Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks? (1)

Triin Kevade
EAL-1
Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks?
Lapsed on väiksed avastaja kellel puudub ohutunne. Ohutunde puudumise tõttu juhtub neil palju õnnetusi. Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida . Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks.
Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi?
Koolieelne lasteasutus ja õpetajad peavad vastutama selle eest, et lastel oleks mängimiseks ohutud tingimused ja mänguväljakud. Lasteaia ümbruses ei tohiks olla maani ulatuvat (tuletõrje) redelit , mida mööda saab laps üles ronida. Mänguväljakud peavad olema ehitatud silmas pidama ohutusnõudeid. Tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda , peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu pehmendava materjaliga. Mänguväljakul olevad kiigeketid peavad olema kaetud kaitsmega. Mängu väljakule peab olema ligipääs puuetega inimestele, olgu see siis invaliitsus või midagi muud. Mänguväljakute korrasolekut on vaja pidevalt jälgida, et liiv oleks puhas ja et kuskile ei koguneks reovett. Liivakastidel peavad olema katted, et loomad ei saaks liiva reostada. Lasteaed ja sõidutee peavad olema eraldatud ajaga , sest laps võib söösta ootamatult teele. Laseaed ja kasvataja peavad tagama laste turvalisus ja andma neile tingimused vabalt ja hirmutundmata mängida.
Laste vigastuste vältimine omavalitsuse tasandil ei ole kerge. Omavalitsus ei puutu otseselt lastega kokku ning see tõttu on neil raskem lapsi kaitsta kui lasteasutuse õpetajal. Kuid omavalitsusel on võimalused kaudselt laps kaitsta näiteks kampaaniatega ( Helkuri kampaania) või siis teha koostööd politsei, tuletõrje ja PunaseRistiga. Need organisatsioonid saavad luua lastega otsese kontakti ja nad saavad õpetada lastele kuidas hoiduda ohtlikest olukordadest, mis võib lõppeda õnnetult. Omavalitsus võiks teha piirangud laseasutust lähedusse: näiteks peaks lasteasutuse juures olema kiiruse piirang 30km/h ja ülekäigurajad sest siis on autojuhtidel ja lastel suure tõenäosus teineteist märgata ja ohutult koju jõuda. Paljudes kohtades on ülekäigurajad ja kiiruse piirangud kuid mitte igal pool. Omavalituse peab vastutama selle eest, et laseaedades oleks kõigil lastel võrdsed võimalused. Võrdsed võimalused mänguväljakul ohutult mängida, mänguväljak peab olema puhas. Invaliid peab saama liivakastis mängida ja selleks peab andma võimalused omavalitsuse. Lasteaia õpetaja peab andma võimaluse lapsel kasutada antud mänguvahendeid.
Laste vigastust vältimine riigi tasandil. Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Laste arvu rühmas on kehtestanud riigikogu oma seadusega. Sõimerühmas on kuni 14 last ja lasteaiarühmas on kuni 20 last. Kui rühmas on nii palju laps siis lasteaia õpetaja ei suuda füüsiliselt kõiki lapsi jälgida ja paratamatult juhtub mõni õnnetus. Mõni laps on rahulikum ja mõni aktiivsem ning mõnel lihtsalt juhtub koguaeg õnnetusi. Riik võiks vähendada laste aru rühmas ning nii väheneks vigastused lastega lasteaias.
Lapsevigastuste statistika näitab, et seni on liialt vähe pööratud tähelepanu laste turvalisusele. Lapsel ei ole veel küllaldaselt teadmisi, kogemusi ja oskust oma võimeid ja ohtu hinnata. Meie peame õpetama lastele kuidas hinnata ohtu ja looma ohutuseks vajalikud tingimused. Et lõbusad tegevused oleks ohutud peab riik, omavalitsus ja lasteasuts tagama lapse sõbraliku mängu keskkonna.
Lastekaitsetöö edukus sõltub sellest kui hea on koostöö kõikidel tasanditel alates riigistruktuuridest kuni väiksemate inimgruppideni.