Milline on keskkonnasäästlik hoone? (0)

 
Milline on keskkonnasäästlik hoone? 
 
Üha  enam  kuuleme  ehitussektoris  selliseid  väljendeid,  nagu:  madalenergiahoone,  ligi 
nullenergiahoone  või  plussenergiahoone.  Mida  need  mõisted  tähendavad  ja  kuidas  on  see  seotud 
keskkonnasäästlikkusega? Mida me keskkonnasäästlikkuse  mõiste all üldse silmas peame?  
Keskkonnasäästlik mõtlemine ja looduslike materjalide kasutamine ei pea tingimata tähendama, et 
kavandatavas  hoones  tuleks  loobuda  mugavustest ja pöörduda tagasi esivanemate  traditsioonide ning 
eluviiside poole. Küll aga tuleks mõelda, kas kasutusele võetud mugavusi on ikka tarvis või saab ka 
siin looduse kasuks kokku hoida.  
Keskkonnasäästliku  ehitamise  kõrval  võiks  kasutada  ka  sellist  väljendit  nagu  „ökoloogiline 
elumiljöö“, mis tähendab, et hooned ja nende  sisustus  kujundatakse nii, et inimesed tunneksid end 
neis hästi ja et tervis ei oleks ohustatud. Sellisel juhul võiks kasutada ka väljendit ökoloogiline elustiil, 
mis  väljendub  looduslike  ressursside  efektiivsele   kasutamisel .  Keskkonnasäästlikkuse  põhimõte 
tähendab  eelkõige    seda,  et  ehitis,  ehitamine  ja  ehitise  kasutamine  peavad  olema  võimalikult 
keskkonnasäästlikud,  sealhulgas  tuleb   ehitamisel   säästlikult  kasutada  loodusvarasid.  Hoone 
keskkonnasäästlikud  lahendused  suurendavad  energia,  vee  ja  materjalide  kasutamise   efektiivsust , 
vähendades samas hoone mõju looduskeskkonnale. Uue plaanitava hoone  konstruktsioonid  ja detailid 
tuleb  kavandada  nii,  et  neid  oleks  võimalik  järjepidevalt   hooldada   ning  sel  viisil  kogu  hoone 
kasutusiga pikendada. 
Alates 1.  jaanuarist  2009 on muudetud kohustuslikuks hoonetele energiamärgise andmine.  Eelkõige 
on  energiamärgis  kohustuslik:   uutel   ehitatavatel   hoonetel ,  üle  1000  m2  kasuliku  pinnaga  avalikel 
hoonetel ja olemasolevatel hoonetel. [1] Hoone energiamärgis on ametlik dokument, mille eesmärk 
on teada anda, kui palju  sisekliima   tagamisega  hoone või hoone osa tarbib energiat võrreldes teiste 
samaväärsete  hoonete  keskmise  energiatarbimisega  [2].  Sarnaselt  kodumasinatele  on  võimalik 
hooneid   reastada  sõltuvalt  nende   energiakasutuse   näitajatest.    Hoone  energiatõhususe  arvutamisel 
peaks kindlasti arvestama hoone ehitamiseks, parandamiseks ja parendamiseks kuluvate materjalide 
ning  tarindite tootmiseks ja transpordiks kulunud energiat ning sellest tekkinud CO2 emissiooni [3]. 
Ka projekteerijatele ja ehitajatele on teada, et juba aastast 2009 kehtib uutele rajatavatele hoonetele 
madalenergia nõue. Kuid juba aastaks 2020 on Euroopa Liidus ette nähtud, et uutel kavandatavatel 
hoonetel  oleks  võimalik  liginullenergiahoone  või  suisa  pluss  energiahoone  (plussenergia  maja 
tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone 
ekspluateerimise  käigus  tekib  kulu  asemel  tulu.  Maakeeli  rääkides-  küte  ja   elekter   on  nö.  tasuta) 
taseme  saavutamine,  mis  hetkel  tundub  küll  ainult   rikaste   pärusmaa.  On  ju  kõigile  teada,  et 
keskkonnasõbralikud  lahendused  on  väga  kallid  ja  nõuavad  lisaks  ka  väga  suurt  planeerimist. 
Suurema  energiatõhususega  hoonete  ehitamiseks  kulub  rohkem  energiat,  kuid  ekspluatatsiooni 
energia vähenemisega saavutatav efekt võib selle ehitamisele kulunud täiendava energia suhteliselt 
lühikese  ajaperioodiga  ära  tasuda.  Muidugi  on  lisaks  ka   ehitusmaterjalide   hinnad  võrreldes 
aastatetagusega mõnevõrra langenud, kuid siiski jääb see  paljudele veel kättesaamatuks.  
Milles väljendub, et projekteeritav või plaanitav hoone on  keskkonnasäästlik. Peamiselt on selleks 
kolm  põhilist  tunnust:  madal   energiavajadus ,  efektiivne  ja  keskkonnasäästlik   energiakasutus   ning 
mõistlikul tasemel  lokaalne   taastuvenergia .  Ehk siis on peamiseks eesmärgiks tagada maksimaalne 
energiaefektiivsus  ja  madalamad  kõrvalkulud  ning  väga  hea  sisekliima  kõigile  hoones  asuvatele 
inimestele. 
Vaatleme   hetkel  lähemalt  neid  kolme  tunnusmõõdet.  Kõigepealt  uurime,  mis  on  madal 
energiavajadus  ja  kuidas  seda  saavutada.    Madal  energiavajadus   tähistab   parima   võimaliku 
ehituspraktika  kohaselt  energiatõhususe-  ja  taastuvenergiatehnoloogia  lahendusega  tehniliselt 
mõistlikult ehitatud hoonet, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. 
Võrreldes standardmajaga  kulutab  madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas 
umbes 50—60 kWh/m2. Selle saavutamiseks on aga vaja hoone korralikult soojustada, paigaldada 
kvaliteetsed  uksed  ja  aknad  ning  hoonesse  ette  näha  soojusvahetiga   sundventilatsioon . 
Madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi [4]: 
•  väikeelamu 120 kWh/(m²·a); 
•   korterelamu 120 kWh/(m²·a); 
•  büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 130 kWh/(m²·a); 
•  ärihoone 160 kWh/(m²·a); 
•  avalik hoone 150 kWh/(m²·a); 
•  kaubandushoone ja terminal 160 kWh/(m²·a); 
•  haridushoone 120 kWh/(m²·a); 
•   koolieelne lasteasutus 140 kWh/(m²·a); 
•  tervishoiuhoone 300 kWh/(m²·a). 
Kuidas saavutada madal energiavajadus? Selleks võiks välja tuua mõned olulisemad näitajad. Esiteks 
tuleks  plaanitaval  hoonel  projekteerimisel  ette  näha  väga  head  välispiirded.  See  tähendab,  et 
soojustuse paksus oleks 200 kuni 300mm vahel. Välispiiretega seoses tuleks tähelepanu pöörata ka 
akendele.  Aknad  peaksid  olema  hea  soojapidavuse  ja  mõistliku  suurusega.  Tänapäeval  toodavad 
enamik  aknatootjaid  aknaid,  mille  „U“  väärtused  on  väga  head  ja  mille  hinnaklass  on  täiesti 
kättesaadav enamikule inimestele.  Lisaks annab  suurt efektiivsust  läbimõeldud  akende   paigutus   ja  
päikesevarjestus. Nii näiteks võib sellele hoone küljele, kuhu soovitakse projekteerida  vaate  pärast 
suuri  aknapindasid,  aga  kus  enamiku  ajast  paistab  päikesevalgus,   planeerida   päikesevarjestuseks 
teisele korrusele rõdu. 
Edasi  vaadates  on  järgmine  samm  tagada  efektiivne  ja  keskkonnasäästlik  energiakasutus,  mis 
väljendub peamiselt energiat säästvate  kütte- ja elektriseamete  valikus . Esmane, mis tavainimesele 
pähe  tuleb  on  kasutada  energiasäästlike  valgusteid  näiteks  LED- lampe   ning  valgustuse  juhtimine 
peaks käima vastavalt päikese- ehk päevavalgusele.   
Keskkonnasäästlikus  kütte  energiatõhususest  väljendub  peamiselt  sooja-  ja  külmavavarustuse 
tootmises.  Siin  tuleks  meie  kliimas  valida  põhiliseks  kütteallikaks   soojuspump   koos  alternatiivse 
kütteallikaga  (nt.  kaugküte  jne.),  mis  vajadusel  annavad  lisasoojust.  Soojuspumbaga  ei  pea   katma  
kogu  soojusvajadust.  Küttevajaduse  kõvera  kuju  sõltub  hoone  välispiiretest,  kompaktsusest, 
kasutusotstarbest  jne.  Maksimaalne  küttevajadus  ca.  58  kW  samas  nt  30  kW  soojuspumbaga 
toodetakse  valdav  osa  soojusest  ikkagi  soojuspumbaga.  Kombineerida  tasub  erineva  efektiivsuse 
ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu 
küttevajaduses  ning  teostada  nö.  majandusanalüüs.  Soojuspumpa  ei  tasu  üldiselt  dimensioneerida 
katmaks  tipukoormusi.  Lisakütte  liigi  valimisel  tuleks  üldiselt  lähtuda  eelkõige  investeeringu 
suurusest .  Soojuspumpade peamine  eelis  on see, et   nendest   saadakse nö. tasuta nii soojust kui  ka 
jahutust.   
Keskonnasõbraliku hoone näitaja on ka selle sisekliima kvaliteet. Mida tervislikum on siseruumide 
keskkond,  seda  harvem  on  näiteks  töötajad  haiged  ja  rohkem  tööle  pühendunud,  mis  omakorda 
suurendab  etteõtte   tootlikust .  Oluline  on  tähelepanu  pöörata:  siseõhu  kvaliteedile,  sest  hoone 
sisekliima ventialtsioon on sõltuvuses CO2 tasemest; päikesevalgusele ja silmsidele välikeskonnaga; 
läbi  tuleb  mõelda  hoone  akustika;  vältida  tuleks  kahjulike  aineid  eritavate  materjalide  kasutamist. 
Erinevad  uuringud  on  näidanud,  et  hoone  koos  mitmete  jätkusuutlike  lahendustega 
suurendabomakorda selles viibivate inimeste keskkonnateadlikkust. 
Oluline punkt on tähelepanu pöörata energia efektiivsusele.  Energia efektiivsuse all mõistetakse selle 
efektiivset ja säästlikku tootmist, jaotamist, ülekannet ning tarbimist. Enamik arenenud tööstusriike 
tagab energia kõrgema efektiivsuse rakendades riiklikku regulatsiooni, energiakasutuse planeerimist 
ja  kaasaegset  tehnoloogiat.  Mõistet  energiasääst  kasutatakse  energia  kokkuhoiu  meetmete 
tähistamiseks  lõpptarbija  juures.  Seega  on  energiasääst  tarbijate  energiavajaduste  rahuldamine 
väiksemate kulutustega. Samas ei käsitleta energiasäästuna energiatarbimise sellist vähendamist, mis 
viib  elukvaliteedilangusele  (energiavarustuse  katkestused,  ruumide  ebanormaalselt  madalad 
temperatuurid jne). Energia säästlik kasutamine võimaldab vähendada tootmiskulusid, tõstes sellega 
toodete ja teenuste konkurentsivõimet ning selle kaudu sisemajanduse  koguprodukti . Kuigi valdav 
lähenemine  energiasäästule  seab  esmatähtsaks  kulutuste  kokkuhoiu  lõpptarbija  juures,  on   selleni  
võimalik jõuda ainult süsteemse lähenemisega, mis annaks nii ressursside kui kulutuste vähendamise 
kogu  ahelas  alates  kütuste   tootmisest ,  transpordist,  ladustamisest,  energiaks  muundamises  ja 
jaotamisest kuni  ratsionaalse  ning säästliku tarbimiseni. Koguahelaga tegelemine on lõppkokkuvõttes 
kasulik just lõpptarbijale, sest terviku probleemide lahendamisel saadav kasu on tunduvalt suurem, 
kui ahela mingi üksiku lüli  optimeerimine . [5]  
Eesti  kuulub  kõrge  energiatarbimise  intensiivsusega  riikide  hulka,  mille  primaarenergia  vajadus 
sisemajanduse  koguprodukti  ühiku  kohta  (PEV/SKP)  on  tunduvalt  kõrgem  kui  arenenud 
tööstusriikides. Samas on tegemist kõrge energia kokkuhoiu potentsiaaliga.  
Energiasäästu  Sihtprogrammis  on  püstitatud  ülesanded,  mille  eesmärgiks  on  keskkonna  kvaliteedi 
säilitamine  ja  loodusressursside  mõistlik  ning   ratsionaalne   kasutamine,  samuti  süsinikdioksiidi 
emissiooni piiramine energiakasutuse efektiivsuse tõstmise teel. [6] 
Vaatleme  natuke  lähemalt  ka  lokaalset  taastuvenergiat.  Mis  on  taastuvenergia?  Taastuvenergia  on 
ressurss (nt. päikese-, tuule-, maasoojus- või lainete energia), mida kasutatakse järjepidevalt või mis 
taastub  erinevate ökosüsteemide ainete ringluse käigus (nt. biomassi energia – puit, energiavõsa, põhk 
jms.), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks määral, mis ohustaks kohalikke ökosüsteeme. 
Taastumine   eeldab,  et  ressurss  kasutatakse  jätkusuutlikult  ehk  neid  ei  tarbita  rohkemal  määral  kui 
juurde tekib.  Selliselt  on antud ressursse võimalik kasutada aastatuhandeid. Taastuvenergiat on hoone 
projekteerimisel võimalik kasutada elektrienergia ja soojusenergia tootmiseks. [7] 
Hoonete  ehitamine,  kasutamine,  parandamine  või   parendamine   ja  lõpuks  ka   lammutamine   on 
tegevused,  mis  jätavad  meid  ümbritsevasse  keskkonda  oma  jälje,  mille  suuruse  hindamisel  tuleb 
arvestada  mitte  ainult  rahalist  väljundit  vaid  ka  keskkonnast  tarbitud  ressursside  mahtu  ja 
keskkonnale tekitatud reostuskoormust. Selle ressursi tarbimise hinnangu andmise üheks näitajaks on 
hoonele kulutatud energia: o ehitamisel,  
•  kasutamisel,  
•  parandamisel või parendamisel,  
•  lammutamisel.  
Keskkonnale tekitatud kahju näitajaks on kasvuhoonegaaside, eeskätt CO2  emissioon ümbritsevasse 
keskkonda. Hoone ökoloogilisust ei hinnata ainult ökoloogiliste ehitusmaterjalide kasutamises vaid 
see  saavutatakse  hoone kui terviku mõju arvestamisega nii keskkonnale kui inimese tervisele kogu 
hoone  elukaare  jooksul alates hoone ehitamisest, kasutamisest, hooldamisest kuni lammutamiseni ja 
materjalide taaskasutamiseni või jäätmete ladustamiseni. Mida väiksem on mõju keskkonnale, seda 
ökoloogilisem hoone on seda säästlikum on hoone  elukaar  – elutsükkel. [3] 
Kokkuvõtteks  võib  küsida,  kas  hakkame  nüüd  olemasolevaid  hooneid  lammutama  ja  uusi 
energiatõhusaid  eluhooneid  rajama?  Siin  tuleks  vastata  eitavalt,  sest   olemasolevad   hooned  on 
ressurss,  mille  jätkuv  ja  taaskasutamine  on  igati  säästlik,  sest  kui  hoone  ehitamisse  on  juba  kord 
kasutatud suurel hulgal ehitusmaterjali, on selle renoveerimine ja edasi kasutamine üldjuhul väiksema 
ökoloogilise  jalajäljega  tegevus  kui  uue  maja  ehitamine.  Seda  isegi  siis,  kui  uus  hoone  on 
energiasäästlikum.  Pikkade  aastate  vältel  on  peale  küttekulude  ka  ehitistesse  kuluvate  materjalide 
olelusringi arvestades teadmiseni, et „Kõige rohelisem on ehitis, mis on juba ehitatud” [8]. 500 aastat 
sama maja kasutada, seda remontida ja ajakohastada on kokkuvõttes säästlikum kui iga 50 aasta järel 
lammutada  ja  uuesti  ehitada,  seda  enam  kui  need  kõige  “keskonnasäästlikumad”  ehitised  asuvad 
kohtades,  kus  elanikke  enam  eriti  pole  ja  kus  need  kipuvad  tühjaks  jääma,  lagunema  ja  lõpuks 
ohtlikuks  muutuma  ning kus suur osa neist amortiseerub ja lammutatakse  ammu  enne võimaliku  eluea  
lõppu hooldamatuse ja kasutajate puudumise tõttu.  [9] 
 
 
 
1.  KASUTATUD KIRJANDUS 
 
[1]  Energiamärgise  vorm  ja  väljastamise  kord,  Tallinn:  Majandus-  ja  kommunikatsiooniminister, 
2008.  
[2]  A.  Yarviste,  „Korteriühistu  majandamise  vastavus  raamatupidamise  printsiipidele,“  Tallinn, 
2105. 
[3]  J.   Miljan ,  „Hoonete  elutsükli  keskkonnasäästlikkuse  hindamine,  analüüs  ja   modelleerimine   . 
Vahearuanne 2008. ja 2009. aasta kohta,“ Eesti Maaülikool- Maaehitus- ja metsandusinstituut 
Maaehituse  osakond , Tartu, 2009. 
[4]  M.  Thalfeldt,  Rakvere  Tark  Maja  –  Eesti  esimene  liginullenergiahoone  Kaugküte 
kombineerituna lokaalküttega, Tallinn: TTÜ, 2013.  
[5]  T. Pärle, „ Elamute  elektritarbimise analüüs,“ Eesti Maaülikool, Tartu, 2014. 
[6]  „Eesti  elamumajanduse-  ja  energiasäästupoliitika  alused,“  SA   Kredex ,  [Võrgumaterjal]. 
Available :  http://www.kredex.ee/energiatohususest/energiatohusus/videod/. [Kasutatud 1 Aprill 
2018 ]. 
[7]  „Taastuvenergia  aastaraamat  2013,“  Eesti  taastuvenergia  Koda,  2013.  [Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2016/12/Taastuvenergia -
aastaraamat-2013-1.pdf. [Kasutatud 1 Aprill 2018]. 
[8]  C. Elefante, „The Greenest Building  is … One That is Already  Built ,“ Forum Journal , 2012.  
[9]  T.  Talk , „Kõige kestlikum on panustada olemasolevatesse majadesse,“  Sirp , 12 Detsember  2016 .