Milline on keskkonnasäästlik hoone? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

2.2 Magamistubade õhuvahetus 161 5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra

Ehitusfüüsika

14

docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimivuse kontroll; · kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll; · niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele; · sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele; · tarindite niiskumine ja kuivamine; · lisasoojustamise mõju analüüs;

Ehitusfüüsika

24

docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik

Ehitusfüüsika

66

pdf

Soojustamine

Päiksekiirgusest tulev soojus Soojust ja selle käitumist ehitises saab hinnata ja mõõta. See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel. 11 ... VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel (vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures mõjutavad ehitist: Gaasiline vesi veeauruna, näiteks: Hoonesse väljast sisenev veeaur Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja ehitusniiskus Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt) Tahke vesi, nagu näiteks: Massjää Jääkristallid Lumi Rahe Tuisk 12 6  Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest)

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

49

docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

alternatiivenergiale. Ainus jätkusuutlik lahendus on kasutada energiat tõhusamalt ja säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja

Energia ja keskkond

52

pdf

Energiasääst kortermajas

Rekonstrueerimistööd teostati ajavahemikul 1994 ­ 1995. Õismäe tee 5 elamu rekonstrueerimine oli laiemaulatuslikum projekt, kui pelgalt energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide Akende ja rõduuste ümberehitamist renoveerimist ka hoone karp: katuslagi, korrastamine ja tihendamine välisseinapaneelide vuugid, rõdud, uksed-aknad. Elamu säästab küttesooja ja otsafassaadid soojustati ja vooderdati, külgfassaadid ­ parandab ruumi sisekliimat killustikfaktuuriga seina-paneelid puhastati ja värviti. Saadud tulemuste kohta anti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi koostööna välja ka

Füüsika

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

 hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele;  analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski;  analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks;  uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga, tagaksid parema sisekliima, kuid arvestaksid ka vana maamaja iseärasustega ja ei rikuks miljööd. 6  Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uurimistöö käivitamisel olid oodatavad tulemused:  erinevate kütteviiside ja kasutusaktiivsuse mõju energiasäästule ja sisekliimale (sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele);

Ehitiste renoveerimine

9

docx

Ehitusõiguse 1. kontrolltöö alusmaterjal.

teavitatud asutusele, samuti ehitusmaterjali ja -toote vastavushindamisele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Terminid (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (21) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak.

Ehitusõigus

Kommentaarid (0)