50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pumatar
Õppematerjali autor
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia,
võtan töö mõne lausega kokku. 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON Statistikaameti andmetel elab Eestis 2015. aasta seisuga 71 714 last vanuses 0-4 aastat. See tähendab, et iga viimane kui üks vajab enamuse ajast täiskasvanu järelvalvet. Kuigi üheski seaduses pole otseselt öeldud, kui vanalt võib lapse üksi koju jätta, on oluline, et vanem ise seda piiri tajuks, millal laps veel turvalisuse mõistes järelvalvet vajab. Unti ja Kruselli (2004) uuringust selgub, et mida väiksem on laps, seda sagedamini eelistavad vanemad lastega ise kodus olla või lasta laps sugulastel hoida. Harva esines vastuseid, et laps viiakse pigem mõnda hoidu või lasteaeda. Alates 3. eluaastast vastati enamjaolt, et hariduslikel eesmärkidel viiakse laps pigem lasteaeda või lastehoidu. Siit hakkabki mõneti lahknema lastehoiu ja lasteaia tee. Nii lastehoid kui ka lasteaed on lasteasutused, mis võimaldavad koolieast noorematele lastele hoidu
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond)
võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele
................................................................................................ 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö.............................................................................................6 3.4.Rühmad ja laste arv...............................................................................................7 3.5.Materiaaltehniline baas......................................................................................... 7 Sissejuhatus 1. Üldandmed Aadress Rakvere Tähe 3
närimikumme, sets ta võib neid endale hingamisteedesse tõmmata. 9. Soovitatav on toitu enne lapsele andmist ise maitsta, et kontrollida toidu tempseratuuri, maitset, värskust. 10. Igas vanuses lapsele sobivaim jook on vesi janu kustutamiseks. 11. Püree valmistamiseks tuleb köögivili pesta , puhastada, jälle pesta, tükeldada ning panna vähese veega keema. Keedetakse poolkrõpsuvaks vitamiinide kao vältimiseks. 12. Rasvaine (või, margariin) lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist. 13. Liha on hea loomse valgu allikas, mis sisaldab väga vajalikke amonihappeid, mida organism ise ei tooda. 14. Taine liha ja maks on kõige paremini omastavateks rauallikateks. 15. Leib on lapsele parim süsivesikute, valkude, vitamiinide, mineraalide ja kiudainete allikas. 16. Kohupiima ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need
5. MUUD OHUD 5.1 Laps kui jalakäija 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine 5.4 Lapsega külas 5.5 Võõrad inimesed 5.6 Lapse õpetamine 5.7 Kehaline aktiivsus 6. KOKKUVÕTE 1.SISSEJUHATUS Hetkest, mil teadvustatakse endale, et ollakse rase, muutub lapse turvalisus kõige olulisemaks. Imikute ja väikelaste turvalisus sõltub täiskasvanutest. Väikesed inimesed aga tahavad maailma tundma õppida ning teha iga päev uusi avastusi. Turvalisusel on tihe seos terve mõistusega, samuti sissekodeeritud ettevaatlikkusega. See tähendab, et kui pisipõnn siirdub ühest arenguetapist teise, on vanema ülesanne teha ümbritsevas keskkonnas niisuguseid muudatusi, mis tagaksid lapsele täieliku turvalisuse. Olulisim lapsele turvalise kodu loomise juures on oskus ette näha seda, mis võib juhtuda. Vanemal ei tasuks loota sellele, et ta last niikuinii minutikski silmist ei lase
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid