkonna loomisel

..................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 9 Allikad ...................................................................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Mäng on eelkooliealise lapse põhiline tegevus. Mängu teema, ülesehitus ning areng on paljugi mõjutatavad ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu on oluline, et ümbritsev keskkond soodustaks mängu kulgu nii, et mängija saab uusi teadmisi ning arendab oma oskusi. Laias perspektiivis ei saa laps ise oma mängukeskkonda kujundada, vaid see võimalus on täiskasvanutel. Täiskasvanud, nagu ka lasteaiaõpetajad, saavad vajaduse korral teha muudatusi mänguruumis mööbli paigutusel, mänguvahendite vahetamisel ja asetsemisel

Mäng ja laps
thumbnail
6
doc

Alternatiivpedagoogika analüütiline essee

Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
8
docx

Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)

Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste

Lapse sotsiaalne areng
thumbnail
26
docx

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.

Sotsioloogia
thumbnail
11
doc

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja

Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud. Siiski ma arvan, et õpetaja peab olema positiivsem ja peab mõnel ajal ka huumorimeelt üles näitama. Positiivne atmosfäär klassis on kasulik vahend lastega heade suhete arendamisel.

Areng ja õppimine
thumbnail
12
doc

PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL

üliaktiivsus jne. Häiritud käitumisega lapsed elavad meie seas, nad on meie nüüdisaegse ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD Paljud vanemad rõõmustavad, et nende laps on aktiivne, tunneb kõigi vastu huvi ja jõuab kõikjale. Õpetajatel on aga hirmuhigi otsaees, kui klassis on kas ainult üks sellise käitumisega laps. Iga aastaga üha rohkem hüperaktiivseid lapsi õpib tavakoolides. Loomulikult pole kerge leida nende jaoks seda ühtset "võtit", et muuta õppimine nende jaoks meeldivaks ja haaravaks. Märksa lihtsam on anda märgitemplit "mittealluv" ning võimaluse korral üle viia teise klassi või teise kooli

Eripedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun